[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer ajame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

.jamps´me <.jampsi, jampsi>
1. jampsima, sonimanänn akas palavikuge peris jamps´me vanaema hakkas palavikuga päris sonima
2. jändama, sekeldamanõndakavva ta jamp´sip selle massinege ku viga saap niikaua ta jändab selle masinaga kui viga saab

.pin´me1 ~ .pin´ma <.pinni, pinni> pinnima, teravaks või õhemaks taguma (rauda); pingutamavikat om vaja ärä pinni vikat on vaja ära pingutada

.pun´me ~ .pun´ma <.punni, punni>
1. punnima, jonnimata akas´ vastu pun´me ta hakkas vastu punnima
2. laudu sulundamakikk lavva sai punnit kõik lauad said sulundatud
3. vägisi pusserdamasii sukk om küll kokku punnit see sokk on küll kokku pusserdatud

ronime <ronide, roni> ronimaVanapagan ollu vaatan, ku ta vällä säält august roninu Vanapagan oli vaadanud, kui ta seal august välja (oli) roninud; latse ronive puie otsa lapsed ronivad puude otsa

.sündüme <.sündüde, .sündü ~ sünnü>
1. sündimamia sündüsi katekümne tõisel aastel ma sündisin kahekümne teisel aastal; egä sis sängin es sündü laits mitte, mahan põhukoti pääl ega siis voodis ei sündinud laps, maas põhukoti peal (sündis)
2. kokku sobimanemä sündsiv egädege nad sobisid kõigiga kokku
3. toimuma, juhtumamiu endege om sedäsi ärä sündünü, et tõine tulli mut palume minu endaga on nii juhtunud, et teine tuli paluma; sii om peris sündünü lugu, egä sii ei ole luule see on tõesti sündinud lugu, ega see ei ole väljamõeldis
4. kõlbamanisu põhk ei sünnü süvvä eläjel nisupõhk ei kõlba kariloomale söögiks; temäl ei sünnü kennigi süük temale ei kõlba ükski söök


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur