[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

ais1 <aisa, .aisa>
1. (vankri või ree) aisobene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vanker aise pääl linnud istuvad vankri aisade peal. Vrd juhi, kints, vehmer
2. aisa meenutav osa mõnel esemel (nt vokil)okil om kait´s aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais – ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|miist> kütt, jahimeessia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?. Vrd küt´t

kiis ~ kees <keesi, .kiisi> kees, (kodune) juustkeesi meistre olliv taan´lase juustumeistrid olid taanlased

.kohtu|miis <.kohtu|mihe ~ .kohtu|mehe, .kohtu|miist> kohtunik, kohtumõistjatemä olli sõs valla kohtumiis vahel tema oli siis vallakohtunik vahel. Vrd .kohtunik

käis <.käise, .käist> , käüss <.käüsse, .käüst> varrukas, käisma kääri käise üles ma käärin käised üles; sii ame om ilma käüstede see särk on ilma varrukateta

miis <mehe ~ mihe, miist> meesmiis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sel´län (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mismih-na teeve? mis nad teevad?; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; minnest nemä olli? millest nad olid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pelläti selline koht oli, mida kardeti. Vt mes

.möldri|miis <.möldri|mihe, .möldri|.miist> , .möldre|miis <.möldre|miis, .möldre|.miist> mölder, veskimeesiki saise peräni ussemulgun muhe möldrimiis Hel ikka seisis lahtises ukseavas muhe mölder. Vt ka veskimiis

nuur|miis <nuur|mihe ~ nuur|mehe, nuur|.miist> peigmees; noormeesnuurmihel olliv sis kaldsa ja vammus pääl peigmehel olid siis püksid jalas ja vammus seljas; näidä, näidä kirjätlehmäk, kun om miu nuurmiis (rahvalaulust) näita, näita lepatriinu, kus on minu peigmees

nääl|miis <nääl|mihe, nääl|.miist> Pst Hel naisevendmiul olli kolm näälmiist mul oli kolm naisevenda

pais <paisu, .paisu>
1. suurvesivesi om lume mineki aal paisun, ku ta ei ole saanu viil ärä joosta vesi on lume mineku ajal (sulamise ajal) suurveena, kui ta ei ole saanud veel ära joosta
2. paisuhave paisu iist ärä, sõs vesi paisust pääses uhuvad paisu eest ära, siis vesi pääseb paisu tagant

pere|miis <pere|mehe, pere|.miist> peremeesta olli egätpidi nõukas peremiis ta oli igatpidi asjalik peremees; ta olli ihne peremiis ta oli ihne peremees; peremiis mass palka ja pernaene an´d süvvä peremees maksis palka ja perenaine andis süüa

piis´ <peesu, .piisu> Trv Krk peidukoht, varjupaikta ots´ piisu ta otsis varjupaika; kuld olli piisu peidet kuld oli peidukohta peidetud

sis siissis sait tetä oma tüüd siis said oma tööd teha

täüs <tävve, täüt> , täis <tävve, täit> täis, täidetudväike laut olli lehmi täis väike laut oli lehmi täis; mõtsavahil olli süä täüs lännu metsavahil oli süda täis läinud

.veske|miis <.veske|mihe, .veske|.miist> mölder, veskimeesku veskemiis õegas´ oma kõrda võtme, jäi jutt katik kui mölder oma korda kutsus võtma, jäi jutt pooleli. Vt .möldri|miis

viis1 <viie, viit> viis (arvsõna)temäl olli viis sõsart ja kaits velle tal oli viis õde ja kaks venda; ma tulli üles enne viit ma tulin üles enne viit

viis2 <viisi, .viisi> lauluviis, meloodiata laul´ kohe viisi väl´lä ta laulis kohe viisi välja; mea mõsta mitu laulu viit ürjäd üles mina oskan mitu lauluviisi üles võtta; sedä laulu saa mitme viisig laulda seda laulu saab mitme viisiga laulda

.väi|miis <.väi|me, .väi|.miist> väimeesmea osti väime käest puid ma ostsin väimehe käest puid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur