[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

eiduteme <eidute, eidude> , eidüteme <eidüte, eidüde> Krk ehmatama, heidutamaenne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda); poisikse tahive mut eidute poisikesed tahtsid mind ehmatada. Vrd ehmateme

judisteme <judiste, judiste> võbistama, väristamana judisteve oma õlgu nad väristavad oma õlgu. Vrd jumisteme, jõbisteme

kedruteme <kedrute, kedrude> Krk sehkendama, kärsitult ringi käimames sa kedrutet üttepuhku, kurda paigal kah! mis sa sehkendad kogu aeg, seisa paigal ka!. Vrd sehkeldeme, sehkendeme, toogusteme1

kudisteme1 <kudiste, kudiste>
1. kõditama, kõdi tekitamamis sa kudistet last, aat naarma mis sa kõdistad last, ajad naerma. Vrd kõdisteme, kõditeme
2. sügama; urgitsema Krksiul väike näpp, sa saat oma näpuge esi kudiste sul [on] väike sõrm, sa saad oma sõrmega ise sügada; piibu varras katti ärä, kellekige es saa ääp piipu kudiste piibuvarras kadus ära, millegagi ei saanud enam piipu urgitseda. Vrd kõhvitseme, .süüt´me2, urgitseme, .ur´kme

kudisteme2 <kudiste, kudiste> kudrutama; sosistamajust ku kanase kudisteve kateksi nagu kanad kudrutavad kahekesi; ah me kudistime nõndasamati ah, me sosistasime niisama. Vrd kudruteme, sasisteme, sibitseme, sobitseme, sosisteme

kudruteme <kudrute, kudrude>
1. kudrutama, kurisevalt häälitsematedre kudruteve kevädelt tedred kudrutavad kevaditi. Vrd kudisteme2
2. piltl sosinal vestlema; kurameerimanii noore kudruteve sääl joba pikka aiga need noored kurameerivad seal juba kaua aega. Vrd kõõristeme1

kõdisteme <kõdiste, kõdiste> Hls Krk kõditamarinnun kühä kõdisti a väl´lä es tule rinnus köha kõdistas, aga välja ei tulnud; poisi kõdistev tüdrikit poisid kõditavad tüdrukuid. Vrd kudisteme1, kõditeme

kõditeme <kõdite, kõdide> kõdistama, kõdi tekitamata nakas´ miut nõnda kangeste kõditeme, et es saa enämp kunnigil olla ta hakkas mind nii kangesti kõdistama, et ei saanud enam kusagil olla. Vrd kudisteme1, kõdisteme

kõdriteme <kõdrite, kõdride> Hls kiiresti edasi-tagasi käimamis sa kõdritet siin jalun mis sa käid siin jalus [edasi-tagasi]. Vrd vilguteme2

kõdruteme <kõdrute, kõdrude> Hls puhastama (kaunvilju), lüdimanän´n kõdrut´s kikk erne ärä vanaema puhastas kõik herned ära. Vrd lüdime2, lülime, lülliteme, lülüteme

kädisteme <kädiste, kädiste> uus siutsuma, kädistamalinnu kädisteve puu otsan linnud siutsuvad puu otsas. Vt kädsisteme

küdsäteme <küdsäte, küdsäde> , kütsäteme <kütsäte, kütsäde> küpsetamaemä küdsät´s puul´be kuuki ema küpsetas laupäeval kooki; karjatse küdsätive tule veeren kardulit karjased küpsetasid tule ääres kartuleid. Vt küdsäme

lidisteme <lidiste, lidiste>
1. kiiresti (ja arusaamatult) rääkima; tühja juttu ajamaküll ta nüid lidistep Trv küll ta nüüd räägib kiiresti; lidistes iki oma keelege tõist tagasel´lä Krk räägib ikka teist tagaselja. Vrd lidiseme, läterdeme, .läträme, võristeme
2. isutult (läbi hammaste) söömasiga lidistes liimi siga sõi isutult leent. Vrd lidsime, lidsisteme

lödisteme <lödiste, lödiste> Hls Krk
1. lodistama, solgerdama; maha loksutamatillikse latse lödisteve lavva man väiksed lapsed lodistavad laua juures (ajavad toitu maha). Vt lodisteme
2. hlv lödinal rääkimameil om ärä õpit ker´gelt lödisteme meil on ära õpitud kergelt lödinal rääkimine (Karksi murrakust)

mud´suteme <mud´sute, mud´sude> musitamatuvikse muneve egä kuu, sääl ei oleki mud´sutemise vahet tuvid munevad iga kuu, seal ei olegi musutamisel vahet. Vt muutsuteme, muudsuteme, mudsame

pudisteme <pudiste, pudiste> pudistamatillikse latse pudisteve lavva man väiksed lapsed pudistavad (toitu maha) laua juures. Vrd puditeme

puditeme <pudite, pudide> Krk pudistama, murendamata taht´s levä tükkes pudite ta tahtis leiva tükkideks pudistada. Vrd pudisteme

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema, pudrutamama-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegemaes tii iluste, pudrut midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära
3. kiiresti ja pudinal rääkimames sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka pudistad, räägi aeglaselt

sidisteme <sidiste, sidiste> Hls sidistamalinnu sidisteve puie otsan linnud sidistavad puude otsas. Vt sidsisteme

ädäldeme <ädälte, ädälde> , ädälteme hädaldamaküll võis mõni inime ädälte! küll võis mõni inimene hädaldada!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur