[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 163 artiklit, väljastan 100

aher <ahtre, ahert> sel aastal poegimata (lehm)Sidä ahert lehmä lüpsä, midäs sest saab Tapurla; Lüpsäb ahtrest (ahtrana), ahtre piim Tapurla

aitima ~ ai`tima aitümaSuur ai`tima sulle sen üäteu (heateo) iest Tammistu; Ai`tima sulle, et tulid mulle aviks tuhli üless ottama Pärispea Aitüma sulle, et tulid mulle abiks kartuleid võtma ||Suoja leivä aitima on toisess ilmass iess Viinistu (tasuks saab peale surma taevasse) Vrd aiteh

aju <aju, aju>
1. triivpüükEnnevanast käüdi ajusse, mendi ehtu kodund väljä ja pandi vergud mere ja siel akkas siis paat triivimä neie verkuega seltsiss Tapurla; Keväde ja sügüse puole oli ajuss käümise aig Tammistu; Ajuss käidi kaugemal, ajuss siin ligidal ei käidudki Kaberneeme
2. niidetud heinEks sidä aju on juo maass küll, tahtub kuiva Virve
3. kiire liikumineKüll läks poiss meist müöde igävese ajuga, neh eks se sis kartand, et ehku saab peksä Pärispea

angerjas aŋŋerjas <aŋŋerja, aŋŋerjast>, angeras aŋŋeras <aŋŋera, aŋŋerast> (Anguilla anguilla) ▪ Aŋŋerjas pidi olema ussi puolvend Tammistu; Aŋŋerju saab püüdä ka ongiega Viinistu; Mina aŋŋerast ei taha Kaberneeme

asi <asja, asja>
1. asi, eseElu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmusAeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaoluOld viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadusMaks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtusEi sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) ||Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)

atr ~ atra <atra, atra> aderAtra on toine, atraga saab vagu aetud Tapurla; Kivikmaa lohkub atru Viinistu Kivine maa lõhub atru; Keskeld oli samate atra kinni ja kündäs Juminda || piltlEga sinu peräst atr aiale jää Pärispea (midagi tegemata)

atru <atru, atru>, hatru <hatru, hatru> adru (Fucus) ▪ Torm ai palju hatru randa, hatrust saab tuhlimaale hüä ramu Viinistu Torm ajas palju adru randa, adrust saab kartulimaale head rammu; Enne kui siga sai pietud, sai siale küll rannast valitud neid marjasembi atru tortisi (adrutorte, kus rohkesti põisi) Tammistu

ehk
1. sides võiEi uetud kohe kui pimejäks läks tuld tuba, siis pieti igä üks tund ehk paar videlikku Turbuneeme; No laeriku saab vahel mitmete muodi, tuleb plankusi ehk algusi (halgusid) ehk puid ehk mis tahes Kaberneeme || (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) võiEi tiie ken seda tegeb ehk Pärispea; Miŋŋegä sen jälle maksab ehk Pärispea || ehkkiSie oli jaa sie mardiks käümine kohe pönev, ega sendä siis ärä jäänd, ehk hirmgi oli Viinistu
2. määrs kas võiMelskati kogu ehtu, naura ehk koht haigeks Viinistu Möllati kogu õhtu, naera või kõht haigeks

eludu <elutuma, eludund> elutu, surnud isiku vaimElutumad liikuvad, tähendäb et saab kustagi surre sanumi Pärispea (öeldakse, kui esemed kuskilt kukuvad)

eruma <eruda, (ta) erub>
1. sõõrdumaEhku hakkab eruma (lehm), kui saab parema süömä pääle Tapurla
2. lisanduma, juurde tulemaKui suojaks lähteb erub ka kalu meresse Tammistu

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaakAkkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigurSen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haarikune <haarikuse, haarikust>, aarikune <aarikuse, aarikust>
1. harulineSie on haarikune puu, sest saab korenda hargi Viinistu See on haraline puu, sellest saab võrgunagi; Haarikune saba Pärispea
2. riiakas, tigeAlade o silmäd haarikused, ku valatab toiste inimiste pääle Pärispea Alati on silmad tigedad, kui vaatab teiste inimeste peale; Silmäd haarikused Viinistu Kurjad silmad Vrd haaraline, harpene

halb <halva, halba> odavEks ne (kauplemisel järelejäänud silgud) annetud halvema rahaga ärä Pärispea; Küll saab Suomest hüvi ja halbu riidi Viinistu Küll saab Suomest häid ja odavaid riideid; Tuhlid on ka sel sügüsül halvad Viinistu Kartulid on ka sel sügisel odavad

halss <halssi, halssi>, alss <alssi, alssi> purjelaeva kurss tuule suhtes; purjelaeva pööre; loov vastu tuult purjetamiselRannast vahest vahiti, kas sen halssi tegemisega saab randa Viinistu; Kui sa ühtpäidi juoksed (otse sõidad), siis on ühtpäidi puri, a ku akkad jälle toise alssiga, siis toistpäidi (siis pöörab) Tammistu

haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaudAual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltlMinu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakohtVergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea

helistämä ~ helistämmä <helistädä, helistän>, elistämä <elistädä, elistän>
1. helisema panemaKes siis kaige enne kuo joudab sield kirikust joululaupä ehtul, sie akkab siis vigastimmi helistämmä ja sie saab suvel kaige esimäseks heinä tehtud Viinistu; Selge ilma kerral elistäb üösel kovaste Tammistu (kui külm tugevneb)
2. telefoneerimaElistetti kohe Loksale, et kas on niisugust paati Liesi prit`saalast (sadamast) väljäss käünd Tammistu; Kolga krahv elist Loksa tiilisetehäsesse (tellisetehasesse) oma poja Nikolaile Virve

hiljukane <hiljukase, hiljukast> omds, nimis aeglane; aeglane inimeneSai naise, kes uo oite hiljukane Pärispea; Eks hiljukane saab edesi ka Pärispea

höbemed mitm <höbemie, höbemi> ebemedKüll neist höbemist saab lapsele pehme patja Pärispea; Tänä hakkab jo lume höbemi tulema Pärispea

hüppämä <hüppädä, hüppän>, üppämä <üppädä, üppän> hüppamaÜppäs joge (jõkke) Virve; Ku joulu esimäsel pühäl paistab päivä neh niipaljukastigi, et mies joudab hobuse selgä hüppädä, siis saab suvel ka heini hüäst kuivatada Pärispea || nahast väljä hüppämä piltl ülevoolavalt rõõmustamaEks sa hüppäd kohe nüüd nahast väljä, et peigmiheld kirja said Pärispea

igäte igasugu; mis tahesÜhisuse puest saab igäte muodist kaupa, ku vade raha on Pärispea Ühisuse poest saab igasugust kaupa, kui aga raha on; Küll neid lilli on nüüd kohe pisukastel lastel igäte seltsi Pärispea; Sest (kasepuust) tehä igäte sugusi tüöriistu Pärispea

ihnus <ihnusa, ihnusa> ihne, kitsiOli old ihnus vanames ja ei ole kohe andand perele süüägi suurt midägi Juminda; Ihnus on ja näppäb ka kust saab Viinistu Vrd nuuga, sitke, tiuga, tüür1

ilda <ilda, ilda> õhtuTuleb ilda, saab puhkama Tammistu; Tule minu ilda istumaie, videlikku vietämäie Tapurla (rahvalaulust)

immitsemä <immitsedä, (ta) immitseb>
1. immitsemaEga se juotamine (tinutamine) sidä riista paremaks tehnd, igä aeva immitseb piim pikkemüöde läbi Pärispea || vihma udutamaVäheaaval immitseb taevast, kuni saab sau (saju) lahti Kolga rand
2. hõõguma, vaevaliselt põlemaPuud o märjäd, tuli vade vähä haaval immitseb Pärispea; Tuoress puuss immitseb tuli kaua aiga Pärispea Vrd imbimä

jalg <jala, jalga> alajäseJalad punased all nindagu pardi lestad Tammistu; Küll käüb jalgue pääle talvenuoda vinnamine Viinistu; Jalalaba on paistes jüskü pakk Viinistu; Jalapäkkä on ragu ajand Viinistu || jalaga (eitavas lauses) pole üldse (käinud)Ei ole ouess käünd jalaga Pärispea || jalad ala saama käima hakkama, püsti tõusmaTiemme tonti toisele, küll siis jalad ala saab Tammistu || jalad selgä ottama (jalgsi) minema hakkamaEi saand keneltki hobust muutku oda jalad selgä ja mene jala Kuussalussse Viinistu || ei päist ega jalust (võimetust inimesest)Ei pääse päist ega joua jalust Tammistu

jalu (liitsõna või ühendi järelosis) jalgadegaKogu tie tulin juoksujalu (pooljoostes), nüüd on ing rinnuss kinni Tammistu; Saab kuivi jalu läbi Tapurla

jautama <jautada, jaudan> jagamaJauda toisille ka Pärispea; Jauda nie ounad oigesti ärä, et igeüks saab Kolga-Aabla; Kompud pidab ninda jautama, et kaikijelle jagub Juminda; Ma jaudan ahned (ahvenad) kolme mihe vahel Viinistu; Kaikielle lastele jaudeti ponksisi Viinistu

jogi <jue, joge> jõgiJogijest saab kalu püüdä Leesi; Jue laevadega viata kaupa Salmistu Jõelaevadega veetakse kaupa; Jogi juoks kahe kalda vahel Pärispea; Jued algavad ojast, juomine väikäsest klaasist Tammistu (vanasõna)

joudik <joudigu, joudiku> mullikas, noorloomNeid joudikusi saab igä aesta pietud, neh ku jälle kasvavad, saab raha Pärispea; Igä pere pääle tohtis olla üks lehm ja joudik (1950-ndatel) Viinistu

jukkama <jukkada, jukkan> sikutama, korduvalt tõmbamaKahe käägä jukkaes saab ige toise maast käde Tapurla; Lambatall jukkab vana lamba all imedä Tammistu; Siig jukkas verguss Juminda

juon <juone, juond> joon, viirgViel on pagenemise juon, langeb aeglaseld, on ilusad ilma uodata Tammistu; Viel on tousu juon siess, akkab tousema Tammistu || juonele kordaKilu suolamisega ka sie kalapüü asi hakkas juo joudama juonele Pärispea; Kui kerra saab juonele Tapurla (paremale järjele)

kabaline <kabalise, kabalist> kapatäisKauaks sest kabalisest oluvest mitmageste juua saab Viinistu; Igäle ühele tuleb üks kabaline Viinistu

kaik <kaige, kaike>, keik <keige, keike> kõik; koguSest kaigest oli vähä kasu Viinistu; Ärä usu kaikie juttu Pärispea; Prangli rahvas käisite keik siit kardulid viemas Kaberneeme Prangli rahvas käis kõik siit kartuleid viimas; Elu keik kergemaks ja paremaks läind Kaberneeme; Vierad ei saa arvu kaigist sanust Pärispea; Kui sul raha on, saab kaiki Pärispea || (rõhutava sõnana) ▪ Rannarahvas üöldi, et nie on ige vastatuleligud ja kaik Tapurla || kaige (ülivõrde väljendamisel) ▪ Neie arvamise järel oli sie siis kaige paremb toit joulu ehtul Tammistu Vrd kaikse

kaikse|pääld kõigepealt, esmaltKaiksepääld täüdüb vergud lahti päästä, eks siis nää mes edesi saab Pärispea; Heinäkuhjale pohja täüdüb kaiksepääld hagujest valmis tehä Pärispea Vrd kaigepääld

kaks <kahe, kaht> põhiarv 2, hulgalt või koguselt 2Ei oska kirjutada kaht Tapurla || hulgalt või koguselt 2Kaks miest voitlevad ka kuradiga vastamisi Tammistu (kahekesi on jõudu); Kalamies juo kaks (võimalust) nägeb Tammistu (kas saab saaki või jääb ilma)

kallistama <kallistada, kallistan> kallutamaKallista viel ämpri, et saab tühjäks Viinistu; Tuul kallist venet tugevast Viinistu

kalsi <kalsimme, kalsind> kalasiNinda kuda kennegi endale kalsi valmist, ninda ka silmäsuurus sai Tammistu Nõnda, kuidas keegi endale kalasi valmistas, selline silmasuurus sai (võrgukudumisel); Vergu kudumiseks oli siis kalsi ja kuersi Juminda; Kalsimme abil saab ühtläsed silmäd Tammistu

kalske <kalske, kalsket> kõva; kareSügüsene jää on kalske ja sitke, kevädine jää aga rabe ja urmeline Tammistu Sügisene jää on kõva ja sitke, kevadine jää aga rabe ja urbne; Kalskijest palkijest saab poline uone Tammistu Kõvadest palkidest saab kaua kestev hoone || karge, karmMerevesi on kaunis kalske, ärä palja käsi viel verku via Tammistu

kastuma <kastuda, (ta) kastub> märjaks saamaMonelgi mihel kastusid jalad Viinistu; Vergud jäid vabele ja nüüd sau iili ajal kastusid kaik läbimärjäks Tammistu || ligunemaEmä pani pesu kastuma, huome huomigul saab pessä Viinistu; Lähen panen oite riide kastuma Pärispea

kaua pikka aegaKüll kibitäb kaua, ku krusklane (rautsik) kusitab Pärispea; Kes kaua uotab, sie kauni saab Tammistu (vanasõna)

kels ~ kelss <kelsi, kelssi> õhuke kiht, kelme, kileNää ku lahja se piim on, ohuke kels on manti Pärispea; Nahk o serväst jusku kels, no mes saapa sest saab Pärispea

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kesKenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kesPiäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

kerd2 <kerra, kerda> korraldus, viis; seisundAluksi (laevu) hagati sis kiiremäss kerrass ärä müümä ja mendi kala püüle üle Pärispea; Joukamad pered, noh nie parandid oma vergud siis talgue kerrass Tammistu || kerda minema ~ kerda saamaKui igä joudus tüöle oled, siis saab oigel ajal kaik kerda Pärispea Kui ikka kärme tööd tegema oled, siis saab õigel ajal kõik korda; Laulupidu läks hüäst kerda Pärispea

kergitämä <kergitädä, kergidän>
1. kergitama, üles tõstmaKesse kuera saba kergitä, kui ei kuer itse Viinistu (vanasõna)
2. kerisekive tahmast puhastamaUome saab akkada kerist kergitämä Tammistu; Kerikse kergitämine oli, igä aesta tuli puhastada Tammistu

kiitämä <kiitä ~ kiitädä, kiidän>
1. kiitmaKalasaaki ei tohtind kiitä Tammistu (et kalaõnn ei kaoks); Kiidä päivä kui magama eidäd Tammistu (päeva saab kiita tagantjärele, mitte ette); Ega mei peremiesteld tiedägi kiitä saand Viinistu
2. ütlema, rääkimaToine este küsis, et kas suudar (kingsepp) kodu, mes ta tieb, toine kiit et, kingi Pärispea
3. tänamaKu kiidedä, (vastatakse) ega sie vähikä asi kestä kiitä Pärispea

kivestämä <kivestädä, kivestän> kalavõrgu allserva raskusi kinnitamaKivestäme kiirest, saab ennemb merele Viinistu; Naised kivestid verku Juminda

kivik <kivigu, kiviku> ~ <kivigü, kivikü>
1. nimis kivine maaVade aeva lapjaga tosta maa ja hakk-kirvegä neh mulda tuhlid, ega siel kivigüss sis hobusega saisigi millist midägi tehä Pärispea; Kiviguss on raske kündä Leesi; Sield kivigust saab vergukivi Viinistu
2. omds kivineNii kivik maa, nürib vigastime ärä Viinistu; Nie maad olid nii kivigud, suurembi ja vähembi kivi täüs Pärispea Vrd kivine

klaasima <klaasida, klaasin>
1. puuoksi laasimaPuud odimme maha ja klaasisimme oksist puhtaks Pärispea; Tule klaasi ka sie kuusk silejäks Vrd kirsimä
2. lehti langetamaSaab hakkada tuhli ottama, nää on varred kaik juo lehed ärä klaasind, mes neist enämb maass hoida Pärispea

kohu|täüde <kohu|täüte, kohutäüdet> toitTuleb randa üks (vieras), saab siit üömaja ja omale kohutäüdet ka Tapurla; Üks tüö ajas toist taga, aga kohutäüdet kassile palju, mihele vähe Tammistu (raske töö, aga toitu vähe)

konn <konna, konna> konn (Rana) ▪ Kes konna päästäb ussi kääst, sie seitse pattu andeks saab Juminda; Vaevald konnale kurgu ald saadik Tammistu (lühikesest heinast) || piltl inimesestTied mida tahud (omaette elades), ükski konn ei kruoksu Tammistu; Konn saab mättäle, nüüd hakkab juo kruoksuma ka Viinistu (inimesest, kes jõukamaks saades läheb upsakaks)

koverik <koverigu, koverikku> kõverikSie kepp on oige koverik Leesi; Seisuga sirgeld, ärgä olga koverigud Kiiu-Aabla; Monest koverigust saab midägi tarbepuud igä Pärispea

kroinama <kroinada, kroinan> hankima, kust tahes otsimaLäks külässe jälle leibä kroinama Tammistu; Kaik taskud ja kabid pidäs läbi kroinama Virve; Kroinab kust saab Tapurla Otsib ja võtab, kust saab Vrd kroitima

krüönimä <krüönidä, krüönin> nöörimaSie krüönib viimäse Pärispea; Eks sie krüöni kust saab Tapurla

krüünämä <krüünädä, krüünän> tööd rabamaKui kerra obuse käde saab, siis krüünäb puole üöni Tammistu

kudu <kudu, kudu>
1. kalakuduKus talvel on meress jääkrunnid, sield saab keväjäl kalakudu Viinistu; Tänä lämit madalal vergud paksu kudu täüs Tammistu; Peräst siis, kui hakkas sidä kalakudu saama, siis mendi ulgu (avamere) saardele Viinistu
2. kudemineAhni (ahvenaid), vade kudu aigu saab enämiste igäld puold Pärispea; Sügüsene kudu algas augusti kuuss, ninda lauritsapäiväst Tammistu
3. kudekalaNeh kudukalu sai suvel igä penkrast (madalikult) palju Pärispea; Kevadised kudu parved liikusid alade ulguld lahte päidi Tammistu Kevadised kudekala parved liikusid alati ulgumerelt lahe suunas

kui|sugune <kui|suguse, kui|sugust> missugune; mingisuguneOda ja vahi neid (suitsuahjus olevaid) kalu, kuisugused nied on Tapurla; Kuisugune viljäikaldus saab tulla, polt kaik kohad punaseks Vrd kuissugune

kukkar <kukkaru, kukkaru> kukkurJumal andab juomarille juomatuma kukkarusta Tammistu piltl (joodik saab sellelt, kes ei joo); On peris mulla kukkar Tammistu piltl (eakast inimesest)

kuorine <kuorise, kuorist> kooregaKahekuorise tügü panid jo nahka ja viel ei saand tarbeks Tammistu Üle leiva lõigatud leivatüki panid ju nahka ja veel ei saanud küllalt; Mes sest ühekuorisest tügüst süüä saab Tammistu (leivatükist, millel on ainult üks koore pool, pool viilu leiba); Ei tiie miks leib jäänd nii kohukuorine (koor üles kerkinud) , kas old liiga äge ahi vai Pärispea

kurik <kuriga, kurika> pesukurikasMene tuo lagast (lakast) vaalikaigas ja kurik, et saab hakkada pesu trullima Pärispea; Riie kasteti meress puhtass viess märjäks ja tauti siis kovasti viel kurigaga kive pääl Pärispea; Avit sedä kilginuhtlust kergendädä kurik Tammistu (kurikaga peksti kilke)

kuritama <kuritada, kuridan> keelama, manitsemaEi sie ka kurida ühtä oma lapsi Viinistu; Kui igä kuritab, küll neist mihi saab Viinistu Vrd karitama

käde
1. kätte, valdusseKannu tekkel (kaas) langes kaevu, kuidas sidä sield käde saab Pärispea
2. || käde tulema (~ saama) saabuma, kohale jõudmaHuomik tuleb käde Turbuneeme; Läksime niikaua kui üö läbi ja uomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla
3. || käde ottama otsustavalt tegutsemaOdimme käde ja soidimme Kunda Viinistu

kärn <kärnä, kärnä> koorik paraneval haavalSie jutt pani jälle tääl kärnäd kihelemä Viinistu piltl (tuletas vana pahandust meelde) || kärnäss kärnane; vistrikulineLaps oli kärnäss ja armedu Tapurla; Tänä toin tuulepesä, sest saab vett keitä, lapsel on pää kärnäss Pärispea

kütt <küdü, küttü> küte, kütusTalveks oli ahju küttü tarvis Pärispea; Kust sidä ahju küttü saab? Tapurla Vrd kütte

lang <laŋŋa, langa> lõng, niitKodu kudusid nied vergud jah, linasest laŋŋast Viinistu; Sest laŋŋast saab kivelangu (võrgukivide kinnitamiseks) Viinistu; Neil languel on suured solmed Viinistu; Laŋŋa eie pidäb pihuss pühäpäivä Tammistu piltl (laisast ketrajast)

laskema <laskeda ~ lassa, lasen>
1. laskma, lubama, võimaldamaKodu old ninda palju ludiku (lutikaid), ei lase enämb üösel magadagi ega saa neie peräst silmä kinni lassa Tammistu; Meid ei lassa sinne sise Turbuneeme
2. kalapüüniseid vette paigaldamaLasemme kammilavergud siie liivatügüle Viinistu Laseme lestavõrgud siia liivasele kohale (meres); Juhtus olema tugev vuo, siis kans paadi kuoss riviga laskemise kohast uomiguks kaunis kaugale Tammistu
3. tulistamaRüütel juokseb järel ja laskeb Viinistu
4. liikuma (jooksma, sõitma)Sidäsi laske ringi, rokkased riided seljäss Pärispea; Talvel oli saani soit, ilus lumega lassa Tapurla; Tänä on hüä tuul, saab kohe merel seiliss lassa Pärispea

latsik <latsigu, latsiku>, latsikune <latsikuse, latsikust> lapergune, lapikMererannass on üä latsik kivi, siel voib istuda vai pesukaussi pääle panna, vesi ei vie ärä Kolga-Aabla; Etsi latsikusi kivi, neist saab aŋŋerjarüsäle kived ala Viinistu; Kuok o latsikune Pärispea; Sen latsikuse kive pääl ma pesin vanaste igä permandu tekkisi Viinistu; Eks kammilad o kaik latsikused Pärispea

lepp1 <lebä, leppä> lepapuu (Alnus) ▪ Odamme nie lebäd maha Viinistu; Ku keväjäll on leppiss palju urbi, siis saab sügüsüll palju tuhli ka Pärispea; Sauna ahju voib ka leppijegä küttädä Virve; Lebäkuorega värvidä verku Viinistu; Leppijegä suitsededa kalu, siis tuleved kuldased kalad Virve

liem2 <lieme, liend> tallevillKüll sest talleliemest saab, ku laŋŋaks tegeb, hüäd pehmed sallid ja pluused ka Pärispea; Liemevillust sai tideriidi (imikuriideid) tehä Viinistu

liemästümä <liemästüdä, (ta) liemästüb> heleda leegiga põlema, lõõmamaNie kuivad haud (haod) neh ninda liemastuvad, et tuhlid saab ruttu kiemä Pärispea; Liemästüs kerra Pärispea

lillimä <lillidä, (ta) lillib> õitsemaTuhlid ka juo lilliväd Viinistu Kartulid ka juba õitsevad; Kogu aid aeva lillib, kui saab lillind, o ilu müöde Pärispea Vrd heitsemä

lind <linnu, lindu> suleline tiibadega loomOn mitmasugusi lindu Tapurla; Lind saab süüä laulu iest, inimine tüö iest Pärispea (vanasõna) || piltlNeid lindu on kerge püüdä mes madalald lendäväd Viinistu (kergeusklikult on hõlpus midagi välja petta)

litrustama <litrustada, litrustan>, litrutama <litrutada, litrudan> solberdamaÄrä litruda viegä Pärispea || (pesu) vees solgutamaEi viitsind pessä, litrustin läbi vie Virve; Nää nüd sis sidä sinu pesemist, muutku litrudad vaide vähäkäse, kas samate saab puhtaks Pärispea

luhvama <luhvada, luhvan>, kluhvama <kluhvada, kluhvan> purjepaati pöörama nii, et saaks sõita vastutuultTäüdüb ärä kluhvada, siis saab seili ärä trehvidä Viinistu; Saime viel luhvada paati, et ei mend treimali (toodri) otsa Pärispea

lurt2 <lurdi, lurti> kibuvitsamariKülmäuetud (külmavõetud) lurdid on hüäd süüä Viinistu; Nüüd on paras aig lurti korjada Viinistu; Neist lurtiest saab oite hüä kisselli ja tied ka Pärispea

lämämä <lämädä, (ta) lämäb> piltl kupatama (suurest kalasaagist)Toinekerd on juo, andab küll, paksu lämäb kohe (saab rohkesti kalu) Viinistu Vrd lämitämä

läns|tuul <läns|tuule, läns|tuuld> läänetuulLänstuulega vahest saab kalu, täüdüb mennä igä merele Pärispea; Ühe uppund mihe torm toi maale länstuulega Tammistu Vrd lännetuul

magu1 <mau, magu>
1. kõhtHakka kovast tüöle, küll sa mau vähikäseks saad Viinistu || piltlKüll aja juoksul jalad mau ald väljä tulevad Tammistu (laisast saab virk); Sie (väike laps) vast vedä magu üle künnükse, milla sest viel abi saab Pärispea See (väike laps) alles veab kõhtu üle läve, millal sellest veel abiline saab
2. paadi kandepindMidä laiema mauga (paat), sidä rohkemb kans sidä lasti ja seilas ka paremine, ei kallistund (kaldunud) ninda kui terävä mauga paat Viinistu

migägi <miŋŋegi, migägi> miski; mingiNeie kärbästegä saab suvel alade kimbuss olla, ei neid hävidä migägi Pärispea; Ei heitse (ei õitse) migägi, lillid ega Pärispea; Ei huoli sie laps kohe miŋŋestigi Pärispea; Miŋŋesugust maataime miŋŋegi hädä puhul tarvida Pärispea Vrd miski

milla ases millalMul on ükstäskaik (ükskõik) milla sa meile jälle tahud tulla Pärispea; Ei tiie neh milla jälle merele saab Pärispea; Milla lehm piimä tuleb? Pärispea Vrd millas

moistlik <moistligu, moistliku> mõistlikMoistlik inimine saab arvu sanujestki vade halbikane (alp) ei huoli huopiestigi (hoopidestki) Pärispea Vrd muistlik

mottur <motturi, motturi> mootorpaatEks motturiegä saab igä joudusammast merel edesi ku ennevanast seilipaatiega Pärispea Eks mootorpaatidega saab ikka jõudsamini merel edasi kui ennevanasti purjepaatidega; Motturisi on kohe meri täüs, selge podin kuulub ehtujell (õhtuti) Pärispea Vrd modur, muotur

muos <muosi, muosi> moosKuoki süö kuumald vai külmäld muosiga Virve; Küll saab vade muuramist (murakatest) hüä muosi Pärispea

mädäs <mättä, mädäst> mätasKüll neid mättä siel heinämaal igä on Pärispea; Mättäd saab panna pientrue ümbär Viinistu; Eks ne (ussid) maa siess ole suurde mädäste all Pärispea || piltlKonn saab mättäle, vade ei oska siel olla Viinistu (tõusiklikust inimesest)

mänd2 <männü, mändü>
1. männipuu (Pinus) ▪ Üks suur mänd oli siel kalda pääl Tammistu; Männü nojal oli retli, sield kui tahuti mändü mennä valatama Pärispea Männi najal oli redel, et sealt, kui taheti, männi otsa minna vaatama Vrd pedäjäs
2. männipuitMänd on merepuu Kaberneeme; (paadi) lauad olid männülauad Viinistu; Sest männüst saab pirupuid, voib korvi tehä Viinistu Sellest männist saab peerupuid, võib korvi teha

mügistämä <mügistädä, (ta) mügistäb> müdistamaMes sa mügistäd aeva ukse taga Pärispea; Küll tänä mügistäb seinä taga (torm), ei tiie neh milla jälle merele saab Pärispea

naba|kiik <naba|kiiga, naba|kiika> jääkarussellNabakiigal saab üäd soitu Tammistu

naskal <naskali, naskali> naaskelNaskaliga saab pisukase augu tehä Virve; Isa toi puest uue naskali, et sais saapad ärä parandada Pärispea Isa tõi poest uue naaskli, et saaks saapad ära parandada

nauguma <nauguda, naugun> näugumaKass akkas nauguma Juminda || piltlSidä kala kass saab midä naugu Viinistu (öeldakse, kui kellelgi oma süü tõttu mingi äpardus juhtub) Vrd niuguma

naurama <naurada, nauran> naermaSant naurab sidä mes pererahvaski Tammistu; Mes sa naurad aeva alade hambad laialla Pärispea; Ma aeva naurin sen pääle Virve; Küll sie on reksane (heatujuline) laps, alade tämä naurab Pärispea || piltlPanni kerraks naurama saab Tammistu (kasinast kalasaagist)

nenä <nenä, nenä>
1. nina, elusolendi kehaosaKui nenä kiheleb ja siis sühütäjes sie sue on, siis saab tide sanumi, vade kui sühütäjes nenäots külm tundub olema, siis tuleb surre sanumi Viinistu Kui nina kiheleb ja siis sügades see soe on, siis saab tite sõnumeid, aga kui sügades ninaots külm tundub olema, siis tuleb surmasõnumeid; Rüdüss (küürus) inimise kohta üöllä et nenä neljäneks jalaks Juminda piltl || piltl vaist; osavusKajajal hüä nenä, kaik kalad löüdäb üles Viinistu
2. eseme esiots või eenduv osaNenä puold oli laiemb ja tagand läks kitsamaks (jalanõu) Tammistu; Kävi nenä Tapurla (võrgukäbi peenem ots)
3. poolsaare tipp, neemNenä on väikäne laiemb maa nukk meress Tammistu

oieti õigestiOma tegu müöde saab tasutud, kas oieti vai viltu eländ Juminda

perändüs1 <perändükse, perändüst> pärandusPoig sai suure perändükse, sengä saab elädä nüüd hüäst Pärispea Vrd peri2

piatama <piatada, piadan> peatama, seisma jätmaSaab siin piatama Tapurla; Vahest tuli huost piatada ja süötä Kõnnu rand

pihkane <pihkase, pihkast> vaigunePihkasest puust saab üästi terva (tõrva) igä Kolga-Aabla; Tied siin oma kourad (kämblad) pihkaseks Viinistu

piimä|pisar <piimä|pisara, piimä|pisara> nurmenukk (Primula veris) ▪ Piimäpisarast saab arstirohtu tehä Pärispea; Piimäpisarust saab maailma hüä tie Pärispea Vrd nattalill

pirg <piru ~ pirru, pirgu> peergSest männüst saab piru puid, voib korvi tehä Viinistu; Ku okslikane puu on, ega sield saa sis kuidagi pirgu kiskuda Pärispea; Eit jättänd lapsed pirru valgele tuba, nagu enne pirrutuli oli Tammistu

porama <porada, poran> taguma, lööma, põrutamaTä oli saand juure ja siis oli igä porand sen (hülgeraua) sinne hülge sise Viinistu; Kivele, mes oli tarvis lohki porada, täüdüs kaikse pääld augu sise raiuda Pärispea; Küll saab poratud kivist hüäd aiad Pärispea; Pora viel paar kerda vaiale pääle Tammistu

potka|kelk <potka|kelga, potka|kelka> tõukekelkJäise tiega saab potkakelgaga üäd soitu Tammistu Vrd potka, potkukelk

potkama <potkada, potkan> Soome kelguga sõitmaVastlapäiväl on potkuralli, siis saab kovast potkada Virve

pukk <pugi, pukki> männi- või kuusekäbiKuused on pukki täüs, tänävu saab karduli Tammistu (kuuskäbide rohkus ennustas head kartulisaaki) Vrd pork, porsas

päkrämä <päkrädä, päkrän> tatsamaMes sa päkräd siel heinäs kaik maani maha, kuidas sidä siis niitädä saab Pärispea; Meie poiss juo moned samud päkräb Viinistu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur