[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

selg <seljä, selgä>
1. inimese või looma selg ▪ Lükkäd siis saunass minu seljä ka üle Viinistu; Soidin (sõitsin) sia seljäss Virve; selgä ~ seljäss kehakatteks ▪ Igäüks sai midägi selgä (kootud kangast) Pärispea
2. üks külg millestki, pealmine pool ▪ Kasehalu tügüle tauti ala vana vigastimme (vikati) selg, neh sie laiemb puol igä (uiskude tegemisel) Pärispea; Pakkasega ottab kääseljäd kohe tulitama Pärispea
3. || mere selg avameri ▪ Meress kaugal puolvahe Suomet, kus enämb maa ei paista, üöllä mere selg Pärispea; Läks tiel mürsküks aga mes varju sa mere seljäl saad, täüdüs vasta otta mes tuli Viinistu Läks teel tormiks, aga mis varju sa avamerel saad, tuli vastu võtta, mis tuli; Kui tuul avit viel vuole, siis vei mere seljäle ehk puolvahe Suomet Pärispea Vrd seljämeri