[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

hark <hargi, harki>, ark <argi, arki>
1. kaheharuline puu, harudega tööriist või selle osa ▪ Vogihark Tapurla Voki koonlapuu; Kahvlil ja puomil olid hargid, kus hark oli ümber masti, sis liuges siel pikki masti Viinistu (purjepaadi osad) || võrguhark ▪ Hargi taga istus mittu inimist Pärispea; Igäss peress pidi ige paar kolm verguarki olema Tammistu
2. piltl jalg, reis; jalgevahe ▪ Läks vede arkijest saadik Tammistu; Ennemäld oli kalamihe jalaneuks pikke sääregä tossud, mes arkijeni ulatusid Tammistu; Küll sul on pikked hargid Pärispea

kale ~ kalejas <kaleja, kaleja> kuiv kõva (puu) ▪ Odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja kalsked nie puud ninda et eliseväd Tapurla; Kaleji puid etsisid vanasti simli (simbli) ja viiuli meistrid, kalejas puu on kerge ja kova Tammistu || kõlav (heli) ▪ Kaleja äänega (kanapoeg), sie vist lähteb kugaks (kukeks) Tapurla

kräss <krässi, krässi> kidur puu ▪ Puu krässid Tapurla

kuivik <kuivigu, kuiviku>
1. (jalal) kuivanud puu ▪ Kävimme metsäss kuivikusi etsimäss Pärispea
2. kuivatatud kala ▪ Kala kuiviku näd viened (Soome külakostiks ja vahetuskaubaks) Pärispea

lahu <lahu, lahu> pehkinud, mäda (puu) ▪ Vana lahu lebä kand oli elendänd siel Turbuneeme Vana pehkinud lepakänd oli helendanud seal

meiud mitm nelipühiks või jaanipäevaks tuppa toodud noorte lehtedega (kase)puu või oksakimp ▪ Nelipühi laupäiväl tuodi igäss peress meiud tuba Tammistu

mähi <mähjä, mähjä ~ mähkä> mähk, puu koorealune kude ▪ Lähme metsäst mähkä süömä Tammistu

sadul|perse <sadul|perse, sadul|perset> murdunud puu juurtega ▪ Egä sest sadulpersest (jändrikust puust) saa poldupuud Pärispea; Oh sidä sinu pääd, sie on kohe jusku sadulperse sul kere otsass Pärispea nlj (kohevil juustega tüdrukust)

sudi <sutja, sutja>
1. kadaka või mõne puu ladvaosa ▪ Paljad kuuse ja kadaka sutjad paistund ümberringi rivimaie (talipüügikohtade) kohal Tammistu; Siis on suured pikked reimalid (meremärgid) sinne (Soolamadalale) pandud, suured sutjad otsass kohe et paistuvad kaugale Pärispea; Oda (võta) sudi ja puhasta korsna Pärispea (korstent puhastati kadakaladvaga)
2. pintsel ▪ Eks pese sudi hüäst ärä, ku värvind saad Pärispea

vabe <vabe ~ vave, vabe> haraline puu võrkude kuivatamiseks ▪ Panemme vabed üles, vergud tuleb kuivama panna Pärispea; Vergud o lahti, ahtamme näd nüd vavetelle Pärispea; Pandi puud püsti, suured, mittu puud aiva, viis kuus vabe Kaberneeme

vinna|puom <vinna|puomi, vinna|puomi> vinna pööramise puu ▪ Vinnapuomiga kiereti vaiar vinna pääle Pärispea; Naised ja lapsed avidid vinnapuomiss paati üles vinnada Tammistu