[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

andama <andada ~ anda, annan> andmaKas leibägi anneda? Leesi (viletsast toidust); Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu Ta andis rooli minu kätte; Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) (öeldi, kui keegi uppus); Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksa) || piltlMeri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) || järel andama vaibumaTuul ans järel Kiiu-Aabla || tagasi andama taandumaOmitegi hakkas haigus neh tagasi andama Pärispea

eläv <elävä, elävä>
1. elusolev; elujõulineLangesin tua lagast maha eläväks kuolevaks Tammistu Kukkusin elumaja lakast alla poolsurnuks; Eläväd kalad ujuvad vasta vett, surred vade lähteväd juoksuga seltsiss Pärispea Elusad kalad ujuvad vastu vett, surnud aga lähevad vooluga kaasa; Näge inimist eläväst ilmast, ei kuolend kustagi Viinistu (öeldi, kui tuttavaga harva kohtuti)
2. elavaloomulinePäiväl palju paarmu ja hobused irmus eläväd, rapsivad kangest Kiiu-Aabla; Eläv nindagu elävobe Tammistu Vrd eläväne
3. ainuskiOlis siel üht elävä pudeli siel küögiss old Turbuneeme; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Pärispea

habe <habeme, habet>, abe <abeme, abet> karvkate mehe näo alaosasSilmnägu kaik habemess Tapurla; Abe kasvas nindagu vanasti vabadigul Tammistu || piltlParemb vana abeme all kui nuore piitsa all Viinistu (vanasõna) (öeldi, kui neiu abiellus vana mehega); Ise ime, ise pime, abe suuss, aga ambaid pole Tammistu (mõistatus) (= pähkel)

hörtsütelemä <hörtsütellä, hörtsütelen> edvistamaKau kergastus, midä hörtsütele Pärispea (öeldi kerglase inimese kohta) Vrd hörtsütämä

isa <isa, isa ~ isad>, isä <isä, isä> meessoost lapsevanemMa olin pisukane idiadi, kui isä ärä läks Kiiu-Aabla; Mene poiss isad üles herätämä, merele nüüd täüdüb menemä hakkada Pärispea; Isa metsäss, saba seljäss Tammistu hlv (öeldi vallaslapsele)

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükkSaimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagamaTänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemikNeh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) omaKenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspoolKüll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saamaUndid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

jatkama <jatkada, jatkan> jätkama, lisamaPeräpuu oli sinne (paadi) pohjapuu külgi jatkatud Viinistu Paadi pärapuu oli sinna põhjapuu külge kinnitatud; Vesi pikke piimä jatka Viinistu (öeldi, kui piimale vett lisati) || nljMis sest rehävarrest jatkad Tammistu (öeldi sellele, kes riisus pausidega, lühikeste tõmmetega)

joudenas jõudeJodagi papp joudenas tege Viinistu Midagi teeb papp oma jõudeolekus (öeldi, tühise töö puhul) Vrd joude

julge <julge, julget> kartmatuJulge veregä Tapurla; Sie on kohe julge justku Juminda unt Juminda (öeldi, kui keegi sai mingi julge teoga hakkama) || kindel, ohutuOn julge olla Tapurla

kaev <kaevu, kaevu> ▪ Kaevu rakked tuleb uued panna Tammistu; Tuoprijega tuodi vett kaevust Pärispea; Vinna kaev Tapurla; Via justku kaevust Viinistu (öeldi, kui merest välja tõmmatavas võrgus polnud kalu)

kas määrs (küsiv, kahtlev, rõhutav jm)Aeti suured talgulised obustega kokku, kas viis uost vai seitse uost vai kaheksa uost Kaberneeme; Kas merele lähäd vai ei, kalu ei saa Tapurla; Kas laevad on jääss, et sana väljä ei tule? Tammistu iroon (öeldi aeglase jutuga inimesele) || kas vai kasvõiKas vai läbi neula silmä Tammistu (takistusest hoolimata); Pidi tingimatta sield paadist midagi tuoma, kas vai kala suomuksi Juminda (uskumus kalaõnnest) Vrd ks

katri <katri, katri>
1. kadripäevKatri sula (öeldi, et) katri kuseb Tapurla Vrd katripäiv
2. kadrisantKatriks käümä Tapurla; Katrid laulid et katri kääd külmitäväd ja katri varbad valutavad ja katri tulnud kauge˛elda Pärispea; Ennemb aigul igä tehti kohe kabuku ja suga paulu ja vüösi ja sukki martile ja katrielle neh andamise jauks Pärispea Vrd katrisant

keris <kerikse, kerist> raudkivide kiht küttekolde kohalTehti vergulina märjäks ja pandi kerikselle, siis kerikse kivije pääl nühiti nogi külgi Tammistu (võrgulina värvimisest); Kui kerikse kivi saunass olles paugu tegeb, katki lüöb, siis tuleb surre sanumi Viinistu; Puhugu se tuul vai kerikseld, aeva on külm Pärispea (öeldi jaheda suve puhul)

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge jooveKu juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

kissa <kissa, kissa> kassTänä huomigul küll saand kalu kissale ega muiale Pärispea Täna hommikul ei saanud kalu ei kassile ega eidele (öeldi vähese kalasaagi puhul)

kont <kondi, konti>
1. kont, inimese või looma suurem luuLapsed o kanged kontie siest hüdü koukima Pärispea; Kondid hunniku ja ise külillä otsa Viinistu nlj (öeldi magamaheitmisel) || piltlLiha süüä, nahk müüä, kondid ei kelba kuerdelegi = linaluud Tammistu (mõistatus) Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi || konti müöde meelepärane, sobivEks sul on sie kohe konti müöde, et eit huoli enämb merele mennä Pärispea Eks sul on see kohe meele järgi, et sa ei pea enam merele minema
2. kalaluuTema (tursk) on ilma kondita kala Kaberneeme

korb2 <korve, korbe> laas, suur (okaspuu)metsKorvevaimu jälgie pääl Viinistu (öeldi, kui keegi oli eksinud)

kriimik <kriimigu, kriimiku> kriimulineKriimik nagu Tuoma rahva päss Tammistu (öeldi, kui keegi purjuspäi kukkus näo katki)

kruonu <kruonu, kruonut> riik; sõjavägiEga sul kruonu jalad ole Tammistu (öeldi püstiseisjale); Inimised läksid Suomesse sinne pagu, siel kruonutienistüsess ei huolind olla Viinistu; Poissil uo aig mennä kruonusse Pärispea

kuivama <kuivada, (ta) kuivab> kuivemaks muutumaVäänä pesu hüäst kuivaks, kuivab ruttu ärä Pärispea; Migä ohukane hein oli sie kuivas ruttu Pärispea; Nahad tahid igä ouess hüäst kuivada Pärispea || piltl kõhetuma, kuivetumaLaps kuivab ärä justku kiviink Pärispea (öeldi, kui laps ei söönud); Sie nuorik on jusku tuuless kuivand, ei sel ole liha muual kui kieless Pärispea

kulp <kulbi, kulpi> toidu segamise ja tõstmise vahendPuu kulp siess (pajas) ja sengä ageti sis sield jagama Tapurla || piltlKu kulbist süöd, saad suure suuga lapsed Pärispea (öeldi noortele naistele); Kulbil alustab, lusigal lobetab Tammistu (vanasõna) (priiskaja vaesub)

käristämä <käristädä, käristän> kärinat tekitamaPoisikased käristäväd siin kogu päivä pörrijegä ringi Kolga-Aabla; Mes sa käristäd, leika kääriegä, noh siis ei kuulu Pärispea nlj (öeldi peeretajale)

kügütämä <kügütädä, kügüdän> kükitamaKas oled arjavarre ala nieldänd, et tohi kügütädä Juminda (öeldi, kui laps ei tõstnud maha kukkunud asja üles); Kügüdin tuulevarjuss, suure kive taga Pärispea Vrd kügistämä, kükkümä

külm <külmä, külmä> madala temperatuurigaUad erned (pannakse keema) külmä vede, kapsad kaalid kuuma vede Tammistu; On ninda külm keress, et ottab ambad suuss plagisema Tammistu; Külm näbist kuhjass tuhli, nüüd o süües kaik magusad Pärispea; Küll se piab külmäd (ilmad), ei selle muodiga kasva hein egä Pärispea || piltlPada sureb külmä Tammistu (öeldi viletsale pliidikütjale) || piltl ükskõikne, tuimKülm ninda ku kala veri Tammistu (tuimast, loiust inimesest)

liem1 <lieme, liend> leem, supp, puljongEi lisä leiväle ei liemele Viinistu (öeldi, kui kalu vähe oli) || liemess olema piltl keerulises olukorras olema, hädas olemaMa olen mitmass liemess olnd Pärispea

luukama <luukada, luukan> lonkamaPääle onnedust jäigi luukama Juminda; Hobune luukab üht jalga Pärispea; Ega pääst luukama jää Tammistu Ega peast lonkama jää (öeldi, kui keegi sai hoobi vastu pead)

motsima <motsida, motsin> mätsima, toppimaMes neist märgijest riietest ühte unniku motsid Tammistu || piltlNüüd oige motsib Viinistu (öeldi, kui kalu palju saadi)

muia <muia, muiat> eit, naineEi tänä huomigul küll saand kalu kissale ega muiale Pärispea (öeldi vähese kalasaagi puhul); Ennemb aesta lehmätä kui joulud ilma muiata Viinistu (vanasõna) (jõulude ajal peab naine majas olema)

nälgäne <nälgäse, nälgäst> näljaneTänä tuleb oige nälgäne vieras (külaline) Tammistu (öeldi, kui leiba lõigates paks viilakas tuli); Eks nälgäne metle (mõtleb) ige leiväst Juminda (kõnekäänd)

pää|ots <pää|otsi, pää|otsi> magamisaseme peatsPääots oli sinne seinä puole Viinistu; (Kaksikud pandi) toine pääotsi toine jalgotsi puole Pärispea; Surm vahtib pääotsiss Tammistu (vanasõna) (öeldi, kui söömata magama mindi)

ribudus|klimp <ribudus|klimbi, ribudus|klimpi> väike klimp supisTiemme ribudusklimbid ka subi sise Virve || piltlIse pisukane ribudusklimp, aga nää ku akkaja Virve (öeldi väikesele lapsele)

ruots <ruotsi, ruotsi> rootslaneRuots rual, ei vana veneläne tiieki Tapurla Rootslane toidu kallal, vana venelane ei teagi (öeldi, kui pere oli juba lauas söömas, siis kui peremees kohale tuli)

saama <saada, saan> ▪ Jalgasi saisite läbi küll Pärispea Jalgsi saaksite läbi küll; Puss soitab kohe küläjest läbi, et kaik sais arvada Virve Buss sõidab kohe küladest läbi, et kõik saaksid arvamust avaldada (valla ja linna ühinemise kohta); Mes saadu, sie süödü Tammistu (öeldi, kui midagi on otsa lõppenud)

sirk <sirga, sirka>
1. rohutirts (Omocestus viridulus) ▪ Sirgad laulavad sügüsüpuol kohe puiss, ega nie siis maass laula Pärispea; Sirgale sidahammas, mulle uus raudane Viinistu (kõnekäänd) (öeldi, kui lapsel piimahammas ära tuli)
2. koerustükkKüll sul on rumalal neid sirku siess, igä aeva üks temp hullemb ku toine Pärispea

sitt <sida, sitta>
1. elusolendi roeSigulaudast täüdü sitta väljä ajada Pärispea Sealaudast tuleb sõnnikut välja ajada; Sitta sinu kiele pääle Tammistu piltl (kui öeldi midagi, mis ei meeldinud) || sidal ~ sidale roojama(s)Sidal käümä Tapurla; Sidale menemä Tapurla
2. praht, mustus, meremuda ja kasvudVerk tuli üästi mereviess sest sidast ja pasast puhtaks lobutada (loputada) Tammistu; Vahest pani meress tormiga vergud sitta täüs Pärispea Vrd sonnik

soud <sou, soud> sõudmineKeulamies täüdü pidädä aerud souss Viinistu Käilamees peab hoidma aerud sõudmas; Sou kohass olid tullid (paadil), noh puust tehtud Tammistu; Läksid souss (sõudes) Tapurla; Oled jättänd aeru soudu Pärispea piltl (Öeldi, kui pooleldi tühjaks söödud supitaldrikusse lusikas jäeti) || pikkusemõõt, üks aerutõmmeKui pimejäss mendi vergulasule, keulamies lugi soud ärä, tiieti juo, et sada soud ehk, kus arveti se paras koht olema Viinistu Kui pimedas mindi võrke laskma, luges käilamees aerutõmbed ära, teati juba, et umbes sada aerutõmmet, kus arvati see paras koht olevat.

särgimä <särgidä, särgin>
1. valutamaPaise akkas särgimä Virve; Sorm särgib mädä, kui on umbmädänik Viinistu; Pääd kohe särgib ku sidä üskä on Pärispea
2. lõhkuma, kiskumaSärgis vergu puruks Virve; Sasis laŋŋavihi kallal samate särgidä ei saa, pidäb tasa ja targu arutama Tammistu; Kas nüd susi sätti kandu särgimä? Pärispea piltl (kõnekäänd) (öeldi sellele, kes tahtis teist tagaselja laimata)

tuhat <tuhane, tuhat> arv 1000Monell hobusel tuli siis kuormaks juo üle tuhane litra Viinistu; Ma (kilu) suolasin tuhat tuosi päiväss Kolga-Aabla; Eks merimiestel old tervasi (tõrvaseid) puolevie köüsi suve juoksul sadu ja tuhani süldi mere (merre) ja merest väljä lappada, vedädä Tammistu || tuhaneks piltl paljuNeid tuhli o tänäuon tuhaneks ja maailma suured ka Pärispea Neid kartuleid on tänavu väga palju ja ilmatu suured ka; Olga tei nüüd tuhaneks jouluks Tapurla Olge teie nüüd tuhande jõulu ajaks (väga pikk elu) (öeldi tänades) || viimise tuhane pääl piltl lõppjärgusNuorik o viimise tuhane pääl (rase) , eks varsi saab tide majasse Pärispea

tume <tumeja, tumeja>
1. mustjasKus oli igä suuremb sula, siis sie taevas oli sield kohald niisugune tumejamb Viinistu (merel); Pajukuorega sai pruuni, tumepruun Tammistu || sombune, süngeTume ilm Tapurla
2. tuhm madal heliVahest laulab (lõoke) helejäst, vahest tumejast Pärispea; Ühekerra oli niisugune tume mütsäüs (mütsatus) vasta seinä, tumejad mütsüd Viinistu
3. rumalNie olid kohe mereasjass kaunis tumejad, ei oskand kumbasime (kompassi) järel perägi pidädä Viinistu; Tume ninda ku tögädi (tökati) pudel Tammistu (kõnekäänd) (öeldi rumala inimese kohta)

varane <varatse ~ varase, varast> varajaneEgas varatse voitu saa kennegi otta, ken vara saab igä tüögä valmis, on voidumies alade Pärispea (öeldi kui vara tööle hakati); Varane vares pühkib nokka, iline lehvitäb tiibu Tammistu (vanasõna) (varane saab saagi, hiline jääb ilma)

ämm <ämmä, ämmä>
1. vanaema; ämmNüüd üöllä vanaemä, minul oli ämm Suurpea; Poja naiseemä oli ka ämm Pärispea
2. ämmaemand; ravitsejaKülä ämm, sie oli üks eit Viinistu; Külä ämm koukis Ristu vai Algoja kive ald sulle ue (õe) vai venna Tammistu (öeldi lapsele vastsündinu kohta)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur