[LVET] Läti-eesti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring eesti-läti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 130 artiklit

abpusgriezīgs kahe teraga, kaheteraline

āda nahk

ādas nahkne, nahk-

ākstīgs tobe, veider, kentsakas, narr

āksts
1 ajalugu narr, pajats (sünonüümid: nerrs, jokdaris);
2 loll, lollpea, tohman, juhmard, tobu, ohmu, lambapea, eesel (sünonüümid: muļķis, pamuļķītis, nelga, dumiķis kõnekeelne, aitasgalva, stulbenis kõnekeelne, ēzelis kõnekeelne, piltlik, āmurgalva släng, āmurs släng, zābaks släng, bumbieris släng, muļķadesa kõnekeelne, nerrs, ģeķis kõnekeelne, āpsis släng)

apvalks
1 väliskiht, kattekiht, kate, väliskest (sünonüümid: segslānis);
2 koorik, koor, kest (sünonüümid: čaula, miza);
3 vutlar, tupp, ümbris (sünonüümid: futrālis, ietvars, maksts);
4 kate, katteriie, püür (sünonüümid: pārklājs, pārvalks);
5 murdekeelne kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, skrandas, driskas, lēveris, kankars kõnekeelne, šmotkas släng)

ass 1
1 terav, vahe;
2 terav, teravikuga, teravaotsaline, teravatipuline (sünonüümid: smails, spics kõnekeelne);
3 terav, kontrastne, selge (sünonüümid: krass);
4 krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, negluds, grubuļains, nelīdzens, kraupjains, kraupains);
5 tugev, intensiivne, terav, kange, käre (sünonüümid: stiprs, spēcīgs, intensīvs, pamatīgs, spīvs, negants);
6 karm, range, vali, kalk, terav, järsk (sünonüümid: skarbs, raupjš, bargs, cietsirdīgs, nežēlīgs, nesaudzīgs);
7 intensiivne, pingeline (sünonüümid: intensīvs, spraigs, karsts, spriegs)

atdalījums hrl mitmuses füsioloogia eritis, nõre, sekreet

atstarpe
1 pilu, vahe, tühimik, pragu (sünonüümid: sprauga, starpa);
2 vahe, katkestus, paus;
3 tühik (sünonüümid: tukšumzīme)

atšķirība erinevus, vahe, diferents (sünonüümid: diference, starpība, izšķirība kõnekeelne)

atturīgs
1 tagasihoidlik, lihtne (sünonüümid: pieticīgs);
2 jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: vēss, noslēgts, dzedrs, dzestrs, rezervēts)

bargs
1 karm, range, vali, kalk, terav, järsk (sünonüümid: skarbs, raupjš, ass, cietsirdīgs, nežēlīgs, nesaudzīgs);
2 julm, halastamatu, jõhker, armutu, ebainimlik, brutaalne, drakooniline, loomalik, koletislik, barbaarne, elajalik (sünonüümid: nežēlīgs, dzīvniecisks, brutāls, drakonisks, zvērīgs, barbarisks, necilvēcīgs, zvērisks, necilvēcisks, nehumāns, antihumāns, nesaudzīgs vananenud, lopisks kõnekeelne);
3 külm, karm, kare, vali [ilma, ilmastikunähtuste kohta] (sünonüümid: skarbs)

bilaterāls bilateraalne, kahepoolne, kahe poolega, kahekülgne [kahelt, mõlemalt poolt kasutatav] (sünonüümid: divpusējs, divpusīgs)

bļāviens
1 halvustav karje, karjatus, hüüatus, kiljatus, röögatus (sünonüümid: kliedziens);
2 släng neetud, kurat [vandesõna]

ciets
1 kindel, vankumatu, kõikumatu;
2 sügav, raske, tugev [une kohta];
3 järeleandmatu, paindumatu, vali, jäik;
4 füüsika tahke;
5 kõva, tihke, sitke [materjali, eseme kohta];
6 jäik, kõva, kange [materjali, eseme kohta] (sünonüümid: stingrs);
7 kare, kalk [vee kohta]

civilsieva kõnekeelne vabaabielus naine, elukaaslane

daikts kõnekeelne
1 tarve, tarvik, riist, riistapuu, instrument (sünonüümid: rīks, piederums, instruments);
2 peenis, suguti, suguliige, fallos, riist (sünonüümid: penis, dzimumloceklis, falls, pipele kõnekeelne)

dārglietas mitmuses aare, väärisvara, väärisesemed (sünonüümid: dārgumi, vērtslietas)

dārgumi mitmuses aare, väärisvara, väärisesemed (sünonüümid: dārglietas, vērtslietas)

depozīts
1 hoius, deposiit;
2 arheoloogia aardeleid, aare

diference erinevus, vahe, diferents (sünonüümid: atšķirība, starpība, izšķirība kõnekeelne)

dislokācija
1 sõjandus dislokatsioon, paiknemine;
2 dislokatsioon, nihe

divdurvju kaheukseline, kahe uksega

divdzīvokļu kahekorteriline, kahe korteriga, paaris-

divgadīgs
1 kaheaastane, kahe aasta vanune (sünonüümid: divus gadus vecs);
2 kaheaastane, kahe aasta pikkune (sünonüümid: divus gadus ilgs, divu gadu, divgadu)

divgadu kaheaastane, kahe aasta pikkune (sünonüümid: divgadīgs, divus gadus ilgs, divu gadu)

divjoslu kaherealine, kahe sõidurajaga

divkopienu kahe kogukonnaga

divnieks
1 kaks, number kaks (sünonüümid: divi);
2 sport kahe- (sünonüümid: pāris)

divpunktu kahe punktiga, kahe täpiga

divpusējs
1 bilateraalne, kahepoolne, kahe poolega, kahekülgne [kahelt, mõlemalt poolt kasutatav] (sünonüümid: bilaterāls, divpusīgs);
2 kahepoolne, mõlemapoolne [kahe osalisega seotud]

divpusīgs
1 bilateraalne, kahepoolne, kahe poolega, kahekülgne [kahelt, mõlemalt poolt kasutatav] (sünonüümid: bilaterāls, divpusējs);
2 kahepoolne [kaht eri aspekti hõlmav];
3 dupleksne, kahekordne (sünonüümid: duplekss)

divstobru kaheraudne, kahe püssirauaga

divu gadu kaheaastane, kahe aasta pikkune (sünonüümid: divgadīgs, divus gadus ilgs, divgadu)

divus gadus ilgs kaheaastane, kahe aasta pikkune (sünonüümid: divgadīgs, divu gadu, divgadu)

divus gadus vecs kaheaastane, kahe aasta vanune (sünonüümid: divgadīgs)

divviru kahe poolega [ukse, akna kohta]

draiskule
1 võrukael, vallatu tüdruk;
2 kergemeelne naine;
3 kõnekeelne prostituut, lõbutüdruk, lõbunaine, tänavatüdruk, lits, hoor (sünonüümid: prostitūta, staigule kõnekeelne, ielasmeita, priekameita kõnekeelne, naktstauriņš piltlik, mauka kõnekeelne, ielene kõnekeelne, mauķele vulgaarne, šļuha släng, padauza kõnekeelne, halvustav)

driskas hrl mitmuses kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, skrandas, lēveris, kankars kõnekeelne, šmotkas släng, apvalks murdekeelne)

dzedrs
1 jahe, karge (sünonüümid: vēss, dzestrs);
2 jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: vēss, noslēgts, atturīgs, dzestrs, rezervēts)

dzestrs
1 jahe, karge (sünonüümid: vēss, dzedrs);
2 jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: vēss, noslēgts, atturīgs, dzedrs, rezervēts)

dzīvesbiedre naine, abikaasa, proua (sünonüümid: sieva, kundze)

ekrāns
1 ekraan, kinoekraan, kinolina, näitelina;
2 ekraan, kuvariekraan;
3 ekraan, varje, varjestav pind

ērms
1 kõnekeelne veidrik, narr;
2 vananenud koll, tont, vaim, kummitus (sünonüümid: spoks, ķēms, rēgs, bubulis)

feins kõnekeelne hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, kapitāls kõnekeelne, spics kõnekeelne, foršs kõnekeelne, superīgs släng, kruts släng)

foršs kõnekeelne hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, kapitāls kõnekeelne, spics kõnekeelne, feins kõnekeelne, superīgs släng, kruts släng)

griba tahe

grubuļains krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, negluds, ass, nelīdzens, kraupjains, kraupains)

grumbuļains krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: raupjš, negluds, grubuļains, ass, nelīdzens, kraupjains, kraupains)

grūtniece rase, rase naine

ģeķīgs kõnekeelne narr, rumal, tohmakas

ģīmis kõnekeelne
1 nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: seja, mute kõnekeelne, purns kõnekeelne, mūlis kõnekeelne, vieplis halvustav);
2 grimass (sünonüümid: grimase, vieplis)

iekāriens
1 sport ripe, rippasend;
2 kõnekeelne himu, soov, tahtmine, isu, tahe (sünonüümid: vēlēšanās, vēlme)

instruments
1 tarve, tarvik, riist, riistapuu, instrument (sünonüümid: rīks, daikts kõnekeelne, piederums);
2 muusikariist, pill;
3 instrument, vahend [millegi saavutamiseks]

izdalījumi mitmuses eritis, nõre, sekreet

izlietojums
1 ära kasutamine, ära kulutamine, lõpuni kulutamine (sünonüümid: izlietošana);
2 kasutamine [tooraine, lähtematerjalina] (sünonüümid: izlietošana);
3 tarve, kulu (sünonüümid: patēriņš)

izšķirība kõnekeelne erinevus, vahe, diferents (sünonüümid: atšķirība, diference, starpība)

jauks
1 lahe, tore, vahva (sünonüümid: lielisks);
2 tore, kena, meeldiv (sünonüümid: glīts, patīkams, piemīlīgs)

jokdaris
1 ajalugu narr, pajats (sünonüümid: āksts, nerrs);
2 naljamees, naljahammas, naljatilk (sünonüümid: jokupēteris, joku plēsējs kõnekeelne)

kankars kõnekeelne
1 kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, skrandas, driskas, lēveris, šmotkas släng, apvalks murdekeelne);
2 kaltsakas (sünonüümid: skrandainis)

kapitāls 2
1 kapitaalne;
2 kõnekeelne hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, spics kõnekeelne, foršs kõnekeelne, feins kõnekeelne, superīgs släng, kruts släng);
3 kõnekeelne suurepärane, võrratu, tore, hiilgav (sünonüümid: lielisks, kolosāls kõnekeelne, varens)

kliedziens karje, karjatus, hüüatus, kiljatus, röögatus (sünonüümid: bļāviens halvustav)

konts
1 arve, konto (sünonüümid: rēķins);
2 info konto, kasutajakonto

krāciens norse, norskamine

kraupains
1 korbatanud, korbane, korpas (sünonüümid: kraupjains);
2 krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, negluds, grubuļains, ass, nelīdzens, kraupjains);
3 kärnane, kärnas [taimede kohta] (sünonüümid: kraupjains)

kraupjains
1 korbatanud, korbane, korpas (sünonüümid: kraupains);
2 krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, negluds, grubuļains, ass, nelīdzens, kraupains);
3 kärnane, kärnas [taimede kohta] (sünonüümid: kraupains)

krusa rahe

kruts släng hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, kapitāls kõnekeelne, spics kõnekeelne, foršs kõnekeelne, feins kõnekeelne, superīgs släng)

kundze
1 proua, madam, daam (sünonüümid: madāma, dāma);
2 naine, naisterahvas (sünonüümid: sieviete, sieva);
3 naine, abikaasa, proua (sünonüümid: sieva, dzīvesbiedre)

ķelavainis kälimees, naise õemees (sünonüümid: svainis)

labs
1 hea;
2 ontlik, hea, aus, korralik (sünonüümid: krietns, godīgs, kārtīgs, taisns, rātns);
3 hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: kapitāls kõnekeelne, spics kõnekeelne, foršs kõnekeelne, feins kõnekeelne, superīgs släng, kruts släng);
4 hea, ilus [ilma kohta] (sünonüümid: piemīlīgs)

lēveris kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, skrandas, driskas, kankars kõnekeelne, šmotkas släng, apvalks murdekeelne)

liegs
1 mahe, pehme [meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv] (sünonüümid: maigs, mīksts);
2 õrn, leebe, hell [hrl inimloomuse ja selle väljenduste kohta] (sünonüümid: maigs, mīlīgs)

lielisks
1 lahe, tore, vahva (sünonüümid: jauks);
2 suurepärane, võrratu, tore, hiilgav (sünonüümid: kapitāls kõnekeelne, kolosāls kõnekeelne, varens);
3 imeline, hunnitu, oivaline (sünonüümid: brīnišķīgs)

lupata
1 kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: skrandas, driskas, lēveris, kankars kõnekeelne, šmotkas släng, apvalks murdekeelne);
2 halvustav lupard, kalts, pastel [inimese kohta] (sünonüümid: gļēvulis)

maigs
1 hell, pehme, õrn, mahe (sünonüümid: vārs);
2 õrn, leebe, hell [hrl inimloomuse ja selle väljenduste kohta] (sünonüümid: liegs, mīlīgs);
3 mahe, pehme [meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv] (sünonüümid: mīksts, liegs);
4 pehme, sile

mīksts
1 pehme;
2 mahe, pehme [meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv] (sünonüümid: maigs, liegs);
3 pehme [vee kohta]

miltains
1 jahune [jahuga koos, palju jahu sisaldav];
2 tahe, jahune, jahukas

mūlis 2 kõnekeelne nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: seja, ģīmis kõnekeelne, mute kõnekeelne, purns kõnekeelne, vieplis halvustav)

mute
1 suu;
2 kõnekeelne nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: seja, ģīmis kõnekeelne, purns kõnekeelne, mūlis kõnekeelne, vieplis halvustav);
3 auk, avaus, ava, suu, suue (sünonüümid: caurums, atvere, atvērums);
4 suue, suubumiskoht (sünonüümid: ietece, ieteka)

nāra 1 nari, magamislavats, lavats

Narvas līcis geograafia Narva laht

negluds krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, grubuļains, ass, nelīdzens, kraupjains, kraupains)

nelīdzens
1 krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, raupjš, negluds, grubuļains, ass, kraupjains, kraupains);
2 ebatasane, künklik;
3 ebaühtlane

nepieciešamība
1 hädavajalikkus, hädatarvilikkus, hädatarvidus, möödapääsmatus (sünonüümid: vajadzība, vajadzīgums);
2 vajadus, tarvidus, tarve, tarvilikkus, vajalikkus (sünonüümid: vajadzība, vajadzīgums, noderīgums)

nerrs
1 ajalugu narr, pajats (sünonüümid: āksts, jokdaris);
2 loll, lollpea, tohman, juhmard, tobu, ohmu, lambapea, eesel (sünonüümid: muļķis, pamuļķītis, nelga, dumiķis kõnekeelne, aitasgalva, stulbenis kõnekeelne, ēzelis kõnekeelne, piltlik, āmurgalva släng, āmurs släng, zābaks släng, bumbieris släng, muļķadesa kõnekeelne, āksts, ģeķis kõnekeelne, āpsis släng)

neslidens libisemiskindel, mittelibe, kare

netikums pahe

nobīde
1 nihe;
2 hälve, kõrvalekalle, deviatsioon (sünonüümid: deviācija, novirze)

nodalījums
1 boks, lahter, sektsioon, kamber, ruum [eraldatud ruumiosa];
2 latter, lahter [laudas, tallis];
3 kupee (sünonüümid: kupeja);
4 lahter, vahe [esemel];
5 botaanika hõimkond

noderīgums
1 kasulikkus (sünonüümid: lietderīgums, lietderība);
2 vajadus, tarvidus, tarve, tarvilikkus, vajalikkus (sünonüümid: vajadzība, vajadzīgums, nepieciešamība)

noslēgts jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: vēss, atturīgs, dzedrs, dzestrs, rezervēts)

pāris
1 paar [kaks kokkukuuluvat eset v olendit];
2 sport kahe- (sünonüümid: divnieks);
3 paar [kaks hrl eri sugupoolde kuuluvat inimest v looma];
4 paar [kaks v muu väike umbmäärane arv]

pārvietojums
1 tehnika, füüsika nihe;
2 ümberpaigutus, teisaldus

patēriņš
1 tarbimine (sünonüümid: patērēšana);
2 tarve, kulu (sünonüümid: izlietojums)

piederums hrl mitmuses tarve, tarvik, riist, riistapuu, instrument (sünonüümid: rīks, daikts kõnekeelne, instruments)

purns
1 koon;
2 nina, ninats (sünonüümid: purngals);
3 kõnekeelne nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: seja, ģīmis kõnekeelne, mute kõnekeelne, mūlis kõnekeelne, vieplis halvustav);
4 kõnekeelne esiots, eesmine ots (sünonüümid: priekšgals)

raupjš
1 krobeline, kare, konarlik (sünonüümid: grumbuļains, negluds, grubuļains, ass, nelīdzens, kraupjains, kraupains);
2 karm, range, vali, kalk, terav, järsk (sünonüümid: skarbs, bargs, ass, cietsirdīgs, nežēlīgs, nesaudzīgs)

rēķins
1 rehkendus, rehkendamine, arvutus, arvutamine;
2 arve [dokument];
3 arve, konto (sünonüümid: konts)

rezervēts
1 reserveeritud, kinni pandud, broneeritud;
2 jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: vēss, noslēgts, atturīgs, dzedrs, dzestrs)

rīks tarve, tarvik, riist, riistapuu, instrument (sünonüümid: daikts kõnekeelne, piederums, instruments)

seja
1 nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: ģīmis kõnekeelne, mute kõnekeelne, purns kõnekeelne, mūlis kõnekeelne, vieplis halvustav);
2 piltlik tunnused, nägu, iseloomulikud jooned (sünonüümid: vaibsti piltlik, vaigs piltlik)

sekrēts sekreet, nõre

sieva
1 naine, abikaasa, proua (sünonüümid: dzīvesbiedre, kundze);
2 naine, naisterahvas (sünonüümid: sieviete, kundze)

sieviete naine, naisterahvas (sünonüümid: sieva, kundze)

skarbs
1 karm, range, vali, kalk, terav, järsk (sünonüümid: raupjš, bargs, ass, cietsirdīgs, nežēlīgs, nesaudzīgs);
2 ränk, kurnav, raske (sünonüümid: grūts, smags);
3 külm, karm, kare, vali [ilma, ilmastikunähtuste kohta] (sünonüümid: bargs)

skrandas mitmuses kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, driskas, lēveris, kankars kõnekeelne, šmotkas släng, apvalks murdekeelne)

spics kõnekeelne
1 terav, teravikuga, teravaotsaline, teravatipuline (sünonüümid: smails, ass);
2 taiplik, leidlik, terane, nupukas, nutikas, arukas (sünonüümid: attapīgs, atjautīgs, apķērīgs, veikls, āķīgs, gudrs);
3 hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, kapitāls kõnekeelne, foršs kõnekeelne, feins kõnekeelne, superīgs släng, kruts släng)

spirgts
1 reibas, elav, energiline, erk, ergas (sünonüümid: možs, dzīvīgs, spriegs, sprigans, mundrs, dzīvs, enerģisks);
2 karge, värskendav, värske

sprauga pilu, vahe, tühimik, pragu (sünonüümid: atstarpe, starpa)

starpa pilu, vahe, tühimik, pragu (sünonüümid: atstarpe, sprauga)

starpība
1 erinevus, vahe, diferents (sünonüümid: atšķirība, diference, izšķirība kõnekeelne);
2 vahe [arvuline]

starplaiks
1 vahe, vahemik;
2 vaheaeg, vahetund

superīgs släng hea, äge, lahe, super, vinge, kihvt, šeff (sünonüümid: labs, kapitāls kõnekeelne, spics kõnekeelne, foršs kõnekeelne, feins kõnekeelne, kruts släng)

svainis
1 naisevend, nääl (sünonüümid: sievasbrālis);
2 mehevend, küdi (sünonüümid: vīrabrālis);
3 õemees (sünonüümid: māsasvīrs);
4 kälimees, naise õemees (sünonüümid: ķelavainis)

šķirtne
1 eraldusjoon, vahe, piir;
2 pragu, lõhe, mõra (sünonüümid: plaisa, plaisājums);
3 juukselahk, lahk (sünonüümid: matu šķirtne, matu celiņš, celiņš);
4 lahe, lahknemiskoht, teelahe;
5 anatoomia diafragma, vahelihas (sünonüümid: diafragma)

šmotkas hrl mitmuses släng
1 kalts, räbal, narts, näru, lapp, riideräbal (sünonüümid: lupata, skrandas, driskas, lēveris, kankars kõnekeelne, apvalks murdekeelne);
2 nodi, kraam, trään (sünonüümid: manta, krāmi kõnekeelne, grabažas kõnekeelne)

tulznains
1 rakkus, villis;
2 mõhnaline, kare

vajadzība
1 vajadus, tarvidus, tarve, tarvilikkus, vajalikkus (sünonüümid: vajadzīgums, noderīgums, nepieciešamība);
2 hädavajalikkus, hädatarvilikkus, hädatarvidus, möödapääsmatus (sünonüümid: nepieciešamība, vajadzīgums)

vajadzīgums
1 vajadus, tarvidus, tarve, tarvilikkus, vajalikkus (sünonüümid: vajadzība, noderīgums, nepieciešamība);
2 hädavajalikkus, hädatarvilikkus, hädatarvidus, möödapääsmatus (sünonüümid: nepieciešamība, vajadzība)

vārs
1 õrn, habras, haavatav (sünonüümid: vārīgs);
2 õrn, kerge, vaevutajutav;
3 hell, pehme, õrn, mahe (sünonüümid: maigs)

vecāmāte
1 vanaema, isaema (sünonüümid: vecmāma, vecmamma kõnekeelne, vecāmamma kõnekeelne, vecmāte harv, vecmāmiņa hellitlev, vecmāmuļa hellitlev, tēvamāte, oma kõnekeelne, ome kõnekeelne, omīte kõnekeelne);
2 vanaema, emaema (sünonüümid: vecmāma, vecmamma kõnekeelne, vecāmamma kõnekeelne, vecmāte harv, vecmāmiņa hellitlev, vecmāmuļa hellitlev, mātesmāte, oma kõnekeelne, ome kõnekeelne, omīte kõnekeelne);
3 harv vana naine, eideke, vanake (sünonüümid: vecīte hellitlev, vecenīte hellitlev)

vecenīte hellitlev vana naine, eideke, vanake (sünonüümid: vecīte hellitlev, vecāmāte harv)

vecīte hellitlev vana naine, eideke, vanake (sünonüümid: vecenīte hellitlev, vecāmāte harv)

vēlēšanās himu, soov, tahtmine, isu, tahe (sünonüümid: iekāriens kõnekeelne, vēlme)

vēlme himu, soov, tahtmine, isu, tahe (sünonüümid: vēlēšanās, iekāriens kõnekeelne)

vērtslietas hrl mitmuses aare, väärisvara, väärisesemed (sünonüümid: dārgumi, dārglietas)

vēss
1 jahe, karge (sünonüümid: dzedrs, dzestrs);
2 jahe, tõrjuv, kale, kinnine, kalk, reserveeritud (sünonüümid: noslēgts, atturīgs, dzedrs, dzestrs, rezervēts)

vieplis
1 halvustav nägu, silmnägu, pale, sihverplaat, molu, larhv, lõust (sünonüümid: seja, ģīmis kõnekeelne, mute kõnekeelne, purns kõnekeelne, mūlis kõnekeelne);
2 mask (sünonüümid: maska);
3 grimass (sünonüümid: grimase, ģīmis kõnekeelne)

zemāda anatoomia alusnahk, naha aluskude


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur