[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

.kergest, .ker´gest, .kergeste
1. lihtsalt, kergestineid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai; teräve kuulmine, temä kuul kergest kõne ärä terav kuulmine, tema kuuleb lihtsalt kõne ära
2. nõrgalt, vaikseltütelnu kirikumiis õige kahreste ja kergeste öelnud kirikumees õige karedalt ja vaikselt

miis <mehe ~ mihe, miist> meesmiis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sellän (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

piin´ <peene, piint> peen, peenikeolli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenike, peenik

raasik1 ~ raasike <raasikse, raasikest> natuke, väheke, pisutraasikse aa peräst om ta siin ta on natukese aja pärast siin; ei ol süüki nõnda ruttu valmi saanu õhtu, ütelnu ooda viil raasike aiga ei ole sööki õhtul nii ruttu valmis saanud, öelnud, oota veel natuke aega; anna mul raasik leibä anna mulle pisut leiba

ris´t <risti, .risti>
1. rist, ristikujuline asi, haspelsääl olli ris´t puus lõigat seal oli rist puusse lõigatud; aa leng risti pääle aja lõng haspli peale
2. põik-, rist-aga sõs panti ahjusuu ette üits seante ris´t puu aga siis pandi ahjusuu ette üks selline põikpuu
3. otse ütlemama os tal risti suhu ütelnu ma oleks talle otse ära ütelnud
4. raskus, vaevtemä elu om üits egävene rist tema elu on üks igavene vaev; ärä vetä endel risti kaala ära võta endale raskust kaela

rohi ~ roht <rohu, .rohtu> Trv, rohi <rohi, rohi> Krk
1. rohikodun om rohi rohilin kodus on rohi roheline
2. arstirohi, ravima midägi rohtu ei ole selle uisa salvamise vasta aga mingit rohtu ei ole selle ussi hammustamise vastu; Ants ütelnu Vanapaganel, et ma lää ärä rohi tegeme endäl Ants öelnud Vanapaganale, et ma lähen endale arstirohtu tegema; me tei mitu jagu rohi ma tegin mitu jaotäit rohtu

rumal <rumale, rumalt> rumal, lollvanaesä ütelnu, et oh sa rumal laits! vanaisa öelnud, et oh sa rumal laps!; nüid ei ole sii aigilm enäp nõnda rumal nüüd ei ole see ajajärk enam nii rumal

tõine <tõise, tõist>
1. teinetõine poig olli Piiter (vanuselt) teine poeg oli Peeter
2. järgmine, teinesaisiv sääl üte üü üleven ja tõine üü võeti maha jälle seisid seal ühe öö üleval ja järgmine öö võeti maha jälle (rehepeksust)
3. keegi teinetõise ütelnu no ku sa esi teit sõs kannate esi kah teised öelnud, (et) no kui sa ise tegid, siis kannata ise ka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur