[LVET] Latvian-Estonian Dictionary


Query: in

Sama päring eesti-läti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 190 artiklit

absolvēt lõpetama [kursust v õppeasutust] (sünonüümid: pabeigt)

aģents
1 agent, esindaja, vahendaja [isiku, asutuse v ettevõtte];
2 agent, luureagent, salakuulaja;
3 mõjur, faktor

aiz
1 taga;
2 taha;
3 [eessõna, mis näitab, millest haaratakse v mida hoitakse] (sünonüümid: pie);
4 tõttu, pärast (sünonüümid: dēļ, pēc, no, iz vananenud, par)

aizbīdnis
1 riiv, sulgur (sünonüümid: aizšaujamais, bulta);
2 siiber [suitsulõõris] (sünonüümid: aizšaujamais harv, šīberis vananenud);
3 siiber [vedeliku v gaasi liikumise reguleerimiseks voolukanalis]

aizdabūt saama [kedagi v midagi soovitud kohta v seisundisse]

aizkārt riputama [millegi ette v taha]

aizsprādzēt kinnitama [rihma v pandlaga] (sünonüümid: sprādzēt, piesprādzēt)

alveola
1 alveool [nt kopsus v näärmetes];
2 alveool, hambasomp

apakša
1 põhi, alus, alaosa, alumine külg;
2 alune [millegi all olev koht v ruum];
3 org, nõgu (sünonüümid: ieleja, leja)

apdedzināt
1 põletama [millegi valmistamiseks v töötlemiseks];
2 põletama, põletada saama, ära põletama

aploce
1 ringjoon (sünonüümid: riņķa līnija);
2 ääris, serv, kant [ringjas v ovaalne]

apnīkt harv viletsaks jääma, nõrgaks jääma, hääbuma, otsa lõppema [suurema hulga taimede v loomade kohta]

apriet haukuma [kellegi v millegi peale]

arka kaar [ehitis v ehituselement]

arkveida kaarekujuline, kaarjas [ehitiste v ehituselementide kohta] (sünonüümid: arkveidīgs)

arkveidīgi kaarekujuliselt, kaarjalt [ehitiste v ehituselementide kohta]

arkveidīgs kaarekujuline, kaarjas [ehitiste v ehituselementide kohta] (sünonüümid: arkveida)

atļukt eemale hoiduma, eemale hoidma, eemale rippuma, tilpnema [hrl mingi eseme v kehaosa kohta]

atskrūvēties lõdvenema, lahti keerama [kruvide v keermete kohta]

atsvars
1 hrl mitmuses kaaluviht;
2 raskus [ese millegi tasakaalustamiseks v raskemaks muutmiseks] (sünonüümid: smagums)

audzētājs kasvataja [taimede v loomade]

baļķis palk [laasitud puutüvi v selle osa]

bandāža
1 meditsiin tugiside, bandaaž;
2 tehnika bandaaž [metallvõru v -vöö]

bloks 1
1 blokk, rühm, grupp [riikide, organisatsioonide liit];
2 sport blokk;
3 plokk, rühm, kogum [otstarbelt, ehituselt, sisult terviklik kogum v rühm];
4 plokk, paneel;
5 plokk, ehitusplokk;
6 kirjaplokk, joonistusplokk;
7 margiplokk, margisari

boa
1 boamadu, boa (sünonüümid: boa čūska);
2 boa [lahtine karusnahk- v sulgkrae]

brāga praak, raba [piirituse v õlle valmistamise jääkprodukt] (sünonüümid: šķiedenis)

brāķis praak [alaväärtuslik toode v toodang]

brīvdabas vabaõhu- [vabas õhus toimuv v asuv]

cirkulācija ringlus, ringe [vedelike v gaaside kohta, ka organismis] (sünonüümid: rite)

darbaspēja
1 töövõime [elundi v. elundkonna talitlusvõime];
2 töövõime [seadme võime]

daudznozīmīgi
1 kahemõtteliselt, mitmemõtteliselt [mitmeti mõistetavalt v tõlgendatavalt] (sünonüümid: divdomīgi);
2 keel mitmetähenduslikult, polüseemselt (sünonüümid: polisēmiski)

daudznozīmīgs
1 kahemõtteline, mitmemõtteline [mitmeti mõistetav v tõlgendatav] (sünonüümid: divdomīgs);
2 keel mitmetähenduslik, polüseemne (sünonüümid: daudznozīmju, polisēmisks)

degradēt
1 degradeerima [väärtuselt, omadustelt halvendama];
2 degradeerima [teenistus- v auastmes alandama]

diafragma
1 tehnika diafragma [vahesein v -plaat];
2 füüsika diafragma [avaga vahesein valguskiirte teel, ava];
3 anatoomia diafragma, vahelihas (sünonüümid: šķirtne)

divdomīgi
1 kahemõtteliselt, mitmemõtteliselt [mitmeti mõistetavalt v tõlgendatavalt] (sünonüümid: daudznozīmīgi);
2 kahemõtteliselt, riivatult, sündsusetult

divdomīgs
1 kahemõtteline, mitmemõtteline [mitmeti mõistetav v tõlgendatav] (sünonüümid: daudznozīmīgs);
2 kahemõtteline, riivatu, sündsusetu

divkārtējs
1 kahekordne, teistkordne [millegi toimumise v saavutamise kohta] (sünonüümid: divreizējs);
2 harv palju tugevam, palju võimsam [jõu, tunnete kohta]

divreizējs kahekordne, teistkordne [millegi toimumise v saavutamise kohta] (sünonüümid: divkārtējs)

doma
1 mõte [mõtlemise üksikakt v tulemus];
2 kavatsus, mõte, idee (sünonüümid: nodoms, ideja)

domicils domitsiil [juriidiline aadress v alaline elukoht]

domino
1 doomino [lauamäng];
2 doomino [kapuutsiga vaimuliku- v maskeraadimantel ning selle kandja]

dzira
1 rokk, jahurokk [loomade söötmiseks];
2 jahukört, rokk, jahurokk [hapendatud rukkijahupuder v -jook] (sünonüümid: kultenis murdes);
3 kõnekeelne jook, joogipoolis (sünonüümid: dzēriens, dzeramais, padzēriens kõnekeelne);
4 kõnekeelne alkohol, alkohoolne jook, märjuke, vägijook (sünonüümid: alkohols, alkoholisks dzēriens, šmiga släng)

dzirnaviņas jahvataja, veski [väike, nt kohvi v pipra jaoks]

eksplikācija eksplikatsioon, selgitus, seletus [hrl kaardi v plaani tingmärkide puhul]

elks 1
1 ebajumal, puuslik, iidol (sünonüümid: elku dievs, padievs murdekeelne, dieveklis irooniline);
2 piltlik jumaldatu, iidol, ebajumal [isiku v eseme kohta]

etaps
1 järk, etapp, lõik (sünonüümid: posms, kārta);
2 sport etapp;
3 ajalugu etapp [peatuskoht väeosa v vangide grupi sihtkohta toimetamisel]

faktūra
1 faktuur [materjali pinnakoe v töötluse laad];
2 muusika faktuur;
3 faktuur, faktuurarve (sünonüümid: faktūrrēķins)

falle vall [nöör v tross purje ülestõmbamiseks]

fragments
1 fragment, katke, katkend;
2 väljalõige, tükk [ära- v väljalõigatud osa] (sünonüümid: izgriezums, gabals)

frakcija
1 fraktsioon [poliitiline rühmitis];
2 fraktsioon [fraktsioonimise teel eraldatud ainete v osakeste kogum]

fronte
1 sõjandus front, rinne;
2 rinne [ühendus v liikumine mingi eesmärgi nimel];
3 arhitektuur front, esikülg (sünonüümid: priekšpuse);
4 meteoroloogia front

gabals
1 tükk, kamakas (sünonüümid: bluķis, klucis);
2 tükk, jupp, ese, osa;
3 maatükk, krunt, maa, maalapp (sünonüümid: zemesgabals, gruntsgabals, grunts vananenud);
4 vahemaa, kaugus, distants (sünonüümid: attālums, distance, atstatums);
5 teos, pala, tükk;
6 riietusese, rõivaese, rõivatükk (sünonüümid: apģērba gabals);
7 väljalõige, tükk [ära- v väljalõigatud osa] (sünonüümid: izgriezums, fragments)

galds
1 laud [mööbliese];
2 laud [asutus v selle allüksus];
3 vananenud laud, saelaud (sünonüümid: dēlis)

garkaklis 1 pikakaelaline, pikk-kael [pika kaelaga elusolend v ese]

gondola
1 gondel [Veneetsia aerupaat];
2 gondel [rippuv sõidu- v kaubaruum, nt aerostaadil, köisraudteel, vaaterattal]

grafiski
1 graafiliselt [graafikale omaselt];
2 graafiliselt [joonise v graafikuna esitatult];
3 keel graafiliselt

grafisks
1 graafiline [graafikale omane];
2 graafiline [joonise v graafikuna esitatud];
3 keel graafiline

grieze 1 füüsika, tehnika
1 pööre [ümber telje v keskpunkti];
2 vääne, torsioon (sünonüümid: vērpe)

griezt 1
1 keerama, pöörama [midagi ümber telje v keskpunkti];
2 keerutama, keerdu ajama;
3 väntama (sünonüümid: mīt);
4 väänama, välja väänama, kuivaks väänama

hronika
1 kroonika, ajaraamat;
2 kroonika [päevasündmusi käsitlev film v ajalehe teadeteosa]

iedzīvoties
1 sisse elama, kohanema, kodunema, harjuma (sünonüümid: iejusties, apdzīvoties kõnekeelne);
2 zooloogia aklimatiseeruma, kohanema;
3 sisse elama, süvenema (sünonüümid: iejusties);
4 rikastuma;
5 sattuma, jääma, saama [vigastuse, haiguse vm soovimatu seisundi v olukorra kohta]

iekava sulg [kirja- v matemaatiline märk]

ierindot
1 järjestama, reastama;
2 lugema, arvestama, arvama [kellegi v millegi hulka, sekka]

ierindoties
1 kuuluma [kellegi v millegi hulka, sekka];
2 asetuma [kellegi v millegi hulka, sekka, mingile kohale]

iluminators illuminaator [laeva- v lennukiaken]

iz vananenud
1 alates (sünonüümid: no, kopš);
2 [eessõna, mis näitab liikumise v objekti lähtekohta, ka päritolu] (sünonüümid: no);
3 [eessõna, mis näitab materjali, lähteainet, millest miski on tekkinud või valmistatud] (sünonüümid: no);
4 tõttu, pärast (sünonüümid: dēļ, pēc, aiz, no, par)

izgriezums
1 väljalõige (sünonüümid: griezums);
2 väljalõige, tükk [ära- v väljalõigatud osa] (sünonüümid: gabals, fragments);
3 lõige, nikerdus (sünonüümid: grebums, iegrebums, griezums)

izlabojums trükindus õiendus, trükivigade õiendus [hrl raamatu alguses v lõpus]

izsacīt
1 väljendama, avaldama, esitama (sünonüümid: izteikt, paust);
2 väljendama [esitama teisendatud kujul v mõõtühikutes] (sünonüümid: izteikt)

izsaldēt
1 jahutama, jahtuda laskma [toa kohta];
2 ära külmetama, külmakahjustusi tekitama [suurt hulka v kõiki taimi, loomi]

izsalt
1 läbi külmuma [toiduainete kohta];
2 läbi külmuma, pikalt külmetama [inimeste kohta] (sünonüümid: izsalties);
3 ära külmuma [suure hulga taimede, ka aedade v istanduste kohta]

izteikt
1 väljendama, avaldama, esitama (sünonüümid: izsacīt, paust);
2 artikuleerima, hääldama, välja ütlema (sünonüümid: izrunāt, artikulēt);
3 väljendama [esitama teisendatud kujul v mõõtühikutes] (sünonüümid: izsacīt)

izvējot
1 tuulduma (sünonüümid: izvējoties);
2 õhutama, tuulutama, ventileerima (sünonüümid: vēdināt, izvēdināt, ventilēt);
3 välja tuulutama [lõhna, suitsu vm toast v riietest]

izvējoties
1 tuulduma (sünonüümid: izvējot);
2 värsket õhku hingama, ennast tuulutama;
3 välja tuulduma [lõhna v suitsu kohta]

kakls
1 anatoomia kael (sünonüümid: rīkle);
2 kael [esemete jm kitsas v kitsenev osa];
3 anatoomia neel, kurk (sünonüümid: rīkle)

kalibrs
1 kaliiber [tulirelva õõne, mürsu vm läbimõõt];
2 kõnekeelne, piltlik kaliiber, suurus, suurusjärk;
3 kaliiber [mõõteriist mõõtmete, kuju v osade vastastikuse paigutuse kontrollimiseks]

kapliča
1 hauakamber;
2 surnukamber, surnukuur, kabel [haiglas v surnuaial] (sünonüümid: morgs, līķu kambaris vananenud)

katedra
1 kateeder [kõnetool v -pult];
2 kateeder [õppetool]

klaji
1 lagedalt, paljalt (sünonüümid: atklāti);
2 tühjalt [ruumi v koha kohta] (sünonüümid: tukši);
3 avalikult, varjamatult, ilmselt (sünonüümid: publiski, atklāti, neslēpti);
4 murdekeelne lahjalt (sünonüümid: šķidri)

klips klipp [lühike heli- v videolõik]

klūga vits [peen painduv oks v võrse punumiseks] (sünonüümid: stīpa)

kniebt
1 näpistama;
2 näpistama, otsast näpistama [millelgi osa v tükki otsast eraldama]

kolokvijs
1 kollokvium [üliõpilaste teadmiste kontroll vestluse abil];
2 kollokvium [teadus- v poliitikanõupidamine]

komanda
1 komando, korraldus, käsk, käsklus;
2 võistkond, meeskond, komando (sünonüümid: vienība);
3 komando [eriülesannetega allüksus v rühm];
4 laevameeskond, komando

komponente komponent, koostisosa, osis, element [füüsikalise v matemaatilise suuruse kohta]

korpuss
1 korpus [hoonerühma kuuluv üksikhoone];
2 kuju, vorm [ehitisel] (sünonüümid: apveids);
3 põhiosa, korpus, karkass (sünonüümid: pamatkonstrukcija, karkass, skelets);
4 korpus [ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud inimeste kogu];
5 sõjandus korpus, taktikaline väekoondis (sünonüümid: taktiskā karaspēka vienība);
6 korpus [suur elektrooniline tekstikogu];
7 trükindus korpus [kirjakraad]

kreisā puse
1 vasak pool;
2 pahupool, pahem pool, sisekülg [nt riietel v kangal]

kūja kepp [toeks v kõndimiseks] (sünonüümid: spieķis)

kultenis
1 munapuder;
2 murdes jahukört, rokk, jahurokk [hapendatud rukkijahupuder v -jook] (sünonüümid: dzira)

kupons kupong [dokumendi äralõigatav v -rebitav osa]

kursants
1 kursant;
2 kursant [sõja- v merekooli õpilane]

kurss
1 kurss, suund;
2 kursus [õppeaste ülikoolis v õppematerjalide kogum];
3 meditsiin kuur, ravikuur;
4 majandus kurss, vahetuskurss

kvadrants
1 diplomaatia kvadrant [ringi v tasandi neljandik];
2 astronoomia kvadrant

kvalificēt
1 kvalifitseerima [väärtusastmesse v liiki arvama];
2 kvalifitseerima, kvalifikatsiooni andma

kvartāls
1 kvartal, veerandaasta;
2 kvartal [linna- v metsaosa]

līdz 1
1 kuni;
2 [eessõna, mis väljendab suunda, sihtkohta, ka eesmärki v objekti] (sünonüümid: uz)

lielkoncerts kontsert, suur kontsert [suure vaatajate v kuulajate hulgaga]

līkne
1 kõver, kõverjoon;
2 kõver [joon protsessi v nähtuse graafilise näitajana] (sünonüümid: raksturlīkne)

līķu kambaris vananenud surnukamber, surnukuur, kabel [haiglas v surnuaial] (sünonüümid: morgs, kapliča)

loža
1 loož [eraldatud vaateruum teatris v kinos];
2 loož [salaühingu osakond]

madonna
1 jumalaema, madonna (sünonüümid: dievmāte);
2 madonna [jumalaema kuju v pilt]

maiņa
1 muutus, muutmine;
2 vahetus, vahetamine;
3 vahetus [ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm vahetub teise samasuguse rühmaga];
4 vahetus [inimeste rühm v inimene, kes teatatud ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga v üksikinimesega]

manekens
1 mannekeen [inimese mudel rõivaste demonstreerimiseks ja proovimiseks v toodete katsetuseks];
2 modell, mannekeen (sünonüümid: modelis)

manēža
1 maneež [ratsutamisrada v -hoone];
2 maneež, tsirkuseareen, areen (sünonüümid: arēna);
3 mänguaed [lapsel] (sünonüümid: sētiņa)

mantojums
1 pärandus, pärandvara;
2 pärand, pärilik omadus (sünonüümid: iedzimta īpašība);
3 pärand [eelnenud põlvkondadest, varasematest aegadest pärinevad vaimsed varad v väärtused]

mantot
1 pärima, päranduseks saama (sünonüümid: iegūt mantojumu, pārmantot);
2 pärima [pärandi v pärilikkuse teel omandama] (sünonüümid: pārmantot)

marķīze markiis [markii naine v tütar]

mazdēls lapselaps [poja- v tütrepoeg]

mazmeita lapselaps [poja- v tütretütar]

meklētājs
1 otsija [otsiv seade v seadme osa];
2 otsingumootor, otsimootor (sünonüümid: meklētājprogramma)

menisks
1 füüsika menisk [vedeliku kumer v nõgus pind];
2 füüsika menisk [kumer v nõgus lääts];
3 anatoomia menisk

metālists
1 metallist, metallitööline (sünonüümid: metālrūpniecības strādnieks);
2 metallikunstnik (sünonüümid: metālmākslinieks);
3 kõnekeelne metallist [heavy metal'i huviline v muusik]

metrisks 2 meetriline [meetrika v meetrumiga seotud]

mīnus miinus [lahutustehte v negatiivse suuruse tähistamiseks]

minūte
1 minut [ajaühik];
2 minut [nurga v kaare mõõtühik]

morgs surnukamber, surnukuur, kabel [haiglas v surnuaial] (sünonüümid: kapliča, līķu kambaris vananenud)

mūsējais
1 meie oma, meie [meile kuuluv] (sünonüümid: mūsu);
2 meie oma [kõnelejale v kõnelejatele tuttav]

namdaris puusepp, ehitaja [puumajade v puust laevade ja nende osade valmistaja]

1 ei [kogu lause v öeldu kohta]

no
1 alates (sünonüümid: kopš, iz vananenud);
2 [eessõna, mis näitab liikumise v objekti lähtekohta, ka päritolu] (sünonüümid: iz vananenud);
3 [eessõna, mis näitab materjali, lähteainet, millest miski on tekkinud või valmistatud] (sünonüümid: iz vananenud);
4 tõttu, pärast (sünonüümid: dēļ, pēc, aiz, iz vananenud, par)

nodoklis maks [kohustuslik makse riigile v omavalitsusorganile]

onkulis
1 onu, lell, isavend (sünonüümid: tēvocis, tēvabrālis, tēva brālis);
2 ema vend, onu [ema v isa vend] (sünonüümid: tēvocis);
3 lastekeelne onu [võõras meesterahvas] (sünonüümid: tēvocis lastekeelne)

orderis 1 order [kirjalik korraldus v luba]

ordinācija
1 ordinatsioon [ravimi v raviprotseduuri määramine];
2 ordinatsioon [vaimuliku ametisse pühitsemine]

pabeigt
1 lõpetama;
2 lõpetama [kursust v õppeasutust] (sünonüümid: absolvēt);
3 lõpetama, lõpuni viima (sünonüümid: nobeigt)

padoties
1 alistuma, alla andma;
2 sport alistuma, kaotust tunnistama (sünonüümid: piekāpties);
3 sujuma, laabuma, edenema, välja tulema (sünonüümid: veikties, vesties, sekmēties);
4 välja tulema, õnnestuma;
5 kasvama, arenema [mingite omaduste kandjaks, kellegi v millegi sarnaseks];
6 nihkuma, liikuma (sünonüümid: pavirzīties, izkustēties, patikt)

pagrīda põrandaalune [põranda all olev ala v pinnas] (sünonüümid: pagrīde)

pagrīde
1 põrandaalune [põranda all olev ala v pinnas] (sünonüümid: pagrīda);
2 põrandaalune tegevus, ebaseaduslik tegevus (sünonüümid: zemgrīde)

palīgsaimniecība
1 talu, majand [taime- v loomakasvatus, mis pole omaniku põhitegevuseks];
2 katsemajand;
3 abimajand

palikt
1 jääma, alles jääma;
2 asuma, peatuma, püsima, viibima, kestma;
3 alla panema, alla asetama [midagi kellegi v millegi alla]

par
1 kohta;
2 [eessõna, mis näitab kellekski v millekski saamist, olemist];
3 liiga, liialt;
4 tõttu, pärast (sünonüümid: dēļ, pēc, aiz, no, iz vananenud);
5 poolt, pooldaval seisukohal;
6 eest

pārbēgt 2 põgenema [kuhugi, kellegi v millegi juurde]

pāris
1 paar [kaks kokkukuuluvat eset v olendit];
2 sport kahe- (sünonüümid: divnieks);
3 paar [kaks hrl eri sugupoolde kuuluvat inimest v looma];
4 paar [kaks v muu väike umbmäärane arv]

parks
1 park (sünonüümid: dārzs);
2 park [liiklusvahendite, masinate, seadmete kogum v asupaik]

pārmākt üle olema, jagu saama, alistama, vaigistama, alla suruma, võitma [füüsilist v psüühilist seisundit v selle väljendust ületama]

pārmantot
1 pärima [pärandi v pärilikkuse teel omandama] (sünonüümid: mantot);
2 pärima, päranduseks saama (sünonüümid: mantot, iegūt mantojumu)

pasta
1 pasta [tainjas mass];
2 pasta [makaronitoode v -toit]

pavada
1 jalutusrihm, rihm;
2 lõõg, ohelik [tööloomade jalutamiseks v kinnisidumiseks]

pie
1 juures, ääres, kõrval;
2 juurde, äärde, kõrvale;
3 [eessõna, mis näitab, millest haaratakse v mida hoitakse] (sünonüümid: aiz)

piekārt
1 külge riputama;
2 üles riputama [millegi sisse, ka külge, vahele] (sünonüümid: iekārt);
3 täis riputama (sünonüümid: apkārt, nokārt);
4 piltlik, kõnekeelne külge kleepima [tööle v teosele midagi mittevajalikku, üleliigset lisama]

piemakšķerēt
1 õngitsema [suuremas koguses];
2 täis õngitsema [mingit kogust v anumat täitma]

piemiegt
1 kissitama (sünonüümid: miegt, samiegt);
2 kinni pigistama [nt silmade v suu kohta] (sünonüümid: samiegt);
3 kokku pigistama (sünonüümid: samiegt)

piepūlēt
1 pingutama, pingule ajama [füüsiliselt] (sünonüümid: sasprindzināt, saspriegt, saspringt);
2 pingutama [seoses meelelise v vaimse tegevusega] (sünonüümid: sasprindzināt, saspringt)

pieslēgt
1 lukustama (sünonüümid: aizslēgt);
2 kinnitama, ühendama [midagi millegi külge] (sünonüümid: pievienot, piestiprināt, pielikt);
3 liitma, ühendama, lülitama, külge liitma [millessegi v millegagi] (sünonüümid: pievienot, pievadīt)

pieslēgties
1 liituma, lülituma, ühinema [millessegi v millegagi];
2 külgnema, piirnema, kokku puutuma (sünonüümid: piekļauties, piegulēt, piegult)

piesprādzēt kinnitama [rihma v pandlaga] (sünonüümid: sprādzēt, aizsprādzēt)

piesprādzēties ennast kinnitama [rihma v pandlaga] (sünonüümid: sprādzēties)

pievadīt
1 varustama, tarnima (sünonüümid: piegādāt);
2 liitma, ühendama, lülitama, külge liitma [millessegi v millegagi] (sünonüümid: pievienot, pieslēgt)

pievienot
1 lisama, juurde lisama, juurde panema (sünonüümid: pielikt, pielikt klāt, likt klāt);
2 kinnitama, ühendama [midagi millegi külge] (sünonüümid: piestiprināt, pieslēgt, pielikt);
3 liitma, ühendama, lülitama, külge liitma [millessegi v millegagi] (sünonüümid: pieslēgt, pievadīt)

piezvejot
1 kala püüdma [suures koguses];
2 täis püüdma [etteantud kogust v anumat kalu täis püüdma]

plafons
1 plafoon [maalitud v voolitud kaunistustega lagi v selle osa];
2 plafoon [lame valgusti]

plazma
1 füsioloogia plasma, vereplasma;
2 füüsika plasma [osaliselt v täielikult ioniseerunud gaas]

plosts parv [palgiparv v veesõiduk]

prese 1 press [pressiv ese v seade] (sünonüümid: spiedne)

pūslis
1 kott [vedeliku, õhu v jääga täidetud] (sünonüümid: pūslītis);
2 mull (sünonüümid: burbulis, pūslītis);
3 vill, vesivill, rakk (sünonüümid: tulzna, čulga, pūslītis);
4 anatoomia kusepõis (sünonüümid: urīnpūslis);
5 ülbik

pūslītis 1
1 kott [vedeliku, õhu v jääga täidetud] (sünonüümid: pūslis);
2 mull (sünonüümid: burbulis, pūslis);
3 vill, vesivill, rakk (sünonüümid: pūslis, tulzna, čulga)

raksturlīkne kõver [joon protsessi v nähtuse graafilise näitajana] (sünonüümid: līkne)

rite
1 veeremine;
2 ringlus, ringe [vedelike v gaaside kohta, ka organismis] (sünonüümid: cirkulācija)

rotīt käärima, keerama [üles v alla]

rūtiņa f deminutiiv ruut [nelinurkne kujund v ese] (sünonüümid: rūts)

rūts f ruut [nelinurkne kujund v ese] (sünonüümid: rūtiņa deminutiiv)

samiegt
1 kissitama (sünonüümid: miegt, piemiegt);
2 kinni pigistama [nt silmade v suu kohta] (sünonüümid: piemiegt);
3 kokku pigistama (sünonüümid: piemiegt)

sasprindzināt
1 pingutama, pingule ajama [füüsiliselt] (sünonüümid: saspriegt, piepūlēt, saspringt);
2 pingutama [seoses meelelise v vaimse tegevusega] (sünonüümid: piepūlēt, saspringt);
3 pingestama, pinget tekitama

saspringt 2
1 pingutama, pingule ajama [füüsiliselt] (sünonüümid: sasprindzināt, saspriegt, piepūlēt);
2 pingutama [seoses meelelise v vaimse tegevusega] (sünonüümid: sasprindzināt, piepūlēt)

skotele vananenud põll [hrl nahast v tugevamast materjalist]

smagums
1 raskus;
2 raskus [ese millegi tasakaalustamiseks v raskemaks muutmiseks] (sünonüümid: atsvars);
3 taak, raskus, koorem (sünonüümid: nasta, slogs piltlik)

soma
1 kott [käes, õlal v seljas kantava koti kohta];
2 zooloogia kukkur

spiedne press [pressiv ese v seade] (sünonüümid: prese)

spieķis
1 kepp [toeks v kõndimiseks] (sünonüümid: kūja);
2 kepp, tokk (sünonüümid: nūja);
3 kodar

sprādzēt kinnitama [rihma v pandlaga] (sünonüümid: piesprādzēt, aizsprādzēt)

sprādzēties ennast kinnitama [rihma v pandlaga] (sünonüümid: piesprādzēties)

sprīdis vaks [väljasirutatud pöidla ja esimese v keskmise sõrme vahe pikkusmõõduna]

stacija
1 jaam, raudteejaam (sünonüümid: dzelzceļa stacija);
2 jaam [teatavat piirkonda v tegevusala teenindav v uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus];
3 raadiojaam (sünonüümid: radiostacija, raidstacija)

standarts 1
1 standard [normide ja nõuete kogum v neid kehtestav normdokument];
2 eeskuju, näidis, mall, mudel, etalon, standard (sünonüümid: priekšzīme, paraugs, piemērs, modelis, etalons)

statiņš hakk [püsti üksteise najale asetatud vilja- v linavihud] (sünonüümid: stats)

stats hakk [püsti üksteise najale asetatud vilja- v linavihud] (sünonüümid: statiņš)

stīpa
1 võru;
2 rõngas;
3 vits [peen painduv oks v võrse punumiseks] (sünonüümid: klūga)

šķiedenis
1 praak, raba [piirituse v õlle valmistamise jääkprodukt] (sünonüümid: brāga);
2 kõnekeelne vedelik (sünonüümid: šķidrums);
3 kõnekeelne lahus (sünonüümid: šķīdums, šķīdinājums, atšķaidījums);
4 murdekeelne kartulipuder

tēvocis
1 onu, lell, isavend (sünonüümid: onkulis, tēvabrālis, tēva brālis);
2 ema vend, onu [ema v isa vend] (sünonüümid: onkulis);
3 lastekeelne onu [võõras meesterahvas] (sünonüümid: onkulis lastekeelne)

tievgalis lips [millegi peenem v peenenev osa]

tralēt
1 traalima [traaliga kalu v vees olevaid esemeid püüdma];
2 traalima [traaliga otsima ja hävitama meremiine]

treļļi mitmuses triller [linnulaulus v muusikas]

tukši
1 tühjalt, õõnsalt, sisutult;
2 tühjalt [ruumi v koha kohta] (sünonüümid: klaji);
3 tühjalt, tähtsusetult

uz
1 peal (sünonüümid: virs);
2 peale (sünonüümid: virsū, virs);
3 [eessõna, mis väljendab suunda, sihtkohta, ka eesmärki v objekti] (sünonüümid: līdz);
4 [eessõna, mis väljendab tegevuse viisi]

uzpīpēt
1 suitsetama [veidi v harva] (sünonüümid: uzsmēķēt);
2 suitsetama, suitsu tegema [aromaatset suitsu tekitama] (sünonüümid: smēķēt, pīpēt, kūpināt piltlik, kvēpināt kõnekeelne)

uzsmēķēt suitsetama [veidi v harva] (sünonüümid: uzpīpēt)

uzspēlēt
1 mängima [veidi v harva, hrl pilli v muusikapala];
2 mängima [veidi v harva, hrl laua- v sportmängu];
3 liialdama, üle mängima

vadīt
1 juhtima, juhatama [kellegi v millegi tegevust];
2 juhtima [sõiduvahendit];
3 juhtima, suunama;
4 füüsika juhtima, edasi kandma, läbi laskma [nt elektrit, soojust];
5 harv teele saatma, ära saatma, saatma, juhatama (sünonüümid: pavadīt, aizvadīt, izvadīt, aizlaist);
6 veetma, mööda saatma (sünonüümid: pavadīt, aizvadīt);
7 ära saatma [matuste kohta] (sünonüümid: pavadīt, aizvadīt, izvadīt)

ziņa
1 sõnum, uudis, teade, teadaanne (sünonüümid: vēsts, paziņojums);
2 hrl mitmuses teave, info, informatsioon, andmed (sünonüümid: informācija, izziņa, uzziņa);
3 teadmine [kellegi teadmisel v teadmata]

žoklis
1 anatoomia lõualuu;
2 zooloogia lõug;
3 tehnika lõug [tööriista, mehhanismi v eseme kohta]


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur