[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 87 artiklit

.aastene <.aastese, .aastest> aastanesii memm olli joba ütsmekümne aastene see memm oli juba üheksakümneaastane; miu emä om katsmekümne aastene minu ema on kaheksakümneaastane

abe <abe, abet> , aben <abene, abent> habemiu esäl olli ümärik abe, seante ratasabe minu isal oli ümarik abe, selline ratashabe; aben olli allis lännu habe oli halliks läinud

.aigine <.aigise, .aigist> , .aigne <.aigse, .aigset> aegnemede talul olli vana alli aigine nimi meie talul oli vana hallide aegade nimi; ta om miu aigne inimen tal on minuaegne inimene

alventeme ~ alvendeme <alvente, alvende> laimama, laitma, halvustamaärä alvente miu latsi! ära halvusta minu lapsi!. Vt .laimame, .laitme, .reoteme, .sittame, .tõrvame, viliteme

ame1 <.amme, amet> särknaistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli särk pahkluuni; ei oole änäp jakuge ammit meil ei ole enam jätkuga särke meil; kaukage ammel om kaugas kural puul põuetaskuga särgil on tasku vasakul pool; miu esäl olli pihage ame, panti raha amme piha vahel minu isal oli pihaga särk, pandi raha särgi piha (talje) vahele; miis alasti, ame puhun (mõistatus) alasti mees, särk põues (küünal)

au <au, au>
1. au, austamine, austussii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisussis os miu pois´s ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud

aviteme <avite, avide> aitamamiu esä avit´s tal tüüd tetä mu isa aitas tal tööd teha; koolin avidets õppi koolis aidatakse õppida; ma lää avide sikute ma lähen aitan sikutada (köit)

eläme <eläde, elä, imperf .elli ~ .el´le>
1. elama, elus olemamiu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet, sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis läbi elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
2. elunema, asumata latse .elli esä kodun tema lapsed elasid isakodus

emäk1 <emäkse, emäkest> emakemiu emäk om väegä nobe kätege minu emake on väga nobedate kätega

imeme <imede, ime> imemakel jala vigatse, pandav kaani imeme pääle kellel jalad vigased, (neile) pannakse kaanid imema peale; tallek imes esi ilusti talleke imeb ise ilusti; miu latse im´meve kolm aastet minu lapsed imesid (rinda) kolm aastat

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> isu, himumiu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd

indame <innate, .inda>
1. hinda või hinnangut andmakikk maa om ärä innat kogu maa on ära hinnatud
2. hindama, väärtustamamiu poig olli linnan innat miis minu poeg oli linnas hinnatud mees

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himumul om obese isu mul on väga suur isu
2. tahtmine, soovmiu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha (siin enam) olla

jagu <jao, jagu>
1. tükk, hulk; kindel osa tervikust; ettenähtud hulk, millekski vajalik osa; teatud aeg, perioodviien jaon om värmit tõisi viies osas on värvitud teisi (lõngu); kohvi tetäs, pannas siguri, rügi ja nisusit, egät üits jagu (kui) kohvi tehakse, pannakse sigurit, rukist ja nisu, igaüht võrdne osa; villast kangast kate kümne amme jagu kahekümne särgi jagu villast kangast (st piisavalt, et teha kakskümmend särki); ken oma jao är põdes sai allist valla kes oma aja ära põdes, sai halltõvest lahti
2. tõug, sugumia ole suurest suust ja talu jaost mina olen kõrgest soost ja talu[rahva] tõust
3. (kellegi) omamiu jagu minu oma; sii tallek om undi jagu, undi mär´k kül´len see talleke on hundi oma, hundi märk [on] küljes

joba juba, jujoba om urva otsan pihlapidel juba on pihlakatel urvad otsas; joba miu laits kõn´d joh minu laps ju kõnnib juba

jumi <jumi, jumi>
1. jume, näovärv; terve välimus (ka loomal)ta om õige valge näoge, tal jumi raasu mitti ei joole ta on väga valge näoga, tal ei ole üldse jumet; ega miu jumi ei joose ega veri ei veere ega mu jume ei jookse ega veri ei veere (st ma ei karda)
2. värv, värvitoonvil´lal om pääle vihma tõine jumi kohe, lüü al´lenteme viljal on pärast vihma teine toon kohe, läheb haljendama
3. värin, judinjumi käis üle näo, läits näost punatses värin käis üle näo, läks näost punaseks. Vt jume

kaits|.tõisku <kate|.tõisku, katte|.tõiskut> kaksteistmiu katsiku tütre sündüsive katetõisku aaste iist minu kaksikud tütred sündisid kaheteist aasta eest

.kangur <.kangru ~ .kangre, .kangurt> kangurmiu vanaesä olli mõise kangur minu vanaisa oli mõisa kangur

.kaoteme <.kaote, .kaode> kaotama; ära lõpetama, tapmamiul es ole midagi kaote mul ei olnud midagi kaotada; ma kaote kana ärä ma tapan kana ära; miu üleaidne kaot´ kanase ärä minu naaber lõpetas kanapidamise ära; esi ma ei taha pattu tetä, esiennäst ärä kaote ise ma ei taha pattu teha, iseennast ära tappa

.kerge <.kerge, .kerget> , .ker´ge <.ker´ge, .ker´get>
1. kerge, väikesekaalulinekuurm jäie õige kerges(e) koorem jäi väga kergeks
2. vähe vaeva ja pingutust nõudevvilla keträmine om kergemp ku lina keträmine villa ketramine on lihtsam kui lina ketramine
3. ladusalt toimiv, ergas, tundlikmea ole õige ker´ge alba luhti ja vingu tunme, miu nõna om ker´ge tunme mina olen õige hea halba lõhna ja vingu tundma, minu nina on ergas tundma
4. kergemeelne, kerglanekeps inimene om siante vähä ker´ge Pst edev inimene on selline natuke kerglane

keri <kere, keret>
1. keha, kere, kõhtrasvast ei taha miu keri mitti minu kõht ei taha (ei kannata) rasvast üldse. Vt kiha
2. keskne osakuvve keri om valmi kuue kehaosa on valmis. Vt kere

kikk1 ~ kik´k <kige ~ kike, kikke> kõik, kogukikk sii nädäl olli mia tõbine kogu selle nädala olin ma haige; miu nännil olli kige kultsemb süä Trv minu vanaemal oli kõige kuldsem süda; na ollive kigen üten nad olid kõiges ühel nõul

komme <.kombe, kommet>
1. tava, traditsiooniline toimimisviispulman võtsi ma oma kombe perrä sõna pulmas võtsin ma oma tava järgi sõna
2. harjumus, kalduvus; eluviismiu tüdär om ää kombege minu tütar on heade harjumustega
3. millegi taolinerii kombege, rii ehitusege om riike väike reeke on reetaoline, ree ehitusega

kommessaar <kommessaari, kommes.saari> komissarmiu poig olli tähtis kommessaar minu poeg oli tähtis komissar

konguteme <kongute, kongude> noogutama; peaga viskama; kummardama, koogutamaobene konguts pääge hobune viskas peaga; eile käüs üits miu man kongutemen eile käis minu juures üks koogutamas; teret´s nõnda ilust ja kongut´s, las´k niksu põlvest tervitas nii ilusti ja kummardas, tegi põlvest niksu

.konname <konnate, .konna>
1. kondama, sihitult hulkuma; kerjama, mangumaeile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures almust palumas
2. tulutult midagi tegema või küsimaPeat sa sääl sis `konname (töötama) kui sa selle i̬i̬st midagi ei saa; eile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures [almust] palumas
3. virelemasääl sai konnat si̬i̬ ulk `aiga, os ma enne siiä saanu

kooli|õpeteje <kooli|õpeteje, kooli|õpetejet> õpetajamiu kooliõpetejest poig tulli käümä miul minu kooliõpetajast poeg tuli mulle külla; kolm luuma om, kes keelege tiin´ve omale leibä: kukk, koer ja kooliõpetei kolm looma on, kes omale keelega leiba teenivad: kukk, koer ja kooliõpetaja

kottel, kottal
1. kohas, kohtamiu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine pane loomad ära ketti, pane nad teise kohta
2. juures, juurde, lähedal(e)Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära; jäie mede kottel ~ kottal kurtme jäi meie juurde seisma

kotus ~ kottus <kotusse, kotust ~ kotuse, kotust>
1. koht, paiknaine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kottus, sis lääme sõnna obesit ojoteme otsi mõni sügavam ujumiskoht, siis lähme sinna hobuseid ujutama
2. asukoht, elukohtsii om miu elukotus see on minu elukoht; tüükotus töökohtma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vt koht

kun|kottel Krk
1. kuskohaskunkottel sa elät? kuskohas sa elad?
2. kuhukohtakunkottel sa olet miu kördi panden? kuhukohta sa oled minu seeliku pannud?. Vt kos, kun, kohes, kunnes

kuperteme ~ kuperdeme <kuperte, kuperde> kuppu panemamiu veli olli kuperdis, õpas´ miut kah kuperdeme minu vend oli kupupanija, õpetas mind ka kuppu panema

käppäme1 <käpäte, käppä> näppama, varastamasii om miis käppäme see on mees (st osav) näppama; temä käpäs´ miu väitse ärä ta varastas mu noa ära. Vt kääpäme

.käs´kje <.käs´kje, .käs´kjet> käskijasia ei ole miu käskje sina ei ole minu käskija

köhime <köhide, köhi> köhimaenge kurku läits süük, võt´s köhime söök läks hingetorusse, ajas köhima; ku laits köhip, sis üteldes, mine mõtsa kuuse otsa kukkume, mis sa miu latse sel´län painat kui laps köhib, siis öeldakse, mine metsa kuuse otsa kukkuma, mis sa minu lapse seljas painad. Vt .köhkmä

küdi <küdi, küdit ~ küdi, küdi> mehevendmiu veli om miu naise küdi minu vend on minu naise küdi

laul <laulu, .laulu>
1. lauldav pala, laullaits las´k laulu valla laps lasi laulu valla; pelgä laulu laidetavat, laulu sõnu sõimatavat, laulu laiteje tulemen (rahvalaulust) karda laulu laitmas, laulu sõnu sõimavat, laulu laitjat tulemas
2. laulminemiu laul kos´t üle mõtsa minu laulmine kostis üle metsa

luuleteme <luulete, luulede>
1. luiskama, valetama, liialdamasii om üits luuletet jutt see on üks luisatud jutt (st pole tõsi)
2. luuletusi, laule loomasii om miu luuletet see on minu loodud luuletus; Koidula om esämaa laule luuleten Koidula on isamaalisi laule luuletanud

mea ~ mia <miu ~ mu, miut ~ mut> minamea ei oles lännu mina ei oleks läinud; mia ole like ma olen märg; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi. Vt ma

.mek´me <.mekki, meki> maitsma, katsuma, proovimama meki sedä keedüst ma maitsen seda toitu; sa ei ole miu karaskit viil mekkingi sa ei ole minu karaskit veel maitsnudki. Vt .maitsme

miis <mehe ~ mihe, miist> meesmiis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sellän (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

mõtest arustmiu mõtest lääs ta igäves minu arust läheks see igavaks

mälu1 <mälu, mälu> mälu, mõistusmiu mälu om ka kehväs jäänu minu mälu on ka kehvaks jäänud

.märkume <.märkude, .märku> , .märküme <.märküde, .märkü> Krk määrdumamiu põll om är märküne, taht mõsta minu põll on ära määrdunud, on vaja pesta. Vt .määrgume, .määrdime

müüris|sepp <müüris|sepä, müüris|seppä> müürseppmiu esä olli nelikümmend aastet müürissepp minu isa oli nelikümmend aastat müürsepp; müürissepä tullive kikk Pikvä takast müürsepad tulid kõik Pihkva tagant

nakkame <nakate, nakka>
1. hakkama; alustamaselle asjage om vaja pääle nakate selle asjaga on vaja peale hakata; sääl nakati katust lüüme seal hakati katust lööma (laastuid panema). Vt akkame, alusteme, .ürgäme1
2. külge hakkama, mõjuma, toimimamiu nõu ei nakka, sii käü miul üle jõu minu nõu ei toimi, see käib mul üle jõu; ei jole nätä kül´m, aga ta om seante nakkaje ei ole nähtav külm, aga ta on selline (külge) hakkaja (mõjus)

neiu <neiu, neiut> , neio <neio, neiot> neiuka sa miu neiut ka näit? kas sa minu neiut ka nägid?. Vt neidis, näidis, näiu, näitsi

nööserdeme ~ nööserteme <nööserte, nööserde> Krk nuhkima, nuuskimamis sa nööserdet miu järgi? mis sa nuhid minu järele?

nüri <nüri, nüri ~ nürit> tömp, nüripoisi saiva peris vihatses, akassiva vikatit miu käest ärä kiskma ja õõr´seva nüris poisid said päris vihaseks, hakkasid vikatit minu käest ära kiskuma ja hõõrusid (selle) nüriks

.nüüstme <.nüüstä, nüüstä> sügama, hõõrumanüüstä miu selgä! süga mu selga!

oleme <olla, ole>
1. olemaom ~ oo ~ o on; os oleks; olt oldud; om küll pimmese! küll on pimedad!; olli kesvä är pessen ja ärjä ärä tappen oli odra ära peksnud ja härja ära tapnud; os ma mõistas musta valge pääl panna, ma kirjutes kikk üles oleks (et) ma oskaks musta valge peale panna, ma kirjutaks kõik üles; lugu oleme tähtsust, vajadust olema; tähendamamia tunne tast viil lugu, miu latse ei pane tähelegi mina vajan veel teda, minu lapsed ei pane seda tähelegi; sest ei ole suurt lugu, ka temät om või ei ole sellest ei ole suurt tähtsust, kas teda on või ei ole
2. seismasuurmit surveti kate kirve varrege, senigu sõkla valla lätsiv, sis panti na oleme tangusid suruti kahe kirve varrega, niikaua kui sõklad lahti läksid, siis pandi nad seisma
3. lamama, puhkamaku ta mõne päevä olla saa, sis ta jõus vedäde (hobusest) kui ta mõne päeva puhata sai, siis ta jõudis vedada

pakilt kiirustades, rutugata tulli pakilt miu manu ta tuli rutuga minu juurde; mes sa nõnda pakilt ja palavelt tiit? mis sa nii kiiresti ja tuliselt teed?. Vt kabeste, kipest

palav|.aigus <palav|.aiguse, palav|.aigust> palavik, palavikuhaigusmiu emä sures palavaigusege ärä minu ema suri palavikuhaiguse kätte

.pikku1 pikkunemiu tüdrik om velle suuru, velle pikku minu tüdruk on venna suurune, venna pikkune

puha ~ poha kõik, täitsa, puhasii puha om miu oma see kõik on minu oma; Antsul ollu tasku puha täüs topit Antsul olnud taskud täitsa täis topitud

pung2 <punga, .punga> rahakott, rahataskumiu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi

raat´s <raatsi, .raatsi>
1. raats, tööriist linade kupardamiseksraatsige raatsites linu raatsiga kupardatakse linu
2. kidur olend Krkmiu vana kana raat´s minu vana kidur kana

ram´p2 <rambi, .rampi> (lihase)kramp, krambihaigusmiu vellenaine surri ärä rampege minu vennanaine suri krambihaigusesse ära

.riik´me <.riiki, riigi> triikima, hõõrumavillast vanast es riigitegi villast (riiet) vanasti ei triigitudki; riigi miu selgä, soone om nõnda valuse hõõru mu selga, sooned on nii valusad

rokk <roka, rokka>
1. rokk, rukkijahust ja hapupiimast jookmiu vanaemä tei iki rokka minu vanaema tegi ikka rokka
2. (vedel) loomasöök, rokkma andsi sial rokka ma andsin seale rokka; rokk saades sedäsi ku rüäjahu lopits viige pange sissi ärä rokk saadakse nii kui rukkijahu klopitakse veega pange sisse ära

.ruime <.ruiu, ruiu>
1. rutjuma, mudimaruiju miu kaalasuuni! rutju minu kaelasooni!; ta ruis kikk tüdrigu sääl põhu kuhja pääl läbi ta mudis kõik tüdrukud seal põhukuhjas läbi
2. kruvimalaud olli kinni ruiut laud oli kinni kruvitud

ruug1 <rua, .ruuga> roog, suppruuga ei kästä valitse! toitu ei valita!; tuleruug tuleroogmes selle vana pargak tetäs, sii ei oole muud ku üits tuleroog mis selle vana prahiga teha, see ei ole muud kui tuleroog; vitsaruug üleannetu lapsmiu näin ütel ikki sedäsi, ossa vitsaruug minu vanaema ütles ikka nii, oh sa üleannetu laps

rõõsk <rõõsa, .rõõska>
1. rõõsk, värskelatse jõive rõõska piimä lapsed jõid rõõska piima
2. petipiimast ja jahust sai, pirukasrõõsa kütsetedi iki ahju põrmandu pääl saiakesed küpsetati ikka ahju põranda peal; nu siast rõõska ei tii kennig mailma pääl, ku miu onunaine tei no sellist pirukat ei tee keegi terves ilmas, kui minu onunaine tegi

sai <saia, .saia> saimiu aig tetti õllepärmige saia, tetti siantsamma ik ku korbitaigen minu ajal tehti õllepärmiga saia, tehti samasugune ikka kui korbitainas

.salgame ~ .salgme1 <salate, .salga> salgamaarmastust ei saa salate armastust ei saa salata; miu iist ta salas, es kõnele valust minu eest ta salgas, ei rääkinud valust. Vt .salme

seidse <.seitsme, seitset> seitsemiu lasti ikki kellä kuvveni või seitsmeni ka magade mind lasti ikka kella kuue või seitsmeni ka magada; lõika ta seitsmes tükis katik lõika ta seitsmeks tükiks katki. Vt seetse

sel´läteme <sel´läte, sel´läde> , selleteme <selläte, selläde>
1. seletama, õiendama, selgitamatemä piap ikki egäl puul´ sel´läteme tema peab ikka igal pool õiendama; mea ei mõista sellete või arute tat mina ei oska selgitada või arutada seda
2. selgelt nägemamiu silma ei sellede mu silmad ei näe selgelt

.son´gme <.songi, songi>
1. songima, sonkimasia songitu maa om songermus sigade songitud maa on songermaa; missa songit, võta tükk ärä ja süü mis sa songid (toidu juures), võta tükk ära ja söö
2. tuhnimamis ta miu asje man siin om songin mis ta minu asjade juures siin on tuhninud. Vt .tuh´nme

.suutus, .suutu täiesti, sootuks, hoopista olli miu suutus ärä uneten ta oli mind täiesti ära unustanud

sõda <sõa, sõda> sõda, lahing, konfliktsii olli tõine sõda, kui miu miis sõan olli see oli teine sõda (st Teine maailmasõda), kui minu mees sõjas oli; mehe võeti sõtta, maategijet änäp es ole mehed võeti sõtta, maaharijat enam ei olnud || must sõda kodusõda; mässmust sõda olli enne suurt sõda (1905. aasta) mäss oli enne (esimest) maailmasõda

.sündüme <.sündüde, .sündü ~ sünnü>
1. sündimamia sündüsi katekümne tõisel aastel ma sündisin kahekümne teisel aastal; egä sis sängin es sündü laits mitte, mahan põhukoti pääl ega siis voodis ei sündinud laps, maas põhukoti peal (sündis)
2. kokku sobimanemä sündsiv egädege nad sobisid kõigiga kokku
3. toimuma, juhtumamiu endege om sedäsi ärä sündünü, et tõine tulli mut palume minu endaga on nii juhtunud, et teine tuli paluma; sii om peris sündünü lugu, egä sii ei ole luule see on tõesti sündinud lugu, ega see ei ole väljamõeldis
4. kõlbamanisu põhk ei sünnü süvvä eläjel nisupõhk ei kõlba kariloomale söögiks; temäl ei sünnü kennigi süük temale ei kõlba ükski söök

.tervüs <.tervüse, .tervüst> , tervis <tervise, tervist> tervis, enesetunnesiandse naese ütelti olevet obese muudu, obese tervüsege sellised naised öeldi olevat hobuse moodi, hobuse tervisega; vii tal miu puult pal´lu tervit kah vii talle minu poolt palju tervist ka

.tiiner <.tiinre ~ .tiindre, .tiinert ~ .tiinerd> teener, teenijamiu esät emät olliv talu tiindre ja elliv talu suuren kamren minu ema ja isa olid taluteenijad ja elasid talu suures toas

tüdruk <tüdrugu ~ tüdruku, tüdrugut> , tüdrik <tüdrigu ~ tüdriku, tüdrikut> tüdruk, vallaline neiumiu tüdrugust tüdär eläb linnan, naisest tüdär om kodun minu vallaline tütar elab linnas, abielus tütar on kodus. Vt tidruk, tütrik

uul2 ~ uul´2 <oole, uult> hool, mureta om miu oole all ta on minu hoole all

uur´1 <oori, .uuri>
1. voor, seljatäistal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas
2. kaubavoormiu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori

.vaevame <vaevate ~ vaevade, .vaeva> vaevamatal akas´ süä vaevame tal hakkas süda vaevama; missa ennest ilmaaigu vaevassit miu peräst mis sa ennast ilmaaegu vaevasid minu pärast; oben olli nõnda är vaevat hobune oli nii ära vaevatud

valitseme ~ valitsama <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel Krkkardule tullive ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida; valitse endel vällä põrste siast, meast sa tahat vali endale välja põrsaste hulgast, millist sa tahad; miu miis valitses süüki, temä egät süüki ei süü minu mees valib toitu, tema igat sööki ei söö
2. valvama, üle vaatamavüülmölder magas´ ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama
3. valitsema, võimutsemamis peremiis ta nüid om, esä valitses üle mis peremees ta nüüd on, isa valitseb (tema) üle; miu poig valitsep suure mõisa üle minu poeg valitseb suure mõisa üle

vana|näin ~ vana|nän´n <vana|nänni, vana|.nänni> vanaemamiu vananän´n sis sääl ütel´: ui eluke, mis sel viga eläde minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!

vares <varesse, varest ~ varese, varest> varesvaresel valu, arakal ädä, musta linnul muud tõbe varesele valu, harakale häda ja mustale linnule muu haigus (rhvl); miu kanak om seante, enne ta munel ei lää, ku keväje varestege minu kanake on selline, et enne ta munele ei lähe, kui kevadel koos varestega; kange külm, tõmbas varesse lennust maha kõva külm, tõmbab varesed lennult maha; üte varesel om pal´lu ja katel om kasinest, nõnda kõhn luum ühele varesele on palju ja kahele kasinalt, nii kõhn loom

varss <varsa, .varssa> varssvarsa ollive koplin varsad olid koplis; esi olet sa vana inimen ja varsa mõtte ise oled sa vana inimene ja varsa mõtted (rumala inimese kohta); miu obesel om ollu üits täkk varss ja kaits märä varssa minu hobusel on olnud üks täkkvarss ja kaks märavarssa

vilbus <vilbuse ~ vilbusse, vilbust>
1. temp, vigur, paha kommena teive kikk sii aig oma vilbusit nad tegid kogu aeg oma tempusid; latsel vilbus man, vaja ärä arjute lapsel paha komme juures, vaja ära harjutada
2. viirastusma näi üüsi vilbust ma nägin öösel viirastust; miu miis olli iki nännu vilbust minu mees oli ikka näinud viirastust

võleteme <võlete, võlete> valetamaää võlete kik sii aig! ära valeta kogu see aeg!; ma tunne su silmist, et sa võletet ma tunnen su silmadest, et sa valetad; kudas ta toht´s miu pääl võlete kuidas ta tohtis minu peale valetada

vägi <väe, väge>
1. vägi, vägevustäädje olli suure väege külatark oli suure väega
2. hulk, suur rühm, karimiu meelest tuu vägi püürse kik mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest)

vähiksen väiksenamiu Juhan olli vähiksen tuline ja ullak minu Juhan oli väiksena tuline ja ulakas

.õrnus <.õrnuse, .õrnust> õrnus, hellusmiu kodun olli pal´lu õrnust minu kodus oli palju hellust

äbä <äbä, äbät ~ äbä, äbä> lastek valus, haigeärä tetä miu käel äbä! ära tee mu käele haiget!

äkki, äkke äkki, järskuvaats´ äkki nõnda kurjalt miu pääl vaatas mulle äkki nii kurjalt otsa


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur