[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kabinen kiiresti, ruttuteeme asja kabinen kõrda teeme asjad ruttu korda

.lõhkme <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki
2. midagi intensiivselt tegema; rügamaobene pan´d(s) lõhkme hobune hakkas perutama

mojal mujal, mujaleasja om mojal pant asjad on mujale pandud; mojal olli lühike eenäke, aga luhan oli suur ein mujal oli lühike heinake, aga luhas oli suur hein. Vt mujal, muial

muduki, mud´uki ~ mud´ugi
1. muidugimuduki om nii asja sedäsi muidugi on need asjad nii; ta võtse muduki viina vai õlut ta võttis muidugi viina või õlut. Vt muidugi, muiduki
2. selletagi, niigivillaste rõõvastel panti koieinu vahepääle, linane rõõvas seisi mudugi villastele riietele pandi koirohtu vahele, linane riie seisis niigi

nal´lak <nal´lagu ~ nal´laku, nal´lakut> naljakasnii asja om iki nal´lagu küll need asjad on ikka naljakad küll

.nimmes nimelt, justnii asja om nimmes sedäsi säet need asjad on nimelt nii seatud

nägeme <nätä, näe> nägemaküll nii asja ollive rasse nätä! küll need asjad olid rasked näha!; ta näge üte silmäge nõndasamati ku töine kate silmäge ta näeb ühe silmaga niisamuti kui teine kahe silmaga; Abramit nägeme vintis olema

ommigi onginii asja ommigi sedäsi need asjad ongi nii

.puistme <.puista, puista>
1. puistama, varastamapuistje puist´ kikk raami laiali varas puistas kõik asjad laiali; pakla puistets vardag lahes ja käänets kuutsles takud puistatakse vardaga lahedaks ja keeratakse
2. varastama
3. lõhkumaoben läits puistme, lõhks vanker ärä hobune läks lõhkuma, lõhkus vankri ära

puru2, purus katkinii asja om purus need asjad on katki; lõhkun nõnda et käe ollu puru lõhkunud nii, et käed olid katki. Vt purule, puruli

rasse <rasse, rasset>
1. rasketal ollive kikk asja ninda rasse talle olid kõik asjad nii rasked; tii om pehme ja rasse, ärä panna nii pallu pääle tee on pehme ja raske, ära pane nii palju peale (koorma tegemisest); tõisel om luud sii uni rassep teisel on loodud see uni raskem. Vt .raske
2. piltl rasesii om rasset jalga, ei saa temäst minijet see on rase, ei saa temast minejat. Vt ennast|.vastu, jämme, .kandje, raske|jalane, .raske|.jalgine, .rasse|.jalgine, tüseve

.säände <.säändse ~ säänse, .säändest ~ säänest> , sääne selline, niisugunesäändse nii asja om niisugused need asjad on; Nõiakülä, sääl olli säändsit nõidu Nõiaküla, seal oli selliseid nõidu. Vt siake, siande, seante, sihande

tahiline <tahilise, tahilist> tahuline, kandilinemuu asja andvet meri väl´lä puha, aga kolme tahilist nõkla mitti muud asjad andvat meri kõik välja, aga kolmekandilist nõela mitte; kaur om vii lind, partsi muudu, temäl om teräve tahiline nukk kaur on veelind, pardi moodi, temal on terav tahuline nokk; vanast ku rätsebe kasukit õmliv, sõs olliv peenikse tahilise nõgla vanasti kui rätsepad kasukaid õmblesid, siis olid peenikesed tahulised nõelad. Vt tahilik

unegunu <unegunu, unegunut> Krk ununud, unustatunii asja ollive peris ärä unegunu need asjad olid päris ära ununud

.uul´me1 <.uuli, ooli> hoolimauulmede olekust tuleve seantse asja sellised asjad tulevad hoolimatusest

ütsipidi ühtpidiütsipidi om asja selge, tõistpidi mitti ühtpidi on asjad selged, teistpidi mitte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur