[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ahe <ahte, ahet> parsil kuivav või kuivatatud vili ▪ Ahe on orrel kuivamas Tapurla; Nie ahtasid ahte üless Tapurla

ain <aina, aina> silmus võrgu või purje nurkades ▪ Eks ainad täüdü jo oite kovast kinni tembada, neh et ei venu lahti Pärispea; Aina solm piab tugev olema, et verguribi ärä ei lagu Kolga-Aabla; Vergu ainad olid seks et verku sai ükstoisega kogu solmida ja päälimäse paula ainujesse puolevie püül potskad ja lieted siduda Tammistu

ajuma <ajuda, (ta) ajub>, hajuma <hajuda, (ta) hajub> (laiali või eemale) liikuma; triivima ▪ Pilved hajusid mere puole Pärispea; Siu sa säälisest verguainad, et ei lahti haju, muidu katkesta rivi Pärispea Seo sa korralikult võrguaasad, et lahti ei lähe, muidu võrgurivi katkeb; Vesi tous ja paat ajus rannast iemäle Tammistu || lahkuma ▪ Vierasisa herjäs (tõrjus) neid, lapsed hajusid kaik kodund menemä Viinistu

alus <alukse, alust> veesõiduk; ühe või kahe mastiga väike purjelaev; väike laev ▪ Nie vähämäd aluksed olid tulematta kuoranda (koduranda) Viinistu; Olin suvel tienistusess alukse pääl Tammistu

ankur1 <ankuri, ankuri> väike puunõu õlle või viina jaoks ▪ Mene ankurilla merd täütämä Viinistu (kui kogu aeg kedagi aidatakse, aga sest kunagi küllalt ei saa)

ede
1. määrs ettepoole ▪ Oda igä jääpiik kaasa, jää viel nork, saad ede katsuda Viinistu || takistuseks ▪ Jänes juoks tie pääle ede Pärispea || piltl enne, eelnevalt ▪ Surm ei saada sana ede Tammistu Surm ei saada sõna ette (surm tuleb ootamatult) || (suhtlemisel) ühelt teistele ▪ Üks siis lugi ede ja, siis olid naaburid siel kaik kuuldamas Viinistu
2. tagas (millegi või kellegi) ette ▪ Oli mend, juost kohe obuste ede Juminda; Lasime jullaga harvergud ranna ede (ranna lähedale) Viinistu

ehk
1. sides või ▪ Ei uetud kohe kui pimejäks läks tuld tuba, siis pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; No laeriku saab vahel mitmete muodi, tuleb plankusi ehk algusi (halgusid) ehk puid ehk mis tahes Kaberneeme || (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) või ▪ Ei tiie ken seda tegeb ehk Pärispea; Miŋŋegä sen jälle maksab ehk Pärispea || ehkki ▪ Sie oli jaa sie mardiks käümine kohe pönev, ega sendä siis ärä jäänd, ehk hirmgi oli Viinistu
2. määrs kas või ▪ Melskati kogu ehtu, naura ehk koht haigeks Viinistu Möllati kogu õhtu, naera või kõht haigeks

eks
1. (kinnitus- või rõhusõna) küllap, ju ▪ Eks siga ole saand jälle tua uksest sise ja no eks munakorv old jälle tuanurgass Tammistu; Eks me lähe, eks me tuo Tapurla; Eks se kinkijä taidand olla sis muidugi vana Jüri poig Pärispea; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla || (käsu või soovitusena) ▪ Mes siel seisud jusku tiesurna (valvur), eks sa lähä kuhugi Pärispea Vrd ks
2. (küsilauses koos eitussõnaga) kas (ei) ▪ Eks silmäd ei tie haigeks sie kirjutamine? Pärispea

eksuma <eksuda, eksun>
1. eksima, teed või suunda kaotama ▪ Üks Ollandi (Hollandi) laev taht tulla Tallinna ja eksund ärä, eksus siie Kolga lahte Tammistu; Udu oli, eksusime vähä, kumbasind ei old paadiss Viinistu Udu oli, eksisime veidi, kompassi ei olnud paadis || piltl ▪ Nii viletsäks jäänd, et eksu särgi sise ärä Tammistu (ei oska särkigi selga panna)
2. valesti toimima ▪ Hobune eksub neljäld jalald, saadik siis inime sanald Tapurla (vanasõna) || eksund (inimene) vallasema ▪ Eks neid eksund inimisi ole küll igal puol nüüdisel ajal Pärispea

elik sides ehk, või ▪ Ennemi täüdüs lietepaulu oite kovast ja oite mittu kerda ümbär lietekorgi lüües värpidä, et ei torm elik vuo sais tädä lahti tiridä Pärispea Varem tuli võrguujukite nööri õige kõvasti ja õige mitu korda ümber ujukikorgi lüües mässida, et torm või voog ei saaks seda lahti tirida

emb-kumb <emma-kumma, emba-kumba> üks või teine ▪ Pohja ribi (merepõhja pandud püünistejada) vois juo emmast-kummast otsast vedämä akkada Tammistu; Emba-kumba kas edesi vai tagasi Tapurla

ernas <erna, ernast>, hernas <herna, hernast>
1. õrn, kergesti vigastatav või purunev ▪ Kulumise vai nühkimise vasta oli kapruon ernas Tammistu; Hoia hüäst sidä pakki, sest on hernad asjad Viinistu; Silm on hernas koht, ega voi midägi vasta lüüä ega torkada Pärispea
2. hell, südamlik ▪ Küll sa oled igä oma laste vasta hernas Pärispea

haalama <haalada, haalan> köit- või trossipidi vedama, vinnama; üles tõmbama, pinguldama ▪ Laev haalati ehtul silla ääre Viinistu; Haala seil üless Viinistu Vrd haalima

haalima <haalida, haalin> köit- või trossipidi vedama, vinnama; üles tõmbama, pinguldama ▪ Haalida juo purje Tapurla Vrd haalama

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustama ▪ Jaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutuma ▪ Ehk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jääma ▪ Putr akkab pohja Tapurla || ▪ Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkama ▪ Sie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajama ▪ Meri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitama ▪ Midäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulema ▪ Laps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikama ▪ Vigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmis ▪ Sain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

hantverk <hantvergi, hantverki> antvärk; saksik, peenutsev või rohkem koolitatud inimene ▪ Küll ne moned inimised lähteväd hantvergiks igä pia kohe Pärispea; Nie o hantvergid jo, ega nie tahu heinägi tehä Pärispea

harjama <harjada, harjan> kuhja või katuseharja teravaks tegema ▪ Harjavad kadust Tapurla

hark <hargi, harki>, ark <argi, arki>
1. kaheharuline puu, harudega tööriist või selle osa ▪ Vogihark Tapurla Voki koonlapuu; Kahvlil ja puomil olid hargid, kus hark oli ümber masti, sis liuges siel pikki masti Viinistu (purjepaadi osad) || võrguhark ▪ Hargi taga istus mittu inimist Pärispea; Igäss peress pidi ige paar kolm verguarki olema Tammistu
2. piltl jalg, reis; jalgevahe ▪ Läks vede arkijest saadik Tammistu; Ennemäld oli kalamihe jalaneuks pikke sääregä tossud, mes arkijeni ulatusid Tammistu; Küll sul on pikked hargid Pärispea

hiivama <hiivada, hiivan>, iivama <iivada, iivan>
1. vinnama, üles tõmbama ▪ Iivas raske suolakodi selga ja pani kuo puole Tammistu; Iiva ankur üles Tammistu; tuult tõstma ▪ Nüüd oige hiivab, oite hiiver Tapurla
2. piltl kõvasti sööma või jooma ▪ Hiivab kere täüs Tapurla; Eks ne hobused saand ka küll külmisäss heindetä konutada, ku peremies kortsiss kaua viina hiivas Pärispea Vrd hitvama

häkk <hägi, häkki>, äkk <ägi, äkki> okstest või varbadest onn ▪ Hagerik oli meil, hau oksist ehidettüd häkk, ninda ku nie vaanimiskojud (varitsushütid) käüväd Pärispea; Se mies teht heneläs hägi sinne Viinistü randa, sie häkk old vähikä koju muodine tuba Pärispea See mees teinud endale onni sinna Viinistu randa, see onn olnud väike hüti moodi maja || kanapuur, kanakuut ▪ Pakkasega täüdüs jällegi kana ägi tuba tuua Tammistu; Häkk taht igä päiv puhastamist Pärispea

härg <härjä, härgä>, ärg <ärjä, ärgä>
1. pull; härg, kastreeritud pull ▪ Ärgä karda iest, uost tagand Tammistu; Mies jüskü härg (suur) Viinistu; Kes härgiegä teid tüöd, said kaks tundi lounat Pärispea || piltl, hlv ▪ On nisukesed riiakad mihed ja siis senperäst siis üüeti siis ärgijeks neid Tammistu
2. merihärg (kala) (Triglopsis quadricornis) ▪ Suvel tuli härgi madalamast, vade peräst läksid sügävässe Pärispea; Vahest oli igä moni härg räimi verguss ka Pärispea Vahest oli ikka mõni merihärg räimevõrgus ka Vrd merihärg
3. kokku tõmmatud või vahele jäetud võrgusilm ▪ Sa parandid sidä verku ja nää nüüd on igä härg siess, valada Pärispea Sa parandasid seda võrku ja näe nüüd on ikka vigane silm sees, vaata; Talvenuoda tegemisel oli vaja härjäd tehä, härjä riad oli, kas kaudeti silmäd ärä vai Viinistu
4. teatud käsihöövel ▪ Esimäsele kerrale igä voib härjägä hüöveldädä (laudu), vade üle tahtuvad parema hüövligä igä alade tehä Pärispea

itt <idi, itti> jultunud (loom või inimene), huligaan ▪ Nie on niisugused idid, ei huoli miŋŋestki, vareksed neh Pärispea

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükk ▪ Saimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagama ▪ Tänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemik ▪ Neh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) oma ▪ Kenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspool ▪ Küll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saama ▪ Undid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

jants <jantsi, jantsi> väike kahe- või kolmemastiline ilma raadeta purjelaev ▪ No sedä üüti viel jantsiks ka, kolmemastine sie kahvellaev Tammistu; Olin suvel jantsi pääl Tammistu Vrd jänts

juga <juga, juga> viirg (vees), paadi- või laevasõidu jälg ▪ Juga on kover, perämies ei ruuli sirgest Viinistu Vrd juda

jänts <jäntsi, jäntsi> väike kahe- või kolmemastiline ilma raadeta purjelaev ▪ Muist Taani laevu olled küll esteki ka jäntsid, mastid oite madalad Pärispea Osa Taani laevu olid olnud küll varem ka jantsid, mastid väga madalad Vrd jants

järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järele ▪ Hurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendama ▪ Anna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppema ▪ Tuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs taga ▪ Kell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järel ▪ Mes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaselt ▪ Viimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu

jää|king <jää|kiŋŋe, jää|kinge> abivahend jääl või libedal teel liikumiseks ▪ Pane jääking toise kiŋŋe pääle, et ei livestüks Pärispea

jüdin <jüdinä, jüdinä> judin, võbin ▪ Ei tiie kas o kohe palavikku va, jüdinäd käüväd üle kere Pärispea; Jüdin käüb kehäst läbi Tapurla

kaar <kaare, kaard> paadi või laeva ribi ▪ Meil on traalpaadid, keik on kuusest, ainult kaared on aga viel tammepuust moned Kaberneeme; Viimisel ajal tehti taivudettud (painutatud) kaared küll, aga enne igä tuodi männü oksad koverad, miŋŋest siis hagati kaari panema sise Viinistu

kaaritama <kaaritada, kaaridan> paadi- või laevakaari paigaldama ▪ Kaaridin vene männüoksa kaardega Viinistu; Oli paat kaaridettud, raiuti valmis parraspuud Tammistu

kaba1 <kaba, kaba> hangu või labida käepide ▪ Tein haŋŋule uue kaba Pärispea

kaheksa <kaheksama, kaheksa> põhiarv 8, hulgalt või määralt 8 ▪ Kell on kümme minuti vaja (puudu) kaheksa Tapurla; No siin Kolga mehed, nied käisid kuue vai kaheksama mihe nuoda pääl Salmistu || piltl ▪ Vastapäivä puhti tehä oli voimatu, lengid läksid kaheksaks ja krupsu Tammistu Köit vastupäeva rõngasse keerata oli võimatu, ringid läksid kaheksaks ja keerdu

kaks <kahe, kaht> põhiarv 2, hulgalt või koguselt 2 ▪ Ei oska kirjutada kaht Tapurla || hulgalt või koguselt 2 ▪ Kaks miest voitlevad ka kuradiga vastamisi Tammistu (kahekesi on jõudu); Kalamies juo kaks (võimalust) nägeb Tammistu (kas saab saaki või jääb ilma)

kallis <kalli, kallist>
1. hinnaline ▪ Mes kallis sie kaunis Tammistu (kõnekäänd)
2. armas ▪ Eks meil old samate oma nahk kaige kallimb (kõige armsam) Viinistu || hüüds (väljendab üllatust või imestust) ▪ Oh sina kallis aig! Tapurla

kana2 <kana, kana> kate või pakk paadi otstes ▪ Perä kana ja keula kana Viinistu; Taak läks jälle siis sinne keula kana külgi Tammistu

kaulastik <kaulastigu, kaulastikku> (madal) väin, merekitsus ▪ Said Purekari kaulastigule Viinistu

kehimä <kehidä, kehin> lõnga või kangast kehale ajama ▪ Kehisin kaŋŋast ja löi siit kää paistesse kaik Tapurla

kesk (sageli liitsõnades) (millegi) keskmine, ruumiliselt või ajaliselt keskel asetsev ▪ Oli tugev vuo, siis keskmadala pääld üäd saaki ei saand Tammistu; Tuodi siie keskpermandulle lastele nähä (hülgepoeg) Pärispea; Keskmeress enämb jääd ei old Viinistu; Pruut oli siel kesklaua taga siis Pärispea; Siis oli kesk üösel laev suuress meress Viinistu

keul <keula, keula> käil, paadi või laeva nina ▪ Laev juost keulaga vasta kaid Tammistu; Kast oli keulass Virve; Üks mies täüdüs olla aeva paadi keula pääl vahtimas, et ei paat jäätügü (jäätüki) otsa seiland Viinistu; Keul kiereti pohja puole Pärispea

kibe1 <kibejä, kibejä>
1. mõru ▪ Küll o kibe rohi sie, nielestä ruttu ala kohe Pärispea || piltl viin ▪ Odamme vähä kibejä ka Viinistu
2. valus; kipitav ▪ Nuorel kuul jääväd kääd kibejäks pesu pesses Tapurla || kibejä saama ~ kibejä tegemä haiget saama või tegema ▪ Kas said kibejä ka, ku kive pääld kugerpallu kävid? Viinistu; Mes sa tied toisele lapsele alade kibejä mängies Pärispea || rahulolematu, vingus ▪ Kibejä näügä nindagu ambavalu kannatav inimene Tammistu
3. (intensiteedisõnana) kange, suur ▪ Mihel (oli) parajasti kodu midägi kibekiiret tüöd Tammistu; Kibe külm Tapurla

kieru|kovera <kieru|kovera, kieru|kovera> nlj viin ▪ Siis (hülgepüügilt tulles) oli kierukovera otsass ja leib otsass Viinistu

kiil1 <kiili, kiili> ~ <kiilu, kiilu> laeva või paadi osa ▪ Louskiil Tapurla (paadile hiljem lisatud lahtine kiil); Kuus jalga vett kiilu ala Tammistu (sooviti laevamehele)

kirjutama <kirjutada, kirjudan> tähtede või numbrite abil üles märkima ▪ Lapsed kirjudid sinne (tahvli) pääle Pärispea; Maksud olid midägi velga ja tuli (vara) üless kirjutama mes aga silmä hakkas, kaik üless kirjut Pärispea

kirnuma <kirnuda, kirnun> võid tegema koorekirnus ▪ Kirnu voi valmis, eks saad void-leibä siis ka Pärispea; Pütt uo manti täüs, hakka kirnuma Pärispea

koht2 <kohu, kohtu>
1. kõht, inimese või looma kehaosa ▪ Kilul on juo teräv kohualune Tammistu; Koht hakkas kohe valutama, neh kovast täüdüs soudada Pärispea || magu, seedeorganid ▪ Mes uni siis tuleb sul, kui koht on tühi Tapurla; Vahest oli luomal ka koht lahti Tapurla
2. eseme keskosa ▪ Nuodapaadid olled henes paksue laudue, ninda ka oite ümmärgüse kohu peräst huonud soiduks Pärispea

kolm <kolme, kolme> põhiarv 3, hulgalt või määralt 3 ▪ Kolm rupla ma tienisin Viinistu; Kolm klassi oli, rohkemb ei old siin Pärispääl Pärispea || 3 olukorda ▪ Kolmele ei saa vasta akkada: surm, sida ädä (sitahäda) ja kruonu käsk Tammistu (vanasõna) || kolme kolmekesi ▪ Kolme lapse olime Tapurla; Kolme pere käimme merel Tapurla || kolmess number kolme moodi ▪ Siis jääb siest valu ärä, ku oled hüäst kolmess koverass Pärispea

komeraal <komeraali, komeraali> suurt kasvu; suurekasvuline loom või inimene ▪ Juhanal oli oige komeraal hobune Viinistu; Küll selle komeraalile lähteb palju igä riiet Virve

kont <kondi, konti>
1. kont, inimese või looma suurem luu ▪ Lapsed o kanged kontie siest hüdü koukima Pärispea; Kondid hunniku ja ise külillä otsa Viinistu nlj (öeldi magamaheitmisel) || piltl ▪ Liha süüä, nahk müüä, kondid ei kelba kuerdelegi = linaluud Tammistu (mõistatus) Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi || konti müöde meelepärane, sobiv ▪ Eks sul on sie kohe konti müöde, et eit huoli enämb merele mennä Pärispea Eks sul on see kohe meele järgi, et sa ei pea enam merele minema
2. kalaluu ▪ Tema (tursk) on ilma kondita kala Kaberneeme

kreitsimä <kreitsidä, kreitsin> ümber mässima või keerutama ▪ Kreitsi traadiga ümbärd ärä, eks sie siis kestä Viinistu; Obune oli kedi ümber vaia ärä kreitsind Tammistu

kuika|kaul <kuika|kaula, kuika|kaula> pikakaelaline inimene või loom ▪ Kust perest sie nindasugune kuikakaul perit on? Tammistu

kutsuma <kutsuda, kutsun> kutset esitama või edastama; enda juurde hüüdma ▪ Lennuk kutsub kindlast vahipaadi väljä Viinistu; Abi hakkasin kohe kutsuma Viinistu; Kuerad kutsumatta lähtevad Pärispea (kutsumata pulmakülalistest)

kuus <kuue, kuut> põhiarv 6; hulgalt või määralt 6 ▪ Kuus miest neid siel oli Viinistu; Olin pisike, mis ma olin, kuue aastane Kaberneeme

kädistümä1 <kädistüdä, (ta) kädistüb> riknema, kihisema (piim või sült) ▪ On jo vähä kädistünd Tapurla Vrd mürdümä

käärid mitm <käärie, kääri>
1. käärid, tööriist lõikamiseks ▪ Mene oda lavasimmeld (riiulilt) käärid Pärispea
2. raudkonksud paadi rooli või tüüri kinnitamiseks ▪ Peräpuusse (paadi pärapuusse) lüödi ruuli raud ja siis ruuli küliss jälle olid nie ruuli käärid Viinistu

külg <küli, külgi> kellegi või millegi külgmine osa ▪ Kiereti sidä prennali (prennerit) aeva edasitagasi üheld külild toisele Pärispea (sigurite pruunistamisel); Kierdänd toist külgi Tapurla Keeranud teist külge || külg-, külje suunast ▪ Keula seiliga sai taga tuuless ja külg tuuless soita Tammistu

küll2 <küllä, küllä> küllus, suur hulk või kogus ▪ Küll viedä obustega Tapurla (kõnekäänd); Eks sis sidä aiga ole näil meretsi kaupi˛il hobeja old ka oite küllä Tammistu; Mes tämäl vigä on, kel kaik külläd kääss Tapurla; Ei küll külläle liiga tie Tammistu (vanasõna)

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Oma külä ja ka ümberkaut küläde peremergid olid enämbjagu tiedä ja tunnetud Tammistu; Siel on külä suur küll, siel on palju peresi Pärispea; Meil oli kiik külä vahel Tapurla || kogukond ▪ Kudas külä minule, ninda mina küläle Tammistu (kuidas kellessegi suhtutakse, nii suhtub tema vastu)
2. külaline ▪ Pane säälisemäd riided, ehtul tulevad küläd Juminda; Külä inimese jauks siis keideti ka kohvi ja praeti liha, sie oli siis suur külälise toit Tapurla || külässe ~ küläss külaliseks (minema või olema) ▪ Meie laps o nii kange vierastama, ega sengä ole külässe menemistigi Pärispea; Küläss on üä olla, aga koduss viel paremb Tammistu

kümme <kümme, kümmet>
1. põhiarv 10, hulgalt või määralt 10 ▪ Tänä sai vaide kümme paari kalu kuo tuua Pärispea; Kümme last oli, meil oli suur pere Pärispea
2. kümmend, aastakümme ▪ Seitsmes kümme olevat surma kümme Tammistu

küpsiged ~ küpsigüd mitm <küpsikije, küpsikü> õlgedel või hagudel küpsetatud räim ▪ Isa tegi küpsikije jauks vanast viinapöntü plegist ne pannid Pärispea Isa tegi räimede küpsetamiseks vanast viinavedamisnõu plekist need pannid; Küpsiged pandi pannile ja siis küömne varred pandi ala Viinistu; Küpsikü pidi olema pühije ajal Tammistu

laadagalla laiali ▪ Kull oli kana seljäss kohe siived laadagalla Pärispea || (lamandunud heinast või viljast) ▪ Nää nüüd midä tehnd torm heinägä, kaik o laadagalla maass, no kuida sidä niidäd Pärispea Vrd ladagalla

laager <laakri, laakri>
1. peatus- või puhkepaik ▪ Soavägi on laakriss Tapurla
2. masina detail ▪ Muoturpaatije käümise ajal tuli puodijesse tavotti, sidä küll laakrije määrdeks Tammistu

laju <laju, laju> värvi- või seebivee ülejääk ▪ Viska sie laju menemä Pärispea Viska see must pesuvesi minema; Siebi perä on laju Tapurla; Panin viel oma rädi sinne lajusse Viinistu Panin veel oma rätiku sinna värvilahuse pärasse

larima <larida, larin> larpima (jooki või vedelat sööki) ▪ Larisin vett Pärispea; Laris mau täüs ja kadus kodund Tammistu Vrd larpima

last1 <lasti, lasti> laadung (paadis või laevas) ▪ Rasket lastiss paati suure lainega ei jaksa souda Tammistu; Oma lastiga jousid (jõudsid) igä hüäst siie Viinistu; Enämiste kaik paadid said tänä huomigul kala lastid, kudukalad on Pärispea; Mittu paadi lasti tuodi (kalu) maale Tapurla

latt <ladi, latti> pikk puupost või teivas ▪ Viamme ladid metsäst väljä Viinistu; Ruovi ladid Tapurla; Pikkele ladile puuriti jämejämbä otsasse auk ja sie säditi posti otsa Pärispea (jääkarusselli tegemisel)

lauastama1 <lauastada, lauastan> lõdvemaks laskma (nööri või keeret) ▪ Sidä paula ei ole lauastettud, nüüd on kierdänd vergu kogu jüskü ühe köüe Viinistu; Sidä langa täüdüb lauastada, muidu o oite kierd kududa Pärispea

laumama <laumada, (ta) laumab> kileja kihiga kattuma või kaetud olema ▪ Kui tilk öli vede langeb, ottab kohe vie laumama Tammistu; Siin on kilu pestud, vesi laumab paksuld Viinistu; Ei tiie, midä laevust on meresse aetud, vesi kohe kaik laumab Pärispea

lurt1 <lurdi, lurti> kuuse- või männikasv ▪ Männü lurdid on tiiskuse vasta Tammistu

lärsäjüs <lärsäjükse, lärsäjüst> tuule- või vihmahoog ▪ Üöse tuli üks lärsäjüs Virve

mast <masti, masti> laeva- või paadimast ▪ Vanemal ajal olid vened kahe mastiga Viinistu; Kui oli vedus tuul pandi rannass kohe mast püstü Tammistu || paljass mastiss alla lastud purjedega ▪ Purjed lasimme maha, tulimme paljass mastiss Tapurla

megitämä <megitädä, megidän> maitsma, vähehaaval sööma või jooma ▪ Midäs sest megidäd, ega sel süömisell (toidul) ole mitte midägi viga Pärispea || maitsta andma, natuke süüa pakkuma ▪ Keit (keetis) hüä süömist, vade ei mulle megitänd Pärispea

meiud mitm nelipühiks või jaanipäevaks tuppa toodud noorte lehtedega (kase)puu või oksakimp ▪ Nelipühi laupäiväl tuodi igäss peress meiud tuba Tammistu

mämmeldämä <mämmeldädä, mämmeldän>
1. segamini ajama ▪ Tie säälisest, mes sa sidäsi mämmeldäd kaik segamiste Pärispea
2. isutult või aeglaselt sööma ▪ Mes sa mämmeldäd ega sel subil ole hädä midägi, et ei kelba Pärispea; Midäs sa mämmeldäd, eks sa süö ka ruttemb Pärispea Vrd meluma1

neli <neljä, neljä> põhiarv 4; hulgalt või koguselt 4 ▪ Kuer on neljä jalaga Virve; Kus oli juo metri neljä-viidekümmend vett, katsu vade siel vergud üless vinnada Suurpea

nenä <nenä, nenä>
1. nina, elusolendi kehaosa ▪ Kui nenä kiheleb ja siis sühütäjes sie sue on, siis saab tide sanumi, vade kui sühütäjes nenäots külm tundub olema, siis tuleb surre sanumi Viinistu Kui nina kiheleb ja siis sügades see soe on, siis saab tite sõnumeid, aga kui sügades ninaots külm tundub olema, siis tuleb surmasõnumeid; Rüdüss (küürus) inimise kohta üöllä et nenä neljäneks jalaks Juminda piltl || piltl vaist; osavus ▪ Kajajal hüä nenä, kaik kalad löüdäb üles Viinistu
2. eseme esiots või eenduv osa ▪ Nenä puold oli laiemb ja tagand läks kitsamaks (jalanõu) Tammistu; Kävi nenä Tapurla (võrgukäbi peenem ots)
3. poolsaare tipp, neem ▪ Nenä on väikäne laiemb maa nukk meress Tammistu

niel2 <nielü, nielü> mõrra või rüsa pujus ▪ Parandin nielü terve päivä Pärispea

nuligas <nulika, nuligast> väike asi või olend, jupats ▪ Leiguti puid ja piesa ninda et paljad nulikad järel Virve Vrd nulik, nulingas

nulik <nuligu, nuliku> väike asi või olend ▪ Mes sen nuliguga tehä? Virve; Olid moned ahvena nuligud, paar haugi nuliku Viinistu Vrd nuligas, nulingas

nulingas <nulinga, nulingast> väike asi või olend ▪ Hauvi nulingas oli oŋŋess (õnges) Pärispea Vrd nuligas, nulik

orm <orma, orma> horm, aas või tärge jalanõu servas, kust pael läbi käib ▪ Pane paulad ormalle Tapurla

ots <otsa, otsa>
1. algus või lõpposa ▪ Saadud ige Juminda otsa (poolsaare tippu) sinne Tammistu; Siel (Viinistu) luode puol külä otsass on Heigi pere ja kagu puol otsass on Aadu pere Viinistu
2. || otsa pääle saama selgusele jõudma, taipama hakkama ▪ Siis vast saaned laevamihed otsa pääle, kus asuvad Tammistu Siis vast saanud laevamehed aru, kus asuvad

otsakutte otsakuti koos või kokku ▪ Aialadid panna otsakutte Virve; Lauad täüdü panna otsakutte Viinistu

padi <patja, patja> pehme materjaliga täidetud istme- või peaalune ▪ Kui juobund mies langeb, siis vanakurat pidi panema patja küli ala, et ädä ei saa Tammistu; Ärä lähä patja pääle Pärispea Ära mine padja peale

pagi <pagi, pagi> järsk tuule- või vihmahoog ▪ Eks sidä pagi küll täüdüsid kartada kaik laevamihed Pärispea; Üösel ajuss olless tuli irmus tuule pagi pääle Tammistu

panema <panna, panen>
1. asetama ▪ Nii viletsäks jäänd, et enämb ei oska särkigi selgä panna Tammistu || suunama; sundima ▪ Nüüd panna (pannakse) kaik kuoli Turbuneeme; Mihele panema Tapurla || mergile panema tähele panema, teiste objektide suhtes aega või kohta määratlema ▪ Kalur vahtind, et panen mergile nüüd (püüniste asukoha) Viinistu
2. kiiresti minema ▪ Mihed andand huostele piitsa ja ise panned metsä Viinistu; Nääd, on ta (vaskuss) maa pääl, aga järskü paneb maa sise kohe Tammistu
3. tegema, muutma ▪ Merd ei pand jäässe, niipalju pehme talv oli Pärispea; Tänä on kere ninda rabe, ei tiie kas kohe paneb haigeks vai Pärispea

perugas <peruka, perugast>
1. leivakannikas, leiva otsatükk ▪ Leiva perugas Tapurla; Süö perugas ärä Pärispea
2. traadist või köiest aas ▪ Pane perugas külgi Virve; Ainuspaulul käüväd perukad otsiss (otsades) Viinistu

perä1 <perä, perä> pära, millegi tagumine või alumine ots ▪ Aigut leuaperäd laialle Virve Haigutas lõuapärad laiali; Nüüd on rie perä rau(v)ast, aga enne olid rie peräd köüest ehk väänätüd väädist Pärispea; Kalad tulevad nuodaperässe Tammistu; Kuolmeister käsk panna sormed sirgeld pingi pääle ja siis itse virut plinjaniga (joonlauaga) künneperäje pääle Pärispea

pihk2 <pihu ~ piu ~ peu, pihku>
1. ▪ Oda vade aerud pihusse ja aeva vade temba Pärispea; Kogu aja pidä kaard (elektrooniline võtmekaart) piuss olema, et kalidorist väljä ja tuba sise sais Virve (valitsusasutuses käimisest); Kolm peutäit kala ja peutäis suola ja siis liigutatti ringi Kaberneeme; Eks näd igä pihust suhu elä, vaikagi puudu on Viinistu (vaeselt elavad)
2. peotäis sirbiga lõigatud vilja või kitkutud linu ▪ Linapihud siuda neh kubujesse ja viiä kubud siis vie auku ligu Pärispea

piirdämä <piirdädä, piirdän ~ piirän> (juukseid või habet) piirama, kärpima ▪ Lase hiuksed ärä piirdädä, muidu oled jusku karvalantu Pärispea

piste <piste, pistet> teivas või ritv ronitaime toeks ▪ Paneb tabu (tapu) piste püstü Tapurla

pohi1 <pohja, pohja>
1. eseme alumine osa ▪ Paa pohjass on viel vähä süöki Virve; Terve üö nad olid olled siel jahi pohja pääl Tammistu; Punuma täüdüb hakkada korvi pohjast Pärispea
2. veekogu põhi ▪ (Linnu madalal) aeruga vois vabald pohja käde saada ja pohi paistus Tammistu
3. kera või pooli südamik ▪ Kerä pohjaks pieti tühi tigutuos, miŋŋe sise oli pandud erni, nie siis kerijess krabisesid ja ei last kerijä magama jäädä Tammistu
4. põline keel ▪ No eks se vanaemä siis, eks sie rääkind igä küll periseld sidä ranna pohja Viinistu; Eks nüüd ole sidä ranna kiele pohja just kuuld küll Viinistu; Eks minul ole küll sie peris pohja (põline rannakeel) Pärispea Vrd pohiranna
5. lahesopp ▪ Laev soitand aeva lahe pohja, Pedäspä küläst müöde Tammistu

pork <porga, porka> männi- või kuusekäbi ▪ Metsä alune on porki täüss Tammistu; Männü porgad Viinistu Vrd porsas, pukk

porsas <porsa, porsast>
1. põrsas ▪ Porsas oli väljä tuld Kiiu-Aabla; Vana siga tahtund porsast käde saada Pärispea
2. männi- või kuusekäbi ▪ Porsad polesid hüäst Pärispea; Ku kuuskil vähä porsa oli, siis oli kehv tuhli aestat (kartuliaasta) Pärispea Vrd pork, siga

potrima <potrida, potrin> pehmel pinnasel või lumes käima, sumama ▪ Tie oli pehme, küll ma potrisin Virve Vrd potrama

pukk <pugi, pukki> männi- või kuusekäbi ▪ Kuused on pukki täüs, tänävu saab karduli Tammistu (kuuskäbide rohkus ennustas head kartulisaaki) Vrd pork, porsas

pöhlimä <pöhlidä, pöhlin> kohmakalt tegema või liikuma ▪ Pöhlisin pimejäss päiss tehä, ei sie kelba valgess vahtida Juminda; Mes sa pöhlid üksindä Kolga-Aabla; Ouest täüdüb lund luua, kes siin sen läbi pöhlib Viinistu Õuest tuleb lund ära ajada, kes siin läbi selle sumpab Vrd pöhnimä

radi <radi, radi> jää- või vahuriba meres ▪ Soidimme ühest paari kilumietri laiusest jäätelije (jäätükkide) radist läbi Viinistu; Sedä kahe vuo piiri siis merkis vahuradi Tammistu

rind <rinna, rinda>
1. kehaosa, rindkere ▪ Ei tämä küll vist terve ole nii kilu rinnaga Viinistu; Ottas (võttis) minul rinnust kinni Juminda; Rinduje ald o paistess Pärispea || üle rinna tostama piltl viina võtma ▪ Ega sie ülerinna tostamine ninda kerge ammet oleki Tammistu || rinda pistämä maadlema ▪ Neh eks nie nuored mihed on kanged rinda pistämä Pärispea || rinnad laialla piltl pluusi või särgi rinnaesine lahti ▪ Rinnad laialla nindagu ruogitud meriärjäl Tammistu
2. paadi, laeva osa ▪ Vasta lainet soudes kaige rohkemb keula rinnald kippub vesi sise ajama Viinistu; Moni paat oli jälle perä rinnald lai Tammistu
3. rida, rivi ▪ Kui kaik kohal, siis ageti ühe kerraga, ühess rinnass verku laskema Tammistu

röhnimä <röhnidä, röhnin> oskamatult või lohakalt tegema ▪ Röhnis miŋŋe asja kogu, ei tuost saand tuod Virve Soperdas mingi asja kokku, aga ei tulnud sellest välja midagi