Sõnastikust • Eessõna • Lühendid |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
avar <avara ~ avare, avarat ~ avaret> ruumikas, lai, suur sääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema
emmis <emmis(s)e, emmist> emis nii valge suure emmisse toove üte tiiruge suure losikonna põrsit need valged suured emised toovad ühe korraga suure pesakonna põrsaid
ilmatune <ilmatuse ~ ilmatse, ilmatust ~ ilmatset> Krk tohutu suur, ilmatu suur akentel om nüid suure ilmatse ruudi akendel on nüüd ilmatu suured ruudud
jurak <juragu ~ juraku, jurakut> suur, kogukas ese või olevus tänavu aaste om kasunu juragu kaali tänavu on suured kaalikad kasvanud; juragu poisi mängive lepikun suured poisid mängivad lepikus
kihu <kihva, .kihva>
1. kihv, suur hammas metssial om seantse kihva ihen metsseal on sellised kihvad ees (suus)
2. piltl vurrud sel om suure kihva moka pääl sellel on suured vurrud ülahuule peal
konnatater <konna.tatre, konnatatert> kassitapp konnatatrel om suure valge äitsne kassitapul on suured valged õied
kupp <kupu, kuppu> kubel, muhk vm kuplitaoline moodustis suure sõle nigu kupu ehen suured sõled nagu kuplid ees
lahendik ~ lahentik <lahendiku ~ lahentiku, lahendikut ~ lahentikut>
1. lahing es usu kennigi, et nii suure lahendiku tuleve ei uskunud keegi, et need suured lahingud tulevad
2. sajuhoog, sahmakas nüid sadas üte ää rahe lahendiku nüüd sadas ühe hea sahmaka rahet vt laentik, lahink
lainenteme <lainente, lainende> lainetama järve pääl lainendeve suure laine järve peal lainetavad suured lained
leede <.leete, leedet> liivaseljandik, pehme liivamaa leete pääl kasvive suure kardule liivaseljandikul kasvasid suured kartulid
.matjus <.matjuse, .matjust> Hls, Krk matus matjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured
mokk <moka, mokka> huul, mokk obesel om suure moka hobusel on suured mokad; ańds moka pääle suud andis suu peale suud
paase <.paasme, paaset>
1. pahmas, suur viljalade rihaalusen olliv suure paasme rehealuses olid suured pahmad
2. pasmas, kangamõõt, 30 lõnga kümme sõna om paasmen pasmas on kümme sõna (sõna on kolm lõnga)
puhmas <.puhma, puhmast> põõsas sitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad
purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikas katuseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad
pähel <.pähkle, pähelt> pähkel sel aastel ollive suure pähkle sel aastal olid suured pähklid
päits <.päitse ~ .päitsi, .päitset ~ .päitsi> (voodi jms) peats, peapoolne ots suure padja ollive päitsin suured padjad olid peatsis
päkk <päka, päkka>
1. päkk; pöial laits imes päkka laps imeb pöialt
2. (suur vana) puravik suure päka kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
3. labakinnas Hel ma kaodi päka ärä ma kaotasin kinda ära
sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikas sitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad
tamm <tamme, .tamme> tamm tii veeren kasvive suure tamme tee ääres kasvasid suured tammed
tanum <tanumi, tanumit>
1. külatänav tanumi veeren kasvave suure saare külatänava ääres kasvavad suured saared
2. karjatee sissi pidi säält minem juśku tanumit müüdä sisse pidi sealt minema justkui karjateed mööda
vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünn no õlle vaadi olli suure vaadi, tońn om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)
ümmerringi ümberringi ümmerringi ollive suure taluse ümberringi olid suured talud