[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1408 artiklit, väljastan 100

aab1 <aava, .aaba> haabma värisi ku aava leht ma värisesin kui haavaleht

aab2 <aava, .aaba> haavkäe pääl olliv sügäve aava käe peal olid sügavad haavad; kikk sii sel´g olli aabe täus kogu selg oli haavu täis. Vt aav

aak´1 <aagi, .aaki>
1. haak, väike konkskördil om aagi seelikul on haagid
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumiseljänes tiip aake jänes teeb haake

aak2 ~ .aake <.aakse, .aakest> haoke, väike haguaaksit olli leedi ehen haokesi oli pliidi ees

aam <aami, .aami> suur vaat, astjasõlle aami olliv tammest õllevaadid olid tammepuust

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer ajame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aa|peräst ~ aja|peräst
1. (mõne) aja pärastraasikse aaperäst tulli ta mul järgi natukese aja pärast tuli ta mulle järgi
2. aja poolestajaperäst ma os võinu tulla, aiga mul olli aja poolest ma oleks võinud tulla, aega mul oli

aas <aasa, .aasa>
1. haakpane värät aasa pane värav haaki
2. aas, silmuspastlel om aasa pastlal on aasad (kust paelad läbi käivad)

abe <abe, abet> , aben <abene, abent> habemiu esäl olli ümärik abe, seante ratas-abe minu isal oli ümarik abe, selline ratashabe; aben olli allis lännu habe oli halliks läinud

abi <abi, abi> abikus ädä kige suuremb, sääl abi kige lähemb kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem; mia ole abin ma olen abis

ader <adra, .atra>
1. adertalve säe atra, suve tii rege (vns) talvel sea atra, suvel tee rege; adra suu olli neli tolli (hark)adra sahkade vahe oli neli tolli
2. adramaamea ei tää, mitu atra vald olli ma ei tea, mitu adramaad (üks) vald oli

aga1 <aa, aga> haguväits olli ärä kadunu agade sissi nuga oli ära kadunud hagude sisse

aga2 ~ a agama nooren näi neid viil, aga ~ a nüid mea ei tää neist ma noorena nägin neid veel, aga nüüd ma ei tea neist (midagi)

agan <agane, agant ~ agand> aganagandest ja viist tetti vanast lobin lehmile ette aganatest ja veest tehti vanasti lobi lehmadele ette (söögiks)

agane|leib <agane|levä, agane|.leibä> aganaleibkeväde poole tetti aganeleibä kevadtalvel tehti aganaleiba

agin <agine, agint ~ agind> Krk hagijasnüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad. Vt agijes

agu <ao, agu> agu, eha, aovalgusao ja päevätõusmise vahet ütelts kaits tunni olevet öeldakse, et ao ja päikesetõusu vahe on kaks tundi (jaaniööl)

ahel <ahele, ahelt ~ aheld> ahelta olli aheltege kinni köidet ta oli ahelatega kinni köidetud. Vt ahe|lõõg

aher1 <.ahtre, .ahtret> aher; kehvlehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud

aher2 <ahere, ahert> , aer <.aere, aert> harkadra künniraudmia lasse seppä aere teräves tetä ma lasin sepal künniraua teravaks teha

aher|var´s <aher|varre, aher|vart> ahervare; kivihunnikahervarren kasvave iluse vabarne ahervares kasvavad ilusad vaarikad; ahervars nukan, karvane kurat pääl (mõistatus) ahervare nurgas, karvane kurat peal (kana pesal). Vt aherik, ahervare, ahju|vare

ahes <.ahte, ahest, komp .ahtep> kitsas, ahaskört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud. Vt .ahtak, .ahtik

ahi <ahju ~ ahu, .ahju> ahivõta sii laste pätsik vällä ahjust võta see laste pätsike välja ahjust; luud olli ahju kuruksehen luud oli ahjutaguses nurgas

ahju|.meister <ahju|.meistre, ahju|.meistert> pottseppahjumeistre olliv innan pottsepad olid hinnas

ahu|kivi <ahu|kivi, ahu|kivi> ahjukivi, kerisekiviahukivi ütelti mere veerest tuudavet ahjukivid öeldi mere äärest toodavat

ahun <ahune, ahunt ~ ahund> ahventa olli katese ahunt saanu ta oli kaheksa ahvenat saanud

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aid <aia, .aida, pl g .aide, pl p .aidu> aed, tara; aed loomalauda eesoben võis .aidest üle üpäte hobune võis aedadest õle hüpata; ilma aidede karjamaid sääl es ole ilma aedadeta karjamaid seal ei olnud || raad´|aid traataed; redel|aid püstvarbadest aed

.aidu <.aidu, .aidut> (sea)sulg, latter, aedaja sia aiduse aja sead sulgu; sõs viiti noorik lamba aidu manu siis viidi pruut lambaaia juurde (pulmakommetest)

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

.aiga|pidi aegamööda; aeglaseltmis aigapidi tetäs, saa armas (vns) mis aeglaselt tehakse, saab armsaks. Vt aa|pikku, aa|.pikmel, .aiga|.müüdä, .aiga|piti

.aiga|piditsebest Krk aeglasemaltaigapiditsebest ei saaki minnä aeglasemalt ei saagi minna

.aiga|piti Hel aegapidi, aegamöödaaigapiti oles äste tennu aegamööda (tehes) oleks hästi teinud. Vt aa|pikku, aa|.pikmel, .aiga|.müüdä, .aiga|pidi

.aige <.aige, .aiget>
1. haigenäin oolits´ .aigide laste iist vanaema hoolitses haigete laste eest; ta olli joba kavva silmist aige ta oli juba kaua silmadest haige
2. valu(hoog)aigese käisiv mitu tiiru valuhood käisid mitu korda

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on

aig|päe <aig|päevä, aig|.päevä> tähtpäeveila olli suur aigpäe eile oli tähtis tähtpäev. Vt aig|aig

aik <aigu, .aiku>
1. haigutusmiis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. piltl aeglane või laisk inimeneka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

ais1 <aisa, .aisa> (vankri või ree) aisobene karas´ aiste vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> aitta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vt aidak, aidik

ajak <ajakse, ajakest> ajake, armas aeg (ka hüüatustes)oh sa pühän ajak! oh sa armas aeg!

ajalt ~ aalt aegsastipuul´pe õhtu jäeti ajalt tüü rahu laupäeva õhtul lõpetati aegsasti töö; kuuli piass aalt jõudme kooli peaks õigel ajal jõudma. Vt .aiksaste, .aiksest

ajo1 <ajo, ajo> , aju1 <aju, aju>
1. ajulamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälusiul om ää ajo, piap kikk meelen sul on hea mälu, peab kõike meeles

ajo2 <ajo, ajo> , aju2 <aju, aju> kiire liikumine, tormamine, ruttläits suure ajoga läks suure rutuga

aken <akne, akent, pl p .aknit> akenait olli akentede ait oli akendeta; külm tulli akentest sissi külm tuli akendest sisse; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

ak´k1 <aki, akki> viljahakkrügä panti akki rukis pandi hakki

ak´k2 <aki, akki> hakk (lind)ku aki vällä tuleve, sis ilma muutve kui hakid välja tulevad, siis ilmad muutuvad

ala1 <ala, ala> maatükk, alamia anna tal ligi sii ala jõe veeren mina annan talle kaasa (päranduseks) selle maatüki jõe ääres

ala2 allavil´lavoorile pistets puu ala ja viias rõuku redelte pääle viljasaole pannakse puud alla ja viiakse rõuku redelite peale; võta pit´s viina söögi ala! võta pits viina söögi alla

alamp ~ alamb <alampe ~ alambe, alampet ~ alambet> , alap <alabe, alapet> halb, paha, alamnii olliv alampe niintest need olid halvematest niintest; sii es ole alambep see ei olnud halvem; asi läits viil alampebes asi läks veel halvemaks

alb ~ alv <alva, .alba> halbvõi om alvase minnu Trv või on halvaks läinud; alva meelega ütlep mis tahten ärä halva tujuga ütleb mida tahes (halba)

ale1 <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamegama näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinudsii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vt alekas

alg <alu, .algu> halgpuu alu om riidan puuhalud on riidas

all1 all, allpoolme olem all tule, suits tule meil pääle me oleme tulest allatuult, suits tuleb meile peale

all2 Hls alles, nüüdsamamia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas. Vt .alla, alle

all3 <alla, .alla> hall, külmunud kaste maasommuku olli all mahan hommikul oli hall maas

al´l1 <alli, .alli> hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma

.alla ~ alla Trv Hel alles´temä om nuur´ alla ta on alles noor; oia sii kiri alla hoia see kiri alles. Vt all2, alle

alle Pst Hls Krk
1. allesmeil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama; sii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vt all2, .alla
2. äsja, hiljutiundi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära

alv vt alb

ame1 <.amme, amet> särknaistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli särk pahkluuni; ei oole änäp jakuge ammit meil ei ole enam jätkuga särke meil; kaukage ammel om kaugas kural puul põuetaskuga särgil on tasku vasakul pool; miu esäl olli pihage ame, panti raha amme piha vahel minu isal oli pihaga särk, pandi raha särgi piha (talje) vahele; miis alasti, ame puhun (mõistatus) alasti mees, särk põues (küünal)

ammu ammu, kaua aja eestma ei oole ammu aiga saanu kuskil vällä ma ei ole kaua aega saanud kusagile välja (külla minna)

ang1 <angu, .angu> uus hang (tõstmisriist), harkeinä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga. Vt vigel

an´g2 <ange, .ange> (lume)hangpäe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt (knk) mina võtsin naise kui hange vahelt

ani <ani, ani>
1. hanianise vihuv siibuge haned lehvitavad tiibadega
2. piltl vesiroos Krknäe ku ani kõigup vii pääl vaata, kuidas vesiroos õõtsub vee peal. Vt jõe|aanikse

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna suukest! anna musi!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu

ao|täht <ao|tähe, ao|.tähte> eha- ja koidutäht, planeet Veenuskui aotäht virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja külmä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma

ao|.valgus <ao|.valguse, ao|.valgust> ehavalgusei pas´ta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam

apatsi|auk <apatsi|augu, apatsi|.auku> , apatse|auk <apatse|augu, apatse|.auku> poriaukvanger jäie apatsiauku vanker jäi poriauku. Vt apan´ts, apats2

apu <apu, aput> hapumidä apep, sedä parep mida hapum, seda parem; ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge see tainas nähtavasti tehti ilma pärmita, hapuga; piim är tuli apus lännu Krk piim on läinud väga hapuks

arak1 <aragu ~ araku, arakut> harakasedimene saa iki iirtel, arakil (vns) esimene saab ikka hiirtele, harakatele; ma pia kargame siin ümmer ku arak ma pean kargama siin ringi nagu harakas

arak|mari <arak|marja, arak|.marja> punane sõstarvanast olli aian ike arakmarja vanasti olid aias ikka punased sõstrad

.ardu <.ardu ~ ardu, .ardut> , artu <artu, artut> varjualune, põhu panipaigana või laudana kasutatud ruum rehealuse otsasseina viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune; artun olliv ani ja kana, sii olli iist valla, looma juusive sinna varjualuses olid haned ja kanad, see oli eest lahti, koduloomad jooksid sinna

arg <ara, .arga>
1. arg, kartlikaras lännu inimen lääp vahel meelest aras, ei mälete enämb Hel araks läinud inimene jääb vahel meelest nõdraks, ei mäleta enam
2. nõder, nõrgaarulinearg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse (selle kohta), kes on rumala aruga (st nõrgaaruline)

ari1 <arja, .arja>
1. hari; ülemine osaega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; mäe ari pas´tap mäehari paistab
2. linnuharikul´u ari lää punatses kalkuni hari läheb punaseks; kanal om säuk ari kanal on paks kobarhari
3. pea, juuksedkaras´ miul arja kargas mulle harja (kallale)

ar´k <argi, .arki> harkkate aralise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel

ark|ader <ark|adra, ark|.atra> , ar´k|ader <ar´k|adra, ar´k|.atra> harkadermõni seemelts vil´la ka ar´kadrage sis´si ja kõrdas maad mõni künnab viljaseemne ka harkadraga sisse ja kordab maad (st künnab uuesti)

ar´m1 <armi, .armi> (haava)armmõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on (selline, et kui) ära paraneb, jääb arm järele

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkustemä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks

aru1 <aru, aru> aru, mõistus, arusaammike aru pääl sa sedäsi tiit mis aruga sa niimoodi teed

aru2 <aru, aru, illat .argu> haru; suundabe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

aru|kõrd aruharvasii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on aruharva, et tal jututuju on

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõrekaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane, harvaesinevte olede aru võõra te olete haruldased külalised

.arva harva, hõredaltiist otsa olet arva lasken levä, viimätse otsan olet kokku kiilun eestpoolt oled hõredalt lasknud leivad (ahju), viimases otsas oled kokku kiilunud (liiga tihedalt pannud). Vt arvalt

ase <aseme, aset>
1. ase, voodirõõva ollive asemide pääl riided olid voodite peal
2. ase, põhi, olnu asupaikmea pidi rõugu asemit riisme ma pidin rõuguasemeid riisuma
3. elukoht, korterasemit olevet Nuian saia küll kortereid olevat Nuias saada küll

asi <asja, .asja> asi, ese, olukordtal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

aste <.astme, astet ~ .aste, astet>
1. trepiasteedimese astme päält sat´te maha esimese astme pealt kukkus maha
2. samm, aste Krkneli astet lai tii nelja sammu laiune tee

.atme ~ .atma <atta ~ atte, ata>
1. ahtma, vilja parsile kuivama panemaatets rihte ahetakse rehte (pannakse vili kuivama parsile)
2. noota või võrku vette laskmalääme atame võrgu sisse lähme laseme võrgu sisse
3. sööma, õgimaata oma kõtt täüs! söö oma kõht täis!

au <au, au>
1. au, austamine, austussii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisussis os miu pois´s ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud

aud <avva, .auda> haudma pia üits päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama

audu <audu, audut> , autu <autu, autut> , .autu <.autu, .autut> autoautusit lendäp üüd ja päevä Abja vahet autod kihutavad ööd ja päevad läbi Abja vahet

auk <augu, .auku> aukmia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema; tossu auk jätets vallale, sis lää toss vällä leitseauk jäetakse lahti, siis läheb suits välja; puik olli kindre augun puuk oli põlveõndlas. Vt mulk

aus <.ause ~ .ausa, .auset ~ .ausat>
1. aus, õiglane, korraliksakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees
2. austatud, lugupeetudmis siande ausamp mes´terahvas olli, sii õigati isän´t ja nas´terahvas emän´t mis selline lugupeetum meesterahvas oli, seda kutsuti isandaks ja naisterahvast emandaks

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || autse pät´s kaljaleib. Vt aue, .autus

avar <avare, avaret> ruumikas, lai, suursääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi, avi> Hls Krk haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vt aug

edes|pidi
1. edaspidi, tulevikusedespidi tules asju muuta edaspidi tuleks asju muuta
2. ettepoolelammast om vaja edespidi aija, temä tagaspidi ei taha kõndi lammast on vaja ettepoole ajada, tema ei taha tagurpidi kõndida; elun tule edespidi kaia, mitti vanat aiga miilde tulete elus tuleb ettepoole vaadata, mitte vana aega meelde tuletada
3. piltl küüruvanast pääst akas´ ta edespidi vajome vanaduses hakkas ta küüru vajuma

edeve <edeve, edevet> , edev <edeve, edevet>
1. edev, edvistavtemä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab; noorest pääst võip egä tüdrik raasike edev olla noorena võib iga tüdruk natuke edev olla; edev miis om naese nuhtlus (vns) edev mees on naise nuhtlus. Vt edvi, edvik, edvis´k
2. peruväige edeve obese, ei saesa paegal Hel väga perud hobused, ei seisa paigal

edin ~ edine <editse ~ edise, editset>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esinekolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus

edvi <edvi, edvit> edvistaja, edev inimenenii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi. Vt edeve, edvik, edvis´k


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur