[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haruMonel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) ||Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline otsAnkuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suundIgaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltlEi old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

hark <hargi, harki>, ark <argi, arki>
1. kaheharuline puu, harudega tööriist või selle osaVogihark Tapurla Voki koonlapuu; Kahvlil ja puomil olid hargid, kus hark oli ümber masti, sis liuges siel pikki masti Viinistu (purjepaadi osad) || võrguharkHargi taga istus mittu inimist Pärispea; Igäss peress pidi ige paar kolm verguarki olema Tammistu
2. piltl jalg, reis; jalgevaheLäks vede arkijest saadik Tammistu; Ennemäld oli kalamihe jalaneuks pikke sääregä tossud, mes arkijeni ulatusid Tammistu; Küll sul on pikked hargid Pärispea

kale ~ kalejas <kaleja, kaleja> kuiv kõva (puu)Odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja kalsked nie puud ninda et eliseväd Tapurla; Kaleji puid etsisid vanasti simli (simbli) ja viiuli meistrid, kalejas puu on kerge ja kova Tammistu || kõlav (heli)Kaleja äänega (kanapoeg), sie vist lähteb kugaks (kukeks) Tapurla

kräss <krässi, krässi> kidur puuPuu krässid Tapurla

kuivik <kuivigu, kuiviku>
1. (jalal) kuivanud puuKävimme metsäss kuivikusi etsimäss Pärispea
2. kuivatatud kalaKala kuiviku näd viened (Soome külakostiks ja vahetuskaubaks) Pärispea

lahu <lahu, lahu> pehkinud, mäda (puu)Vana lahu lebä kand oli elendänd siel Turbuneeme Vana pehkinud lepakänd oli helendanud seal

meiud mitm nelipühiks või jaanipäevaks tuppa toodud noorte lehtedega (kase)puu või oksakimpNelipühi laupäiväl tuodi igäss peress meiud tuba Tammistu

mähi <mähjä, mähjä ~ mähkä> mähk, puu koorealune kudeLähme metsäst mähkä süömä Tammistu

sadul|perse <sadul|perse, sadul|perset> murdunud puu juurtegaEgä sest sadulpersest (jändrikust puust) saa poldupuud Pärispea; Oh sidä sinu pääd, sie on kohe jusku sadulperse sul kere otsass Pärispea nlj (kohevil juustega tüdrukust)

sudi <sutja, sutja>
1. kadaka või mõne puu ladvaosaPaljad kuuse ja kadaka sutjad paistund ümberringi rivimaie (talipüügikohtade) kohal Tammistu; Siis on suured pikked reimalid (meremärgid) sinne (Soolamadalale) pandud, suured sutjad otsass kohe et paistuvad kaugale Pärispea; Oda (võta) sudi ja puhasta korsna Pärispea (korstent puhastati kadakaladvaga)
2. pintselEks pese sudi hüäst ärä, ku värvind saad Pärispea

vabe <vabe ~ vave, vabe> haraline puu võrkude kuivatamiseksPanemme vabed üles, vergud tuleb kuivama panna Pärispea; Vergud o lahti, ahtamme näd nüd vavetelle Pärispea; Pandi puud püsti, suured, mittu puud aiva, viis kuus vabe Kaberneeme

vinna|puom <vinna|puomi, vinna|puomi> vinna pööramise puuVinnapuomiga kiereti vaiar vinna pääle Pärispea; Naised ja lapsed avidid vinnapuomiss paati üles vinnada Tammistu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur