[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit

alventeme <alvente, alvende> laimama, laitma, halvustama ärä alvente miu latsi! ära halvusta minu lapsi!

au <au, au>
1. au, austamine, austus sii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisus sis os miu poiśs ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud

eläme <eläde, elä> elama .elli ~ .el'le elas; miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis ära elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata

imeme <imede, ime> imema kel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kellel jalad vigased, (neile) pannakse kaanid imema peale; tallek imes esi ilusti talleke imeb ise ilusti; miu latse im´meve kolm aastet minu lapsed imesid (rinda) kolm aastat

imu ~ immu <imu ~ immu, imu ~ immut> isu, himu miu imu om joba täus minu isu on juba täis

indame <innate, .inda>
1. hinda või hinnangut andma kikk maa om ärä innat kogu maa on ära hinnatud
2. hindama, väärtustama miu poig olli linnan innat miis minu poeg oli linnas hinnatud mees

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himu mul om obese isu mul on väga suur isu
2. tahtmine, soov miu isu saa täus ka joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha (siin enam) olla

jagu <jao, jagu>
1. osa tervikust, tükk, jagu viien jaon om värmit tõisi viies osas on värvitud teisi (lõngu); kohvi tetäs, pannas siguri, rügi ja nisusit, egät üits jagu (kui) kohvi tehakse, pannakse sigurit, rukist ja nisu, igaüht võrdne osa
2. (kellegi) oma miu jagu minu oma

joba juba, ju joba om urva otsan pihlapidel juba on pihlakatel urvad otsas; joba miu laits kõńd joh minu laps kõnnib juba

jumi <jumi, jumi> jume, (näo)värv; terve välimus (ka loomal); värvitoon ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; jumi käis üle näo, läits näost punatses jume tuli näkku, läks näost punaseks; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda); vil´lal om tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on teine jume kohe (pärast vihma), läheb haljendama

.kangur <.kangru ~ .kangre, .kangurt> kangur miu vanaesä olli mõise kangur minu vanaisa oli mõisa kangur

.kerge ~ .ker´ge <.kerge ~ .ker´ge, .kerget ~ .ker´get>
1. kerge, väikesekaaluline kuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudev villa keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlik mea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglane keps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

keri <kere, keret>
1. keha, kere, kõht rasvast ei taha miu keri mitti minu kõht ei taha (ei kannata) rasvast üldse
2. keskne osa kuvve keri om valmi kuue kehaosa on valmis

komme <.kombe, kommet>
1. tava, traditsiooniline toimimisviis sääl võtsi ma oma kombe perrä sõna seal (pulmas) võtsin ma oma kombe järgi sõna
2. harjumus, kalduvus miu tüdär om arit kombege minu tütar on haritud kommetega

konguteme <kongute, kongude> noogutama, koogutama obene konguts pääge hobune noogutas peaga; eile käüs üits miu man kongutemen eile käis minu juures üks koogutamas

.konname <konnate,.konna> kondama, sihitult hulkuma; almust nuruma eile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures almust nurumas

kooliõpeteje <kooliõpeteje, kooliõpetejet> õpetaja miu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla

kottel ~ kottal
1. kohas, kohta miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine pane loomad ära ketti, pane nad teise kohta
2. juures, juurde, lähedal(e) Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära; jäie mede kottel ~ kottal kurtme jäi meie juurde seisma

kuperteme ~ kuperdeme <kuperte, kuperde> kuppu panema miu veli olli kuperdis, õpaś miut kah kuperdeme minu vend oli kupupanija, õpetas mind ka kuppu panema

käppäme1 <käpäte, käppä> näppama, varastama sii om miis käppäme see on mees (st osav) näppama; temä käpäś miu väitse ärä ta varastas mu noa ära

küdi <küdi, küdi ~ küdit> mehevend miu veli om miu naise küdi minu vend on minu naise küdi

luuleteme <luulete, luulede>
1. luiskama, valetama, liialdama sii om üits luuletet jutt see on üks luisatud jutt (st pole tõsi)
2. luuletusi, laule looma sii om miu luuletet see on minu loodud luuletus; Koidula om isamaa laule luuleten Koidula on isamaalisi laule luuletanud

mea ~ mia ~ ma <miu ~ mu, miut ~ mut> mina mea ei oles lännu mina ei oleks läinud; ma ole like ma olen märg

miis <mihe ~ mehe, miist> mees miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed

mõtest arust miu mõtest lääs ta igäves minu arust läheks see igavaks

mälu1 <mälu, mälu> mälu, mõistus miu mälu om ka kehväs jäänu minu mälu on ka kehvaks jäänud

.märkume ~ .märküme <.märkude ~ .märküde, .märku ~ .märkü> Krk määrduma miu põll om är märküne, taht mõsta minu põll on ära määrdunud, on vaja pesta vt määrgume

müürissepp <müürissepä, müürisseppä> müürsepp miu esä olli nelikümmend aastet müürissepp minu isa oli nelikümmend aastat müürsepp; müürissepä tullive kikk Pikvä takast müürsepad tulid kõik Pihkva tagant

neiu ~ neio <neiu ~ neio, neiut ~ neiot> neiu ka sa miu neiut ka näit? kas sa minu neiut ka nägid? vt neidis, näidis, näiu

nööserdeme ~ nööserteme <nööserte, nööserde> Krk nuhkima, nuuskima mis sa nööserdet miu järgi? mis sa nuhid minu järele?

nüri <nüri, nüri> tömp, nüri poisi saiva peris vihatses, akkasiva vikatit miu käest ärä kiskma ja õõr´seva nüris poisid said päris vihaseks, hakkasid vikatit minu käest ära kiskuma ja hõõrusid (selle) nüriks

.nüüstme <.nüüstä, nüüstä> sügama, hõõruma nüüstä miu selgä! süga mu selga!

pakilt kiirustades, rutuga ta tulli pakilt miu manu ta tuli rutuga minu juurde

palav.aigus <palav.aiguse, palav.aigust> palavik, palavikuhaigus miu emä sures palavaigusege ärä minu ema suri palavikuhaiguse kätte

.pikku1 pikkune miu tüdrik om velle suuru, velle pikku minu tüdruk on venna suurune, venna pikkune

puha kõik, täitsa, puha sii puha om miu oma see kõik on minu oma; Antsul ollu tasku puha täüs topit Antsul olnud taskud täitsa täis topitud

pung2 <punga, .punga> rahakott, rahatasku miu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi

raat´s <raatsi, .raatsi>
1. raats, tööriist linade kupardamiseks raatsige raatsites linu raatsiga kupardatakse linu
2. kidur olend Krk miu vana kana raat´s minu vana kidur kana

ram´p2 <rambi, .rampi> (lihase)kramp, krambihaigus miu vellenaine surri ärä rampege minu vennanaine suri krambihaigusesse ära

rokk <roka, rokka>
1. rokk, rukkijahust ja hapupiimast jook miu vanaemä tei iki rokka minu vanaema tegi ikka rokka
2. (vedel) loomasöök, rokk ma andsi sial rokka ma andsin seale rokka

.ruime <.ruiu, ruiu>
1. rutjuma, muljuma ruiu miu kaalasuuni! rutju minu kaelasooni!
2. kruvima laud olli kinni ruiut laud oli kinni kruvitud

rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värske latse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima
2. petipiimast ja jahust sai rõõsa om ahjun saiad on ahjus; nu siast rõõska ei tii kennig mailma pääl ku miu onunaine tei no sellist saia ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi

sai <saia, .saia> sai miu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

seidse <.seitsme, seitset> seitse miu lasti ikki kellä kuvveni või seitsmeni ka magade mind lasti ikka kella kuue või seitsmeni ka magada

seni nii kaua kui, seni seni kui ~ seni ku ~ senigu kuni; ja mina olli sääl varjun seni ku sii kange vihm ärä jäi ja mina olin seal varjus, kuni see tugev vihm järele jäi; sai sedäsi ärä pesset jäll seni kui sõs massin tulli sai sedasi ära pekstud jälle, seni kui siis masin tuli (rehepeksust); senigu siu jala om miu lavva all, kullet miut! nii kaua kui sinu jalad on minu laua all, kuulad mind!

.suutus ~ .suutu täiesti, sootuks, hoopis ta olli miu suutus ärä uneten ta oli mind täiesti ära unustanud

sõda <sõa, sõda> sõda, lahing, konflikt sii olli tõine sõda, kui miu miis sõan olli see oli teine sõda (st Teine maailmasõda), kui minu mees sõjas oli

.tiiner <.tiindre ~ .tiinre, .tiinerd ~ .tiinert> teener, teenija miu esät emät olliv talu tiindre ja elliv talu suuren kamren minu ema ja isa olid taluteenijad ja elasid talu suures toas

tüdruk ~ tüdrik <tüdrugu ~ tüdrigu, tüdrugut ~ tüdrigut> tüdruk, vallaline neiu miu tüdrugust tüdär eläb linnan, naisest tüdär om kodun minu vallaline tütar elab linnas, abielus tütar on kodus vt tidruk, tütrik

uul ~ uul´2 <oole, uult> hool, mure ta om miu oole all ta on minu hoole all

uur´ <oori, .uuri>
1. voor, seljatäis tal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas
2. kaubavoor miu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori

vananäin ~ vananän´n <vananänni, vana.nänni> vanaema miu vananän´n sis sääl ütel´, ui eluke mis sellel viga eläde! minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!

vägi <väe, väge>
1. vägi, vägevus täädje olli suure väege külatark oli suure väega
2. hulk, suur rühm, kari miu meelest tuu vägi püürse kik mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest)

vähiksen väiksena miu Juhan olli vähiksen tuline ja ullak minu Juhan oli väiksena tuline ja ulakas

.õrnus <.õrnuse, .õrnust> õrnus, hellus miu kodun olli pal´lu õrnust minu kodus oli palju hellust

äbä <äbä, äbä ~ äbät> lastek valus, haige ärä tetä miu käel äbä! ära tee mu käele haiget!

äkki ~ äkke äkki, järsku vaatś äkki nõnda kurjalt miu pääl vaatas mulle äkki nii kurjalt otsa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur