[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

avar <avare, avaret> ruumikas, lai, suursääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

emmis <emmisse, emmist ~ emmise, emmist> emisnii valge suure emmisse toove üte tiiruge suure losikonna põrsit need valged suured emised toovad ühe korraga suure pesakonna põrsaid; emmis ots kunti emis indleb

ilmatune <ilmatuse, ilmatust ~ ilmatse, ilmatset> Krk tohutu suur, ilmatu suurakentel om nüid suure ilmatse ruudi akendel on nüüd ilmatu suured ruudud

jurak <juragu ~ juraku, jurakut> suur, kogukas ese või olevustänavu aaste om kasunu juragu kaali tänavu on suured kaalikad kasvanud; juragu poisi mängive lepikun suured poisid mängivad lepikus

.jämme <.jämme, .jämmet, pl p .jämmit> , jämme <jämme, jämmet> jämesiin om ää arakmarja, nii om jämme siin on head punased sõstrad, need on suured

kihu <kihva, .kihva>
1. kihv, suur hammasmõtssial om seantse kihva ihen metsseal on sellised kihvad ees (suus)
2. piltl vurrudsel om suure kihva moka pääl sellel on suured vurrud ülahuule peal

konna|tater <konna|.tatre, konna|tatert> kassitappkonnatatrel om suure valge äitsne kassitapul on suured valged õied

kupp <kupu, kuppu> kubel, muhk vm kuplitaoline moodustissuure sõle nigu kupu ehen suured sõled nagu kuplid ees

lahendik <lahendigu ~ lahendiku, lahendikut> , lahentik <lahentigu ~ lahentiku, lahentikut>
1. lahinges usu kennigi, et nii suure lahendiku tuleve ei uskunud keegi, et need suured lahingud tulevad
2. sajuhoog, sahmakasnüid sadas üte ää rahe lahendiku nüüd sadas ühe hea sahmaka rahet. Vt laentik, lahink

lainenteme <lainente, lainende> lainetamajärve pääl lainendeve suure laine järve peal lainetavad suured lained. Vt laineteme

leede <.leete, leedet> liivaseljandik, pehme liivamaaleete pääl kasvive suure kardule liivaseljandikul kasvasid suured kartulid

.matjus <.matjuse, .matjust> Hls Krk matusmatjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured. Vt matus

mokk <moka, mokka> huul, mokkobesel om suure moka hobusel on suured mokad; an´ds moka pääle suud andis suu peale suud

paase <.paasme, paaset>
1. pahmas, suur viljaladerihaalusen olliv suure paasme rehealuses olid suured pahmad
2. pasmas, kangamõõt, 30 lõngakümme sõna om paasmen pasmas on kümme sõna (sõna on kolm lõnga). Vt paasme(s), paasmas, pasmas

pere <pere, peret> (talu)pere; perekondsuve söönü pere lavva man ussaian suvel söönud pere õues laua juures; vanast ollive taluden suure pere vanasti olid taludes suured pered

puhmas <.puhma, puhmast>
1. põõsassitigupuhman ollive suure marja mustsõstrapõõsal olid suured marjad. Vt puhm, põhmas, põõsas
2. tomp, karvane koht kangas või lõngasnäe meantse puhma siin sehen om, sii lõhk ju sua pidime ärä näe millised tombud siin sees on, see lõhub ju soa piid ära
3. tuim inimeneei jole kedägi inimen, sii va puhmas ei ole mingi inimene, see on üks tuim tükk

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikaskatusseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad; laits taht purikit rästä küllest kätte saia laps tahtis purikaid räästa küljest kätte saada

pähel <.pähkle, pähelt> pähkelsel aastel ollive suure pähkle sel aastal olid suured pähklid; ma es saa pähelt katik ma ei saanud pähklit katki. Vt pähkel

päits1 ~ päitse2 ~ päets <.päitse, .päitset ~ .päitsi, .päitsi> (voodi jms) peats, peapoolne otssuure padja ollive päitsin suured padjad olid peatsis

päkk <päkä, päkkä>
1. päkk; pöiallaits imes päkkä laps imeb pöialt
2. (suur vana) puraviksuure päkä kasuve mõtsan suured puravikud kasvavad metsas
3. labakinnas Helma kaodi päkä ärä ma kaotasin kinda ära

rambas <.rampa, rambast>
1. puunott, vettinud puutükkku üits puu ümmer murdunu üten juurege, juuri õigati rambas, va puu rampit olli täis kui üks puu oli murdunud koos juurega, juuri kutsuti rampaks, vanu puunotte oli täis
2. suur tükk, kamakasjärve veeren om suure jää rampa järve ääres on suured jääkamakad

rästas1 ~ rästäs1 <.räste ~ .rästä, rästäst> (katuse)räästasrästän om pääsupesä räästas on pääsukesepesa; aa oben kuurmege rästä ala aja hobune koormaga räästa alla; vanast olliv suure rästä, pikä rästä olliv tare ehen vanasti olid suured räästad, pikad räästad olid majal ees

sitik1 <sitigu ~ sitiku, sitikut> sitikassitigu lennäsive ike miust müüdä, suure jämme sitigu sitikad lendasid ikka minust mööda, suured jämedad sitikad

tam´m1 <tamme, .tamme> tammtii veeren kasvive suure tamme tee ääres kasvasid suured tammed; mea korjasi tamme tõhve, kõrvedi kohvi sekkä ma korjasin tammetõrusid, kõrvetasin kohvi sekka

tanum <tanumi ~ tanume, tanumit ~ tanumet>
1. külatänavtanumi veeren kasvave suure saare külatänava ääres kasvavad suured saared
2. karjateesissi pidi säält minem jus´ku tanumit müüdä sisse pidi sealt minema justkui karjateed mööda; ku mea niitje olli, miul kaar´ olli nõndasama, et kari võis tanumet müüdä minnä kui mina niitja olin, minu kaar oli niisugune, et kari võis tanumat mööda minna (henakaar oli nii lai nagu karjatee)

vaat´ <vaadi, .vaati> vaat, tünnno õlle vaadi olli suure vaadi, ton´n om väiku no õllevaadid olid suured vaadid, tünn on väike (nende kõrval)

ümmerringi ümberringiümmerringi ollive suure taluse ümberringi olid suured talud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur