[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aid <aia ~ aja, aida>
1. (viljelus)aed; aedik ▪ Üks valge hobune süöb siel aiass Viinistu; Ei aiasiga tiie, mes ouesiale tarvis on Pärispea piltl (rikas ei tunne vaese vajadusi)
2. tara, piirdeaed ▪ Aid on vajund kallalla, täüdüb tüdi vasta panna Viinistu Aed on vajunud kallakile, peab toe vastu panema; Vahitud siis rinnulla aja nojal sidä pulmatralli pääld Tammistu Vaadatud siis rinnuli aia najal seda pulmatralli pealt

aig <aja, aiga> aeg ▪ Nädäl aiga eläsid kohe siel Tammistu; Se juhtund juo palju aiga tagasi Tammistu; Huomigupuoline aig kulus niitämiseks Pärispea; Ei ole aiga sen jauks Pärispea || piltl (aja kasutusest) ▪ Paremb aiga müüä ku osta Viinistu (pigem saagu töö ettenähtust varem valmis, kui et aega puudu jääb)

ais1 <aisa, aisa> eseme paaris osa ▪ Käü aisad (võrgukäbi harud) olid kaik katki mend Virve; Kiik oli tehtud neljä aisaga vai kuue aisaga Tapurla; Vogi aisad (voki kandepuud) Tapurla || altaisa piltl kohustusest viilides ▪ Tavitab ald aisa vahtida Viinistu Püüab töö juures logeleda

ajama <ajada, ajan>
1. midagi tegema sundima ▪ Ajamata läks, palumata tulgu tagasi Tammistu; Aja kui huost hange Viinistu (kõnekäänd) (sunni vastumeelset tegema); Aimme lehmäd keväjäl laudast väljä Pärispea
2. jälitama ▪ Mies ajab koeraga jänikse jälgi Tapurla; Ei old mahti millagi, üks tüö ajas aeva ühttoist taga Tammistu piltl
3. sõitma ▪ Loksa piirivalve paat ajab laeva puole Viinistu; Suome puold ai tullipaat laeva juure Viinistu; Siis ikke ajasime aina vasta tuuld Kaberneeme

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

ala|tuuline <ala|tuulise, ala|tuulist>
1. vilets (vili) ▪ Viljapeksämise ajal siis pandi kohe alatuuline vili siis sinne eraldi kohe rannamieste jauks Tammistu
2. piltl vaene, tähtsusetu inimene ▪ Lesk naine ja vaenelaps on igäl puol alatuulised Tammistu; Ei sen alatuulisega ole midägi juttu ajada Pärispea

ammas|kouku hammaskooku || ammaskouku vedämä piltl tülitsema, sõnelema ▪ Ei nie ole viel ammaskouku vedäned Tapurla

ammuma <ammuda, (ta) ammub> (lehma häälitsusest) ▪ Lehmäd ammuvad veräväl Tapurla || piltl ▪ Kui ligidäl siis möürädä, kui kaugal siis ammuda Tammistu piltl (vanasõna) (lähedal olles tülitsetakse omavahel, kaugel olles igatsetakse üksteist)

andama <andada ~ anda, annan> andma ▪ Kas leibägi anneda? Leesi (viletsast toidust); Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu Ta andis rooli minu kätte; Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) (öeldi, kui keegi uppus); Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksa) || piltl ▪ Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) || järel andama vaibuma ▪ Tuul ans järel Kiiu-Aabla || tagasi andama taanduma ▪ Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Pärispea

apsat ~ apsadi <apsatimme, apsadind> jalanõu konts ▪ Kiŋŋe ald tuli apsat ärä Pärispea; Küll on nüüdistel kingil vade korged apsatimmed Pärispea || piltl ▪ Küll ma su apsatimmie ala tuld tahun tehä Tapurla (sunnin sind kiiremini liikuma)

arg <ara, arga> kartlik ▪ Lammas on juo kaige aramb luom, kaiki kartab Tammistu || piltl ▪ Arg ige naha hoidab, julge endast kautab Tapurla (vanasõna) Vrd arganahka

ass <assi, assi>
1. vankri telg ▪ Rattad püörleväd assije pääl Viinistu
2. piltl inimese liiges ▪ Oli nii täüs kaanind, et assidki (jalad) enämb ei kandand Tammistu; Kas sinu assi (käe) otsad pidäväd aeva kaiki puutuma? Tammistu (Ära pane sõrmi igale poole)

asti <astja, astja> astja ▪ Kalja asti, oluve asti Turbuneeme; Leivä asti seisus nurgass Kolga-Aabla; Nää oluve vesi juokseb kaik astjast maha, neh nägüb asti vuodama Pärispea Näe õllevesi jookseb kõik astjast maha, näib et astja lekib || piltl ▪ Astjass kasvand, prundiaugust hingend Viinistu iroon (teistega sobimatu inimene)

atr ~ atra <atra, atra> ader ▪ Atra on toine, atraga saab vagu aetud Tapurla; Kivikmaa lohkub atru Viinistu Kivine maa lõhub atru; Keskeld oli samate atra kinni ja kündäs Juminda || piltl ▪ Ega sinu peräst atr aiale jää Pärispea (midagi tegemata)

atra|matrus <atra|matrukse, atra|matrust> piltl põllumees ▪ Sündünd atramatrukseks Pärispea

auk <augu, auku> läbiv avaus; süvend ▪ Raiuti auk merejäässe Pärispea; Suomess oli auguleib, aga mei teimme ka auguga leibä Tapurla || piltl ▪ Ken kaeva toisele auku, sie itseki sise kugerdu Pärispea (vanasõna); Auku pähä rääkimä Tammistu Veenma

ede
1. määrs ettepoole ▪ Oda igä jääpiik kaasa, jää viel nork, saad ede katsuda Viinistu || takistuseks ▪ Jänes juoks tie pääle ede Pärispea || piltl enne, eelnevalt ▪ Surm ei saada sana ede Tammistu Surm ei saada sõna ette (surm tuleb ootamatult) || (suhtlemisel) ühelt teistele ▪ Üks siis lugi ede ja, siis olid naaburid siel kaik kuuldamas Viinistu
2. tagas (millegi või kellegi) ette ▪ Oli mend, juost kohe obuste ede Juminda; Lasime jullaga harvergud ranna ede (ranna lähedale) Viinistu

eksuma <eksuda, eksun>
1. eksima, teed või suunda kaotama ▪ Üks Ollandi (Hollandi) laev taht tulla Tallinna ja eksund ärä, eksus siie Kolga lahte Tammistu; Udu oli, eksusime vähä, kumbasind ei old paadiss Viinistu Udu oli, eksisime veidi, kompassi ei olnud paadis || piltl ▪ Nii viletsäks jäänd, et eksu särgi sise ärä Tammistu (ei oska särkigi selga panna)
2. valesti toimima ▪ Hobune eksub neljäld jalald, saadik siis inime sanald Tapurla (vanasõna) || eksund (inimene) vallasema ▪ Eks neid eksund inimisi ole küll igal puol nüüdisel ajal Pärispea

emä <emä, emä ~ emäd> ema ▪ Ega old nii palju aiga siin kodu isa ja emä juuress tuass istuda Viinistu; Paremb oma emä vits kui vierä emä voileib Tammistu (vanasõna) || piltl alus, alge ▪ Küünläpäivä (2. veebruar) sula ja maretipäivä (13. juuli) poud on näljä emä Tammistu (ennustavad kehva saaki)

emänd <emändä, emändä> perenaine ▪ Köstri emänd, aga obetaja proua Tapurla; Emänd oli majalukk Pärispea piltl

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaak ▪ Akkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigur ▪ Sen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haav <haava, haava>, aav <aava, aava> haavand ▪ Ka kuer pugeb aavu lakkuma oma kuuti Tammistu || piltl ▪ Pussi aav armistub, sana aav aga mitte Tammistu (vanasõna); Kuer haavasa nuole Viinistu (vanasõna) (kui midagi on halvasti läinud, tuleb ise seda parandada)

haavama <haavada, haavan>, aavama <aavada, aavan> vigastama, haava tekitama ▪ Ülge pidi sinne kohta tagasi tulema surema, kus aavada sai Tammistu || piltl solvama ▪ Südänd haavama Tapurla

habe <habeme, habet>, abe <abeme, abet> karvkate mehe näo alaosas ▪ Silmnägu kaik habemess Tapurla; Abe kasvas nindagu vanasti vabadigul Tammistu || piltl ▪ Paremb vana abeme all kui nuore piitsa all Viinistu (vanasõna) (öeldi, kui neiu abiellus vana mehega); Ise ime, ise pime, abe suuss, aga ambaid pole Tammistu (mõistatus) (= pähkel)

hadaskane <hadaskase, hadaskast>, adaskane <adaskase, adaskast> haraline, laiade haraliste okstega ▪ Ei neie hadaskaste haguega saa ahju küttä Viinistu; Kaik puud mes lagejal kasvavad on adaskased Tammistu || piltl tige ▪ Miŋŋeperäst oled hadaskane? Pärispea Vrd adakune, hadaskune, hagune

hagerik <hagerigu, hagerikku>, agerik <agerigu, agerikku> varjualune, sara, kuur ▪ Suveks viemme kanad hagerikku Viinistu; Regi on ageriguss Tapurla || hurtsik ▪ Ei tiie, kuida nämäd siel hageriguss nüd eläväd Pärispea || piltl kõht ▪ Tulid laua tagand juo ärä, kas said sis oma hagerigu täüs? Pärispea (küsiti pärast söömise lõpetamist)

hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhn ▪ Sie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltl ▪ Ega oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipama ▪ Ma sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldse ▪ Ei ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi

hammas <hamba, hammast>, ammas <amba, ammast> elusolendi hammas ▪ Ambad plagisevad suuss nindagu vanal undil Tammistu; Hambad risuss (puseriti) Pärispea || iestpuold hammaste rääkima teesklema ▪ Kas tä ise sidä mettel vai rääkis iestpuold hammaste? Viinistu Kas ta ise seda mõtles või teeskles? || amba ala panema sööma ▪ On sul midägi amba ala panemiseks? Tammistu Kas sul midagi süüa on? || hambad veress(e) kogetu tekitas iha ▪ Sai kerra hambad veresse, ei sidä sield enämb migägi lahuda Viinistu || piltl ▪ Kus kaks kuoss, siel kolmas hammaste vahel Viinistu (kaks inimest räägivad kolmandat taga)

hang1 <haŋŋe, hange>, ang1 <aŋŋe, ange> lumehang ▪ Kova tuul oli aŋŋed pääld kovaks kidund (kõvaks muutnud), ninda voind peris üästi pääl kondida Tammistu; Niipalju tuiskas, suured haŋŋed olid Viinistu || haŋŋele menemä piltl kärvama; äparduma ▪ Eks se toisina tule ede, et esimäne vasik lähte haŋŋele Pärispea

hani <hane, hane>, ani <ane, ane> lind (Anser) ▪ Toll oli löüdänd viel paadist kolm vai neli tabetud ane Tammistu; Rääkiväd jusku siga ja hani Kiiu-Aabla (kõnekäänd) (vestlejad ei mõista teineteist) || aneks tembama nlj ära petma ▪ Ninda jälle nalja ja nauru kui sai mone aneks tembada Tammistu || piltl ▪ Üks hani, neli nokka Pärispea (mõistatus) (= padi); Ani aljas ja pää paljas Tapurla (mõistatus) (= saunaviht)

happanema <happaneda, (ta) happaneb>, appanema <appaneda, (ta) appaneb> hapnema ▪ Leiväd on appanemas Tapurla; Pane piimä happanema Pärispea || piltl ▪ Vergud visatud märginesä kuurinurka happanema Pärispea (märjad võrgud lähevad hunnikus haisema)

harak <haraga, haraka>, arak <araga, araka> harakas (Pica pica) ▪ Ku harak sagatab, tähendäb pahu sanumi Pärispea Kui harak kädistab, tähendab halbu sõnumeid || piltl ▪ Sa olid siis viel harak aiateibäss (väike ja mõistmatu), ku härgiega künneti, ei sa tiie vanust asjust millist midägi Pärispea || hlv Hara küla elanike pilkenimetus ▪ Ara arakad Juminda Vrd haragas

hari <harja, harja>, ari <arja, arja> tipmine osa, ülaosa ▪ Kadukse arjal Tapurla; Lüöb valgeks ne laine harjad kaik Viinistu || piltl ▪ Kel aeva hari punane, eks sidä täüdü kartada Pärispea Tigedat (vihast) inimest peab kartma; Arjani aritud Tammistu (kõrgesti koolitatud inimesest)

harjas <harjakse, harjast>
1. seaharjas, turjakarv ▪ Kel oli suuremb siga seld saadi turja pääld neh harjaksi Pärispea; Nie hiuksed o kohe jusku harjaksed, neh hoidavad püstü pääss kohe Pärispea || piltl vihastuma ▪ Mes sa aeva alade ajad harjaksed püstü Pärispea piltl Miks sa aina alati vihastud?
2. (mitmuses) piltl vistrikud (imiku)ihul ▪ Kui lapsed olid kuu ehk kahe vanused, sidä aiga siis ueti neild harjaksi Viinistu (kaotati sünnijärgseid vistrikke)

hark <hargi, harki>, ark <argi, arki>
1. kaheharuline puu, harudega tööriist või selle osa ▪ Vogihark Tapurla Voki koonlapuu; Kahvlil ja puomil olid hargid, kus hark oli ümber masti, sis liuges siel pikki masti Viinistu (purjepaadi osad) || võrguhark ▪ Hargi taga istus mittu inimist Pärispea; Igäss peress pidi ige paar kolm verguarki olema Tammistu
2. piltl jalg, reis; jalgevahe ▪ Läks vede arkijest saadik Tammistu; Ennemäld oli kalamihe jalaneuks pikke sääregä tossud, mes arkijeni ulatusid Tammistu; Küll sul on pikked hargid Pärispea

harv <harva, harva>, arv1 <arva, arva> hõre ▪ Arv nindagu seula pohi Tammistu; Harv kamm Tapurla || piltl (kehvast mälust) ▪ Pää on arv nindagu vana sari Tammistu

haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaud ▪ Aual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltl ▪ Minu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakoht ▪ Vergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea

haukuma <haukuda, haugun>, aukuma <aukuda, augun>
1. klähvima ▪ Eks ta (koer) sidä haugu, viera inimist Pärispea || piltl (laimamisest) ▪ Koer haukub, tuul kandab Tammistu (kuulujutud levivad); Ega haukumine haava tie, ku kuer purra ei saa Pärispea (laimujutt ei tee midagi, kui kallale ei tulda)
2. pilkama ▪ Maatütrigüd haukusid meid, et tei ütlete igä midä ja vade Viinistu

heie2 <heide, heiet> õis ▪ Mina kuugistin sidä niinepuu heide tied omale sise viis vai kuus kruugilist Pärispea Mina kaanisin seda pärnaõieteed endale sisse viis või kuus kruusitäit; Puild hakkavad heided joba varisema Viinistu; Aid oli heide täüs Pärispea Aed oli õisi täis; Heided hakkavad lahti lüömä Pärispea || piltl ▪ Heiete varjuss o piigid Viinistu Õite varjus on okkad (välimus on petlik)

heitsemä <heitsedä, (ta) heitseb> õitsema ▪ Tuomigas juo heitseb, eks nüüd jääb suojaks Pärispea; Kanerm heitseb sügüsül ilusast viel hilja pääle Pärispea || piltl (küüntest, kuhu on tekkinud valged täpid) ▪ Nimetä sorme (neljanda sõrme) heitsemine tähendäb kiitä saamist Pärispea; Kodineula (nimetissõrme) heitsemine tähendäb ahastust omanigule Pärispea; Pisukase sorme heitsemine tähendäb kingi saamist keldägild Pärispea || meri heitseb meres vohavad vetikad ▪ Kalakudu on siis läbi ka, kui meri heitsemä hakkab Viinistu Vrd lillimä

heldima <heldida, heldin>, eldima <eldida, eldin>
1. raatsima, heldust osutama ▪ Kas ei eldind ka sulle raasukast leibägi anda? Tammistu
2. lahti tulema; nihkuma ▪ Vinnapost on kohald ärä heldind Viinistu || ▪ Moni kruu eldind Tapurla piltl Mõni kruvi lahti tulnud (rumalast)

hele <helejä, helejä>, ele <elejä, elejä>
1. heledavärviline, kirgas; särav, läikiv ▪ Helejä veregä Tapurla Heledavereline; Vanarahval oli enne vana ütlemine: arakale ja naistele mieldiväd ige elejäd asjad Tammistu
2. piltl || koht (~ kere) hele (näljasest) kõht tühi ▪ Koht on nii ele, et paistub läbi Tammistu Kõht on nii tühi, et paistab läbi; Kered olid menned helejäks jääl rässijes Viinistu Kõhud olid tühjaks läinud jääl rassides

helisemä <helisedä, (ta) heliseb>, elisemä <elisedä, (ta) eliseb> helisema ▪ Odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja kalsked nie puud, ninda et eliseväd Tapurla || piltl heledalt häälitsema ▪ Lapsed helisevad (naeravad) Pärispea; Kas said jälle emäld peksä, et ninda ott helisemä? Pärispea

helm1 <helma, helma>, elm1 <elma, elma>
1. riietuseseme hõlm ▪ Elmad laialla nindagu isasel vareksel Tammistu; Nää konnid (kõnnid) kasuga helmad kohe laialla, eks pane nüöbid igä kinni Pärispea || helmad vüö vahele ~ elmad kaula piltl (teele kiirustamisest) ▪ Nüüd poissid helmad vüö vahele ja menemä Viinistu; Odin aga jällegi elmad kaula ja läksin Tammistu
2. adrahõlm ▪ Muttil o kahel puol helmad, muidu ei saa vagu Pärispea Muttadral on kahel pool hõlmad, muidu ei saa vagu

help <helbu, helpu>, elp <elbu, elpu>
1. nimis hõlp, kerge põli ▪ Ega kalamihel ole elpu millagi Tapurla; Ei mul siin helpu ole, suur pere ja alade tegemist Pärispea; Nuorest pääst on elbul old ja toiste kelkujell määst ala last Tammistu (noorena hellitatud ja teiste kulul elanud); Helpu hevosel, kui säkki mihe seljäss on Viinistu piltl Hobusel kerge põli, kui kott on mehe seljas (öeldakse, kui keegi teise eest töö ära teeb) || lust ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu
2. omds hõlpus, kerge ▪ Helbu polve pääl ega palju pietud Pärispea; Elp tüö, elp leib Tammistu (vanasõna) Vrd helpus

herkavil ~ herkavilla (pool)ärkvel ▪ Ega suve üösel uni valgega tule, muutku ole vade herkavil aeva Pärispea; Eks kalurid ole tormi üösel igä herkavil Viinistu; Rand hakkas üösel äänitsemä, olin peräst kogu aja herkavilla Viinistu || erksas olekus ▪ Küll old ennembaigue vanuel sis vanusanu ja muistaduste rääkimisi ja kaiki sidä migä mälü herkavil hois Pärispea piltl Vrd herevillä

hernes <herne, hernest>, ernes <erne, ernest>
1. hernetaim; hernetera (Pisum sativum) ▪ Kadaja heitsemise ajal on hernie külvämise aig Pärispea Kadaka õitsemise ajal on herneste külvamise aeg; Külväb erni Virve; Üä mies tegeb ernegi puoleks Tammistu piltl (jagab teisega oma viimast toitu)
2. väike kerakujuline asi ▪ Sis kiereti tämä (männitõrva tilk) sen jahu siess ümmürgäsiks herniks Pärispea (männitõrva pillide tegemine)

higi|haduss piltl kibekiiresti, pea märg ▪ Tuline kiire aeva, et kogu aja higihaduss Virve; Kustas sa nüüd ninda tuled, kohe higihaduss jusku olis tuli lahti olema Pärispea; Vihmasauga täüdüb ne vergud kohe rannass higihaduss ärä päästädä, muidu tege märjäks Pärispea

higine <higise, higist>
1. higiga koos ▪ Olen üleni higine Tapurla
2. udune, aurune ▪ Vahest tuli keitämise ajal häürü tuba ja akkunad neh läksid higiseks Pärispea
3. piltl pilvevinas ▪ Higine taevas Pärispea

hiir <hiire, hiirt>, iir <iire, iirt> väike näriline (Mus) ▪ Juhtusid iired verku katki närimä, siis enämb sel vergul onne ei old Tammistu (vana uskumus); Ei siit pääse läbi iir ega aragas Tammistu || piltl ▪ Kirbust tehä karu ja iirest ärg Tammistu (kuulujutt paisub rahvasuus); Ega hiir viljakuhja ala ärä ei sure Pärispea (vanasõna); Üks iir, kaks saba Tammistu (mõistatus) (= pastel)

hiivama <hiivada, hiivan>, iivama <iivada, iivan>
1. vinnama, üles tõmbama ▪ Iivas raske suolakodi selga ja pani kuo puole Tammistu; Iiva ankur üles Tammistu; tuult tõstma ▪ Nüüd oige hiivab, oite hiiver Tapurla
2. piltl kõvasti sööma või jooma ▪ Hiivab kere täüs Tapurla; Eks ne hobused saand ka küll külmisäss heindetä konutada, ku peremies kortsiss kaua viina hiivas Pärispea Vrd hitvama

hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla

hitvama <hitvada, hitvan>
1. pingutades tõmbama ▪ Sai oige aeruega hitvada, enne kui vasta tuuld randa sai Viinistu; Ankur o pohjasavess kovast kinni, küll täüdü hitvada Pärispea Vrd hiivama
2. piltl tugevasti sööma ▪ Küll sie hitva Pärispea; Jänes tuleb jo ehtul ounapuu ala kügütämä, siis hitvab siel kogu üö Pärispea

hobune <hobuse, huost>, obune <obuse, uost> ▪ Ma kävin hobusega, ohjad olid igä tämä kääss, tä taht igä huost juhtida Viinistu; Huostel olid kellud sis siel luoga küliss Pärispea (pulmade ajal); Uostel on taga ried vai kreslad Kaberneeme; Aja justku väsünd uost hange Tapurla piltl (inimesest, keda peab kogu aeg tagant sundima) || piltl ▪ Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu piltl (kus midagi toimub, sinna jäävad ka jäljed)

huobama <huobada, huoban>, uobama <uobada, uoban>
1. hoobama, tagurpidi sõudma ▪ Ärä soua, huoba! Pärispea; Uobasin ruttu, laine kävi sise Virve Pöörasin aerudega ruttu paati, laine käis sisse; Hakka sa peräss huobama, ma souan Pärispea
2. piltl hiivama ▪ Uoba endäst ühekerra paati sise Virve Vea ennast ükskord paati sisse
3. tugevasti lööma ▪ Onneks sain viel huobada tigejälle härjäle, enne‿gu sie jous sarvi sise lüüä Pärispea

huomine <huomise, huomist>, uomine <uomise, uomist> homne ▪ Kui sen huomise päivä viel sais üle elädä kuidagi muoti Viinistu; Sie uotab uomist päivä Virve piltl (öeldakse tegevuseta oleja kohta)

hädä <hädä, hädä> häda, mure, vaev; viga, haigus ▪ Ega sul vanass polvess hädä ole, sul mittu tursket poiga Viinistu; Meie oleme igävesess ädäss metssiguega Tapurla Meie oleme igaveses hädas metssigadega; Mes siin nuugad, ole sul hädä ega kedägi Viinistu Mis siin hädaldad, pole sul häda midagi; Toise ädä ige puu küliss Tammistu piltl (võõras mure jääb kaugemale) || hädä peräst vajaduse tõttu ▪ Eks se täüdünd hädä peräst tehä neid teupäivi Viinistu

häklämä <häklädä, häklän> linu sugema ▪ Minu selg jääb haigeks häkläes Tapurla; Häklämise tolm käüb rindue pääle Tapurla || piltl tuuseldama ▪ Sie sai oite häklädä, sidä on oite häklätüd Viinistu

härbüdi <härbütimme, härbütind> vänt; keerleja ▪ Savekehrä kargutimmed üöldüdigi varemi alade härbütimmed Pärispea; Ku inimised oite väägä ringiradast huimastelid siie sinne kargelles, kusass vaide kuulu lustipidu, siis üöldi: no küll o härbütimmed Pärispea piltl Vrd kargudi

härg <härjä, härgä>, ärg <ärjä, ärgä>
1. pull; härg, kastreeritud pull ▪ Ärgä karda iest, uost tagand Tammistu; Mies jüskü härg (suur) Viinistu; Kes härgiegä teid tüöd, said kaks tundi lounat Pärispea || piltl, hlv ▪ On nisukesed riiakad mihed ja siis senperäst siis üüeti siis ärgijeks neid Tammistu
2. merihärg (kala) (Triglopsis quadricornis) ▪ Suvel tuli härgi madalamast, vade peräst läksid sügävässe Pärispea; Vahest oli igä moni härg räimi verguss ka Pärispea Vahest oli ikka mõni merihärg räimevõrgus ka Vrd merihärg
3. kokku tõmmatud või vahele jäetud võrgusilm ▪ Sa parandid sidä verku ja nää nüüd on igä härg siess, valada Pärispea Sa parandasid seda võrku ja näe nüüd on ikka vigane silm sees, vaata; Talvenuoda tegemisel oli vaja härjäd tehä, härjä riad oli, kas kaudeti silmäd ärä vai Viinistu
4. teatud käsihöövel ▪ Esimäsele kerrale igä voib härjägä hüöveldädä (laudu), vade üle tahtuvad parema hüövligä igä alade tehä Pärispea

hüppämä <hüppädä, hüppän>, üppämä <üppädä, üppän> hüppama ▪ Üppäs joge (jõkke) Virve; Ku joulu esimäsel pühäl paistab päivä neh niipaljukastigi, et mies joudab hobuse selgä hüppädä, siis saab suvel ka heini hüäst kuivatada Pärispea || nahast väljä hüppämä piltl ülevoolavalt rõõmustama ▪ Eks sa hüppäd kohe nüüd nahast väljä, et peigmiheld kirja said Pärispea

hüöveldämä <huöveldädä, (ta) hüöveldäb> hööveldama ▪ Mies hüöveld kogu uomigu, ehtuks oli permand valmis Virve || piltl kulunuks nühkima ▪ Poisikased on oite kanged püksü hüöveldämä Pärispea

hüüdämä <hüüdädä, hüüän>, üüdämä <üüdädä, üüän>
1. hüüdma, hõikama ▪ Tule ärä, emä hüüdäb Pärispea; Hüüä täüest korist, küll siis kuulevad Viinistu; piltl ▪ Üks kors üüdäb üht, toine toist taga Tammistu (väga kehv vili)
2. nimetama ▪ Kuida sidä kohta nüd siel hüüedägi, kuhus sa mennä tahid? Pärispea; Konna üüedä Konnu rannass hüppeligüks Virve; Üüs toist seimunimega Kolga-Aabla

ida|kagu <ida|kagu, ida|kagu>, idä|kagu <idä|kagu, idä|kagu> ilmakaar ida ja kagu vahel (SEE); idakagutuul ▪ Meil kutsuda viel vahetuul, ida-kagutuul Kaberneeme; Katlastigi o viend kalad ärä sie idäkagu tuul Viinistu piltl (kalasaaki pole üldse)

idänemä <idänedä, (ta) idäneb>
1. idanema ▪ Panin siemned idänemä Leesi
2. piltl meeles püsima, mõttes mõlkuma ▪ Ei sa unesta sidä viha ärä juo, aeva se idäneb vähähaaval sul Pärispea; Aeva sul idäneb sie endine aig ja vaev, midäs tuost viel arvad Pärispea

iest
1. tagas eest ▪ Möid (kalu) raha iest kussagi turul Viinistu; Olimme kohe piesass poiste iest peiduss Pärispea || pärast, tõttu ▪ Eks old igä mure poja iest Viinistu
2. määrs eest ▪ Mene iest kaugemalle Pärispea; Kasi iest! Tapurla || eestpoolt ▪ Iest ora, keskeld kerä, pihutäüs pirgu pääle kauba Tammistu (mõistatus) (= harakas) || varasemast ▪ Aiga oda ige iest, mitte tagand Tammistu piltl (Varu aega enne, et seda pärast puudu ei tuleks)

iga1 <ia, iga>, igä1 <iä, igä> eluiga; vanus ▪ Nääd nenäotsa, eit nää iä otsa Pärispea Sa näed ninaotsa, ei näe eluea lõppu; Sidä aiga, milla midägi niisugust tüöd tehä vois, tiesid jo kaik vanemad inimised, neh igäüks, ken juo oli tüö iäss (tööealine) Pärispea; Isa iaks ja poja polveks Tammistu piltl (vastupidav mitu põlve)

igämä <igädä, igän>
1. kestma, vastu pidama ▪ No küll sie maja anda igädä paar-kolm elupolve Pärispea || ärä igämä (piisavalt kaua) elama ▪ Küllap ma sen sendä ärä igän Tapurla (öeldud endast vanema abikaasa kohta)
2. kuluma; iganema ▪ Vanad ja ärä igänd paadid said jälle kova muntri kiviterva Tammistu
3. ootama ▪ Karduli vaud pikked, andab aesta igädä, kui toise otsa joudab Tammistu piltl Kartulivaod pikad, annab aasta oodata, enne kui teise otsa jõuab

ilm2 <ilma, ilma> maailm, maakera ▪ Kakssada last küll on, mis ilmale olen tuond Pärispea (ütles ämmaemand); Küll ilm obetab Tapurla (vanasõna); Üle ilma ulatub, ümber pää ei uladu Tammistu (mõistatus) (= silmanägemine) || toine ilm manala, surnuteriik ▪ Tämäl toisess ilmass jo leiväkott valmis pandud Tammistu piltl (surm pole kaugel)

ilmutama <ilmutada, ilmudan> (saladust) avaldama ▪ Andres oli sidä nahka mies, ken henes asju toistele ei ilmutand Viinistu || piltl tahtmatult välja ütlema ▪ Vares pesä ilmuta Viinistu

imbimä <imbidä, (ta) imbib> vindudes põlema, hõõguma ▪ Tuli imbib Tapurla || piltl (meeles) mõlkuma ▪ Sield jäi sie mette imbimä ja viimaks saimmegi Viinistülle uue kuolimaja Viinistu || udutama ▪ Ninda hakkas sadama, kogu päivä imbib Tapurla Vrd immitsemä

imemä <imedä, imen> imema ▪ Kaanid panna imemä Tapurla; Sie poig oli old seitse aestane kui viel imes Pärispea || piltl jooma ▪ Täüs imend endäst nindagu kaan Tammistu || (püdelas aines) kinnituma; (püdelast ainest) läbi tungima ▪ Köüe veul vois uon köüs katkeda, kui ankur kovasti pohja kinni oli imend Tammistu; Ankur imeb (tuleb tõmmates pikkamööda) pohjast lahti Tammistu Vrd jugima, nubima

irvagilla, irvagille, hirvakille irvakil, praokil ▪ Uks oli hirvakille ja tuli kohe maailm neid kärbäsi tuba Pärispea Uks oli irvakil ja tuli kohe palju neid kärbseid tuppa; Püdü kans (pütikaas) oli hirvakille Pärispea || ambad irvagilla piltl (surnud loomast) ▪ Meil jälle obusel ambad irvagilla, tulga abi mattama Tammistu Vrd hirvalla, hirvikällä, hirvillä

its <itsi, itsi>, hits <hitsi, hitsi> suur liikumiskiirus ▪ Ei siit tänä säälist ilma tule, nää ku pilve lendä hitsigä lännest Viinistu Ei siit täna head ilma tule, näe kuidas pilv lendab suure hooga läänest; Helsinge puold tuleb hüä hitsigä kahtlase näügä modur (mootorpaat) Viinistu || tugev tuul ▪ Ei niisuguse itsiga, mis täna väljass, lase kedagi merele Kaberneeme || piltl säru ▪ Kas tehti pidul ka monele itsi kovasti? Tammistu

jahvatama <jahvatada, jahvadan> veskil vilja jahvatama ▪ Jahvadetti jahuks Pärispea || piltl (pidevalt) sööma ▪ Laste ambad joudavad rohkemb jahvatada, kui vanembije kääd kogu kanda Tammistu (pere vajab palju toitu)

jaksu, jaksusse, jaksuss sassi(s), segamini; võrguainade valesti ühendamine ▪ Kivestäjes verguainad jaksu menned, aja oigeks Viinistu; Valada sa poiss et vade ainu jaksusse ei pane Viinistu Vaata poiss, et sa aga võrguainu valesti ei ühenda || piltl pahuksisse, pahuksis ▪ Ei ma tahu sinne mennä, mei saimme vähä jaksu Viinistu Ei ma taha sinna minna, me läksime veidi pahuksisse; Nie on sengä jaksuss, sendä ei räägi toine toisega Viinistu

janu <janu, janu> joogivajadus ▪ Kui lehmäd metsäst tulid, siis näd olid januss, juoksid lahte kohe juoma Viinistu; Palav päiv old, inimestel tuld janu Tammistu || viinahimu ▪ Kes janu ei kannada, sie kalevi ei kanna Tammistu piltl (kes viina joob, ei saa riiet selga)

juhtund kohtlane ▪ Seisusin (nõutult) ku üks juhtund Juula Pärispea piltl Vrd hödistund, johtund

juoksema <juokseda ~ juossa ~ juosta, juoksen>
1. jooksma; ruttama ▪ Mies püüdänd toistest ede juossa Viinistu; Kas sedasi saime müöda oue juosta ku praegald lapsed juoksevad Kaberneeme || piltl ▪ Katsu siaga voidu juossa Pärispea (arutust kemplemisest); Juokseb toise maha Viinistu (upsakast inimesest); Juokseb varbad villi Tammistu (palju käimist)
2. voolama; nõrguma; tilkuma ▪ Vuo (voog) juokseb ninda kui jogi kohe Tammistu; Pääd särgib ja nenä juokseb, ei tiie kus olen külmitänd Pärispea || lekkima ▪ Vihma sauga juokseb kadus kaik läbi Pärispea; Piimä riist juokseb pohjast Pärispea; Ämber juoks vie maha Tapurla || eritama ▪ Kala juokseb marja (kuduajal) Tammistu

jutlus <jutlukse, jutlust> vaimuliku sisuga kõne ▪ Emä pani igä alade rätti pähä, kui läks jutlukselle Viinistu; Kuolmeister lugend jutlukse raamadust jutlukse ja peräst pidi viel palve Pärispea; Papp ütleb jutlust (jutlustab) Tapurla || ▪ Kes kurdile kaht jutlust pidäb Tammistu piltl

jutt1 <judu, juttu> rääkimine, vestlus; kõneldav lugu ▪ Kaik jäid uskuma, mihe judul oli tosi taga Tammistu; Emä oli kogu päivä vähäse juduga Viinistu; Läks pikkemäks juduks Pärispea || ei old juttugi piltl ei tohtinud, ei tulnud kõne allagi ▪ Rabutamisega, nindagu toisi verku kalujest lahti päästeti, ei old kammila verguga juttugi Tammistu

jänes <jänekse, jänest> (Lepus) ▪ Alljänes, sidä üöldi kivejänekseks ennemäld Tammistu; Jäneksed juoksid metsäss kuerde iest kaugale Pärispea; Kui jänest praadida tahud, piad sen enne kinni püüdämä Tammistu (kui midagi endale tahad, pead selleks tööd tegema) || piltl vahuse harjaga laine ▪ Meri on jäneksi täüs Tammistu

kahe|kerru kahekorra ▪ Rannass olles kiereti saapa sääred alapäidi polve kahekerru Tammistu; Oled siuti sidemegä kogu ja kiereti kovast kahekerru vasta (kalja) astja pohja Pärispea; Paremb käsi o täüest kahekerru kierdund Pärispea || piltl ▪ Kierän su kaula kahekerru, küll siis toise kerra muistad Tammistu

kaheksa <kaheksama, kaheksa> põhiarv 8, hulgalt või määralt 8 ▪ Kell on kümme minuti vaja (puudu) kaheksa Tapurla; No siin Kolga mehed, nied käisid kuue vai kaheksama mihe nuoda pääl Salmistu || piltl ▪ Vastapäivä puhti tehä oli voimatu, lengid läksid kaheksaks ja krupsu Tammistu Köit vastupäeva rõngasse keerata oli võimatu, ringid läksid kaheksaks ja keerdu

kala <kala, kala> kala üldnimetus ▪ Kui olid vergud juba kalu täüs, siis täüdüs tuua ärä Viinistu; Eks se ole se igapäävane toit, kala old sie toiduasi Kaberneeme || piltl ▪ Mes kala kennegi etsib, sidä ta ka löüdäb Tammistu (igaüks korraldab ise oma elu)

kammima <kammida, kammin>
1. juukseid kammima ▪ Kammi kenast hiuksed silejäks Pärispea
2. piltl jooksma, kappama ▪ Sie oli juo tore soita, hobused kammivad iess Tapurla (pulmasõidust); Mes sa kammid mul siin jaluss Kolga rand

kamp1 <kambi, kampi> nlj hobuse kabi ▪ Ega märähobuse kamp haiget tie Virve (vanasõna) (naine ei löö nii, et vigastus tekiks) || piltl inimese tald, labajalg ▪ Läks ninda et kambid laksusid Tammistu (kiiresti)

kana1 <kana, kana> kodukana (Gallus gallus domesticus) ▪ Vareksed tulid kanuje süömist süömä Tapurla; Kondid ja suljud annamme siale ja kanuelle Viinistu || piltl ▪ Nindagu kana taguss (takus) Tammistu (kõnekäänd) (öeldud saamatu töötegija kohta); Tämäl oli sen onuga ka midägi kana kitkuda siel Turbuneeme (omavahelisest tülist)

kand1 <kanna, kanda>
1. jalakand ▪ Mies tallund toiste kanduje pääl Viinistu || kannald kierduma ~ kanna pääld kierdämä silmapilkselt lahkuma; piltl vihastuma ▪ Kiers kanna pääld ümbär Tapurla; Sengä täüdüb helli ümber käüä, tä voib kergesti kannald kierduda Viinistu Temaga peab hellalt ümber käima, ta võib kergesti vihastuda
2. mitmesuguste esemete osa, millegi lõpuots, alus, tugi ▪ Masti kand läks katki Kaberneeme; Pandi langa käüle igä üles prau vahele ja ala kanduje taha ja samate seisusigi lang käül pääl Pärispea Pandi lõnga võrgukäbile ikka üles prao vahele ja alla kandade taha ja nii seisiski lõng käbil peal; Eks ne siene kannad kelbavad ka süüä Virve Eks need seenejalad kõlbavad ka süüa; Lougutimme (lõuguti) kannaks täüdüb olla kasvaja, nuor kask Pärispea || võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht ▪ Uus sise aetav lapp tuli silm silmäld ja kand kannald vergu lohu täüteks sise ajada Tammistu

kand2 <kannu, kandu> känd ▪ Parda pääl oli püstü aehark, siel otsass polesid tervaka kannu tügüd, mes vett valastid (valgustasid) Viinistu; Jalad kanged nindagu kannu juurikad Tammistu || piltl ▪ Kuda kand ninda vesu Tapurla (vanasõna) (laps on oma vanemate sarnane)

kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassima ▪ Kans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedus ▪ Kandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms) ▪ Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidama ▪ Sie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandama ▪ Sie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omama ▪ Viha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu

kans <kanne, kant> kaas ▪ Lase nadukase aiga (supil) kanne all pliidi ääre pääl tembada Virve; Hakkasimme juo tegil kastije kansi lahti lohkuma Viinistu Hakkasime juba tekil kastide kaasi lahti lõhkuma || piltl ▪ Küll vakk omale kanne löüdäb Tammistu (igaüks leiab endale sobiva kaaslase); Ei sel ole kant suu pääl Viinistu (lobasuust)

kargulane <kargulase, kargulast>, kargulaine <kargulaise, kargulaist> põgenik ▪ Asuski (elaski) kargulasena siin Viinistu; Ku nie paadid sis tuodud, old üks näid Viinistü kargulaine ka Pärispea || piltl, nlj liikuv, elavaloomuline ▪ Niisugune kargulane, ei püsü paigal Viinistu

karvane <karvase, karvast> piltl rikas, jõukas ▪ Egä kaik karvasemaks muutu Tammistu piltl (kõik ei saa rikkamaks); Künsib küll, aga ei sendä karvasemmaks saa Viinistu Ahnitseb küll, aga ei ta sellest rikkamaks saa

karva|päidi
1. karv väljaspool ▪ Ega ne martsandid nii ilusad oldigi, pandi vanad kasugad karvapäidi selgä Pärispea
2. karvapäidi kuoss piltl pead ligistikku ▪ Nuored tütrigud nie on aeva karvapäidi kuoss, muutku itsitavad Kolga-Aabla; Ku karvapäidi kuoss olla, saad toise inimise täid ka omale Kolga-Aabla

kasuk <kasuga, kasuka>, kasugas <kasuka, kasugast> kasukas ▪ Kasugad pieti kohe aeva pikked, eks ne olled suojad ka Pärispea; Vanad mihed pidid talvel seljäss viel kasuga vesti ja lambanahka püksü Tammistu || piltl midagi soojendavat ▪ Peremihe puold on kasuk (sulasele) Tammistu (raske töö annab sooja)

kattel <katla ~ kattela, katla> katel ▪ Rannal suure katlaga keideti risa (hülgeliha) Viinistu || piltl ▪ Kagutuul kautab kalad merestä ja idakagu viel pidi kattelasta ka kautama ärä, nii tühjäks tegemä Tammistu (vanasõna) (kalasaaki pole)

kaul <kaula, kaula> kael ▪ Kaul must kui rattarumm Viinistu; Suur näplik (vistrik) kaula pääl Viinistu; Kaul läks kangeks Pärispea || kaula endale kaela, õnnetuseks ▪ Siis läks onneks, aga muidu olis saand prottugolli kaula kohe ja trahvi Tammistu || kaulass ~ kaula pääl vaevaks, kohuseks ▪ Eks sie (töö) ole minu kaula pääl, minu kaulass Tapurla || piltl ▪ Kiidedä kaulasa katki Tammistu (kiidetakse palju)

kaulastama <kaulastada, kaulastan> kaelustama, kallistama ▪ Poiss kaulast plikka salaja tua lagass Tammistu; Eks ole igä oma emäd hüä kaulastada Pärispea || piltl üksteisega põimuma (võrgukividest) ▪ Kiviunnik pidi ninda paati lappatud olema, et kive mere lasses mitte segamine kaulastama, nalkima ei akka Tammistu