[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

avar <avare, avaret> ruumikas, avar, lai, suursääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

emmis <emmisse, emmist ~ emmise, emmist> emisnii valge suure emmisse toove üte tiiruge suure losikonna põrsit need valged suured emised toovad ühe korraga suure pesakonna põrsaid; emmis ots kunti emis otsib kulti (indleb)

erne <.erne, ernet> herneserne keedeti suurmidege herned keedeti tangudega; sii aaste om suure erne kõdra tänavu on suured hernekaunad

ilmatune <ilmatuse, ilmatust ~ ilmatse, ilmatset> Krk tohutu suur, ilmatu suurakentel om nüid suure ilmatse ruudi akendel on nüüd ilmatu suured ruudud

jurak <juragu ~ juraku, jurakut>
1. suur ese, kogukas olevus, jurakastäo aaste om kasunu juragu kaali tänavu on suured kaalikad kasvanud; juragu poisi mängive lepikun suured poisid mängivad lepikus; suur tubli põrss ku jurak joba suur lihav põrsas kui jurakas juba. Vt .jorkam, kõmak2, vurak
2. okslik, jändrik puusuu veeren kasvave puu juraku soo ääres kasvavad puujurakad

kihu <kihva, .kihva>
1. kihv, suur hammasmõtssial om seantse kihva ihen metsseal on sellised kihvad ees (suus); märä obesil ei ole kihvu, mõnel arva olevet märahobustel ei ole kihvu, mõnel harva olevat
2. piltl vurrudsel om suure kihva moka pääl sellel on suured vurrud ülahuule peal. Vt juhi, juhi|vitsa, vurru

kirst <kirstu, .kirstu>
1. puust kast riiete, toidukraami hoidmisekssääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis; ennevanast ollive kirstu viil maailmatu laadiku, tappege ja puulukuge, käsitsi sisse lõigat ja põleted kirjege ennevanasti olid kirstud veel ilmatu suured, tappidega ja puulukuga, käsitsi nikerdatud ja põletatud mustritega
2. puusärk, surnukirstpanti sinna pääle seni ku kirst tuudi (surnu) pandi sinna peale, seniks kui puusärk toodi; valge kirst ja valge rist olli vanast valge puusärk ja valge rist oli vanasti

konna|tater <konna|.tatre, konna|tatert> kassitappkonnatatrel om suure valge äitsne kassitapul on suured valged õied; konnatater jääs käe külgi kassitapp jääb käe külge

kupp <kupu, kuppu>
1. kubel, muhk; kuplitaoline esesuure sõle nigu kupu ehen suured sõled nagu kuplid ees
2. kupuklaas, kupusarvpühäbä üits käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks käis vanainimese juures kupusarvega verd välja imemas; kupp kisub alape vere vällä kupuklaas tõmbab kehvema vere välja

laan´2 <laane, laant> laas, põlismetslaanen om ää uigate laanes on hea hõigata; Lillin ollive vanast suure laane, lätsive Nuia ala väl´lä Lillis olid vanasti suured laaned, läksid Nuia alla välja

laas´2 <laasi, .laasi>
1. tahke läbipaistev habras materjaltimmandi väitsege lõigats laasi teemantnoaga lõigatakse klaasi
2. klaasist ese või selle osaaknel ollive suure laasi ehen aknal olid suured klaasid ees
3. joogiklaaslaasi ollive riiuli pääl joogiklaasid olid riiuli peal
4. prillidma pane laasi si´lme pääl ma panen prillid ette
5. läbipaistev kile; kattekihtsõs akkap kõru valuteme , ku kõrva laasi katik sorgit siis hakkab kõrv valutama, kui kõrva trummikile katki sorgitakse; ambalaas olli mustas lännü hambavaap oli mustaks läinud

lahendik <lahendigu ~ lahendiku, lahendikut> Pst Krk Hel, lahentik <lahentigu ~ lahentiku, lahentikut> Krk Hls
1. lahinges usu kennigi, et nii suure lahendiku tuleve ei uskunud keegi, et need suured lahingud tulevad
2. sajuhoog, sahmakasnüid sadas üte ää rahe lahendiku nüüd sadas ühe hea sahmaka rahet. Vt laentik, lahink

lainenteme <lainente, lainende> lainetama; lainetena liikuma, õõtsumajärve pääl lainenteve suure laine järve peal lainetavad suured lained; vihma tulli ku lainents vihma tuli kui lainetas. Vt laineteme

lihane <lihase, lihast ~ lihatse, lihast>
1. lihane; veresuguluses olemama ole sedä kikke oma lihaste silmige nännü ma olen seda kõike oma lihalike silmadega näinud; oma lihaste vellege läep ta tihti tüllü oma veresuguluses olevate vendadega läheb ta tihti tülli
2. viljalihanekuusikun kasusive suure ruuni paksu lihatse seene kuusikus kasvasid suured pruunid paksud lihased seened

make <make, maket> , mage <mage, maget>
1. mage, vähe soolanekardule om make kartulid on magedad; oiame makest peräst liha hoiame liha magedana (värskena, soolamata)
2. magus; imalMeil om aian suur make uibu, õuna om suure läbipunatse ja maguse ku suhkur. meil on aias suur magus õunapuu, õunad on suured, läbinisti punased ja magusad kui suhkur. Vt imal1, imar, magus
3. libekeelne, magusa jutugaMäetare Veeda olli ni make jutuge ja mudu ka moodun poiss, et tüdriku pidi omma au kate käpäge kinne pidäme Mäetare Veeda oli nii magusa jutuga ja muidu ka moodne poiss, et tüdrukud pidid oma au kahe käega kinni hoidma. Vt imar

mass1 <massu, .massu> maks, tasuta selle iist massu es saa, ää mehe poolest ta tei sedä selle eest ta tasu ei saanud, ta tegi seda hea mehe poolest; suure massu taludel pääl, kes neid masse ärä jõvvap massa suured maksud taludel peal, kes neid makse ära jõuab maksta

.matjus <.matjuse, .matjust> Hls Krk matusmatjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured; ommen om tõstre pereme matjuse homme on naabertalu peremehe matused. Vt matus

mokk <moka, mokka>
1. huul, mokkobesel om suure moka hobusel on suured mokad; an´ds moka pääle suud andis suu peale suud; ma tää, et nii om siul moka järgi ma tean, et need on sulle mokkamööda
2. huuli meenutav ese või eseme osavõta raasik lusigu mokage võta natuke lusika otsaga

paase <.paasme, paaset>
1. pahmas, suur viljaladerihaalusen olliv suure paasme rehealuses olid suured pahmad
2. pasmas, kangamõõt, 30 lõngakümme sõna om paasmen pasmas on kümme sõna (sõna on kolm lõnga). Vt paasme(s), paasmas, pasmas

pere <pere, peret> (talu)pere; perekondsuve söönü pere lavva man ussaian suvel söönud pere õues laua juures; vanast ollive taluden suure pere vanasti olid taludes suured pered

puhmas <.puhma, puhmast>
1. põõsassitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad. Vt puhm, põhmas, põõsas
2. tomp, karvane koht kangas või lõngasnäe meantse puhma siin sehen om, sii lõhk ju sua pidime ärä näe millised tombud siin sees on, see lõhub ju soa piid ära
3. tuim inimeneei jole kedägi inimen, sii va puhmas ei ole mingi inimene, see on üks tuim tükk

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikaskatusseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad; laits taht purikit rästä küllest kätte saia laps tahtis purikaid räästa küljest kätte saada

pähel <.pähkle, pähelt> pähkelsel aastel ollive suure pähkle sel aastal olid suured pähklid; ma es saa pähelt katik ma ei saanud pähklit katki. Vt pähkel

päits1 ~ päitse2 ~ päets <.päitse, .päitset ~ .päitsi, .päitsi> (voodi jms) peats, peapoolne otssuure padja ollive päitsin suured padjad olid peatsis

päkk <päkä, päkkä>
1. päkk; pöiallaits imes päkkä laps imeb pöialt
2. (suur vana) puraviksuure päkä kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
3. labakinnas Helma kaodi päkä ärä ma kaotasin kinda ära

rambas <.rampa, rambast>
1. puunott, vettinud puutükkku üits puu ümmer murdunu üten juurege, juuri õigati rambas, va puu rampit olli täis kui üks puu oli murdunud koos juurega, juuri kutsuti rampaks, vanu puunotte oli täis
2. suur tükk, kamakasjärve veeren om suure jää rampa järve ääres on suured jääkamakad

rästas1 ~ rästäs1 <.räste ~ .rästä, rästäst> (katuse)räästasrästän om pääsupesä räästas on pääsukesepesa; aa oben kuurmege rästä ala aja hobune koormaga räästa alla; vanast olliv suure rästä, pikä rästä olliv tare ehen vanasti olid suured räästad, pikad räästad olid majal ees

.saama ~ .saame <saia ~ saija, saa> saamasa ei saagi tat saama ku ta viil sul saia om sa ei saagi teda saama, kui ta sul veel saada on; täo aaste om kitsi puha otsa saanu sel aastal on kitsed kõik ära surmud; poisi tahav küll mu käest säpsu saija, aga ma ei anna poisid tahavad küll minu käest seksi saada, aga ma ei anna || jagu .saama võitu saama; piltl aru saama, taipamaku õige suure lamba ollive, siss mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu kui väga suured lambad olid, siis pesti kahekesi, üksinda ei saanud jagu; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõs pand ikme kui sõnadega teisest jagu ei saa, siis paeb nutma; mea selle kirjäst jagu ei saa mina sellest kirjast aru ei saa

sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikassitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad

tam´m1 <tamme, .tamme> tammtii veeren kasvive suure tamme tee ääres kasvasid suured tammed; mea korjasi tamme tõhve, kõrvedi kohvi sekkä ma korjasin tammetõrusid, kõrvetasin kohvi sekka

tanum <tanumi ~ tanume, tanumit ~ tanumet>
1. külatänavtanumi veeren kasvave suure saare külatänava ääres kasvavad suured saared
2. karjateesissi pidi säält minem jus´ku tanumit müüdä sisse pidi sealt minema justkui karjateed mööda; ku mea niitje olli, miul kaar´ olli nõndasama, et kari võis tanumet müüdä minnä kui mina niitja olin, minu kaar oli niisugune, et kari võis tanumat mööda minna (henakaar oli nii lai nagu karjatee)

vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünnno õlle vaadi olli suure vaadi, ton´n om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)

ümmerringi ümberringiümmerringi ollive suure taluse ümberringi olid suured talud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur