[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

elu <elu, elu>
1. elusolek ▪ Toinekerd meri ottab elu ka Tammistu || elust hiŋŋest ~ elu puold ~ elu iest kõigest jõust ▪ Ei ole parada mieste korval soudajes, ku pead elust hiŋŋest igä tembama Pärispea; No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, ennegu aiaks sai Pärispea No sai ikka kohe kõigest jõust neid kive upitada, enne kui aiaks sai; Ma tirisin kohe ka jullat elu iest, neh on pagu vesi meress Pärispea || Tege elu täüs teeb hinge täis, ajab vihale ▪ Mes sa ajad alade nüd niisugust sigaposmu juttu, sie tege elu täüs kohe Pärispea Mis sa ajad alati nüüd niisugust lobajuttu, see ajab kohe vihale
2. elulaad; elujärg ▪ Ei se kerge old sie elu ühtegi Kaberneeme
3. kestvusaeg ▪ Igäl nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu siess Tammistu