[MARI] Eesti-mari sõnaraamat

sulama <sula[ma sula[da sula[b sula[tud 27 v>
1. (soojuse mõjul tahkest olekust vedelasse siirduma v pehmenema) леваш <-ем>, шулаш <-ем>; (metalli, klaasi kohta) леваш; (lahustuma) шулаш
lumi sulab лум лева, лум шула
või sulas pannil салмаште ӱй левен кайыш
2. piltl ([ülevoolavalt] tundeliseks muutuma v selline olema, kuumuse käes kannatama) шулаш <-ем>, тарванаш <-ем>
süda sulab õnnest шӱмжӧ куан дене шула
kiitus pani poisi kiiresti sulama рвезе моктымо дене писын шулен
publik lausa sulas liigutusest калык тӱшка шинчавӱд марте тарванен
3. (millessegi hajuma, sujuvalt millekski üle minema, ühtset tervikut moodustama) йомаш <-ам>
metsaserv sulab uduhämusse чодыра тӱр тӱтыраште йомеш
kanga triibud sulavad üksteisesse пасма куэмыште йомеш
turistid sulasid rahvavoolu турист-влак калык коклаште йомыныт
4. (lahtuma) шулаш
raha sulab ta käes v näppude vahel окса тудын кидыштыже шула
viha sulas pikkamööda сырымаш эркын шулен