Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 186 artiklit, väljastan 100
aja|olu <aja|olu, aja|olu> aeglane inimene ▪ Oled igä va ajaolu, neh miŋŋegi tüögä eit (sina ei) joua edesi Pärispea; Sie o üks ajaolu, üks vedelüs ken vietäb aiga, ei ole kiiret kuhugi Pärispea Vrd ajaoi, ajaoludus
ames`sierimä <ames`sieridä, ames`sierin> kurameerima, amüseerima ▪ Sie poiss pidi sen tütriguga ames`sierima, kas sa oled kuuld Tapurla; Küll siel laatul saadi jälle pruutisi ja peigmihi, aeva ames`sieriti Pärispea
arga|nahka, arga|nahkane <arga|nahkase, arga|nahkast> arg ▪ Üks naaburmies old ninda vähä arganahka Viinistu Üks naabrimees olnud pisut arg; Poiss uo arganahkane, ei tahu pimejäss oue mennä Pärispea; Küll sa oled arganahkane poisikane Leesi Vrd arg
arm|pant <arm|pandi, arm|panti> käevõru ▪ Sa oled ostand heneläs niisuguse toreja (toreda) armpandi Pärispea; Armpant tegeb kohe kää ilusaks Pärispea
ase <aseme, aset>
1. magamisase ▪ Emä oli haige asemel Viinistu Ema oli voodis haige; Kas sa oled juo uniasemel? Pärispea Kas oled juba magama läinud?; Mul olid oma asemeriided ja kaik, mes ma ise omale kudund Tapurla
2. koht, jälg ▪ Paisemme ase Tapurla; Kive endine ase Viinistu
asi <asja, asja>
1. asi, ese ▪ Elu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmus ▪ Aeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaolu ▪ Old viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadus ▪ Maks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtus ▪ Ei sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) || ▪ Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)
ehev <ehevä, ehevä> ilus; särav; jumekas ▪ Nuorik oli ehevä näügä Viinistu (roosa jumega); Sen pere tüttäred on kaik eheväd Tammistu; Sormus on ninda ehev, ei sie kassi kullast küll ole Tammistu; Küll sa oled ehev tänä, kuhus menemä arvad hakkada? Pärispea Vrd ehe2
enämb
1. enam; rohkem, kauem ▪ Ma enämb ei jaksa Pärispea; Egä sie enämb seisu kui sen aesta Tapurla Ega see kauem ei seisa kui selle aasta; Enämb käüb ehtul Turbuneeme Sagedamini käib õhtuti || (hrl koos eitussõnaga) üldse mitte ▪ Ei üsige lähä enämb niisuguse sumuga rannast väljä Viinistu Mitte kunagi ei lähe enam niisuguse uduga rannast välja; Ei enämb aŋŋerju saa, vesi lähteb külmäks ja ne jääväd talve unesse Pärispea
2. parem, etem || enämäks (pidämä) paremaks (pidama) ▪ Ise pidid nämäd ige toistest enämäks, toised olled neie silmiss (mitte) midägi Tammistu; Sa metled hendäs enämäks, et eit sovi toistega ilmaski ühte juttu Pärispea Sa mõtled, et oled teistest parem, et ei sobi teistega ilmaski ühes vestlema
enämiste enamasti, harilikult ▪ Nämäd olid siel nii enämiste jaanipäiväni Kiiu-Aabla; Aluskottiss olid igä enämiste oled Pärispea Madratsis olid ikka enamasti õled
ernas <erna, ernast>, hernas <herna, hernast>
1. õrn, kergesti vigastatav või purunev ▪ Kulumise vai nühkimise vasta oli kapruon ernas Tammistu; Hoia hüäst sidä pakki, sest on hernad asjad Viinistu; Silm on hernas koht, ega voi midägi vasta lüüä ega torkada Pärispea
2. hell, südamlik ▪ Küll sa oled igä oma laste vasta hernas Pärispea
haarduk <haardugi, haarduki> nuustik, nõudepesulapp ▪ Mes perenaine sa oled, kui haardugid aeva kadund Viinistu
hadaskane <hadaskase, hadaskast>, adaskane <adaskase, adaskast> haraline, laiade haraliste okstega ▪ Ei neie hadaskaste haguega saa ahju küttä Viinistu; Kaik puud mes lagejal kasvavad on adaskased Tammistu || piltl tige ▪ Miŋŋeperäst oled hadaskane? Pärispea Vrd adakune, hadaskune, hagune
hadasküüt <hadasküüdi, hadasküüti> sõnakuulmatu, ulakas laps ▪ Ne poissid o kohe peris hadasküüdid moned Pärispea; Sa oled justku va hadasküüt toiste inimiste korvass Virve Vrd hagasküüt
hakkadus <hakkaduse, hakkadust>
1. algus ▪ Heina tegemise hakkadus tuleb Tapurla
2. nakkus; nahahaigus ▪ Kus sa sen hakkaduse oled omale saand? Pärispea; Migäs hakkadus se sul silmiss on, nää kuida kedutavad Pärispea Mis nahahaigus see sul näos on, näe kuidas ketendab Vrd hakkandus
hakkaja <hakkaja, hakkaja>, akkaja <akkaja, akkaja>
1. tragi ▪ Ku oled hakkaja, saad kaigi tüögä valmis Pärispea || ulakas ▪ Oli kerra nii akkaja poiss, keski ei saand tämägä akkama Tammistu
2. nakkav ▪ Niisugune hakkaja tobi, külgi hakkaja tobi Tapurla
hale <haleja, haleja>, ale2 <aleja, aleja>
1. liigutatud; kaastundlik ▪ Hale miel Tapurla; Haleja süämegä Tapurla
2. kurb ▪ Hale lugu Tapurla; Midäs sul viga on tänä et ninda haleja nägü oled? Pärispea; Ütles nii aleja äälegä Juminda
3. (värvuselt) hele, kahvatu ▪ Hale värv: halepunane, halesinine Tapurla; Halekollane Pärispea
hamba|mies <hamba|mihe, hamba|miest> nlj naljahammas ▪ Küll sa oled vade hüä hambamies, ega sinuga igäv tule Pärispea
hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer
heiduksi ~ heiduksisse, heiduksiss kohkunud, hirmunud olekus(se) ▪ Oh minu päiväd! (öeldakse) ku uudis pane heiduksi Pärispea; Ma ehmadin hendäs sis kohe ninda heiduksisse Pärispea; Mürist ninda, et olime kaik kohe heiduksiss Pärispea; Midäs sield metsäst ninda kuulid jälle, et oled heiduksiss? Virve
hiiajus <hiiajukse, hiiajust>, iiajus <iiajukse, iiajust> takistus ▪ Mes iiajuksi sa siie kesk permandulle oled ede ladund? Tammistu; Tuli minule hiiajukseks Tapurla
hiljane <hiljase, hiljast> aeglane ▪ Ei tiie, kuida sa oled nüüd igä tüögä nii hiljane, et kohe paha valatada oled Pärispea Ei tea, kuidas sa oled nüüd ikka tööga nii aeglane, et kohe paha vaadata oled
hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhk ▪ Ku (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõime ▪ Hiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresse ▪ Ei oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoog ▪ Oled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimene ▪ Üks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamine ▪ Hing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduv ▪ Hing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla
hirvi|hammas <hirvi|hamba, hirvi|hammast> Kõnnu rand irvhammas ▪ Ei sie hirvihammas saa suud kinni üsige Viinistu; Küll sa oled igä üks hirvihammas, alade hambad aeva paljalla Pärispea
huntine <huntise, huntist>
1. ablas, saagiahne ▪ Küll oled huntine ku süömist nääd Pärispea; Oli oite huntine inimine Viinistu; Moned piirivalved läksid ka liiast huntiseks, lasid ühe hüä nuoremihe maha Pärispea
2. hundirohke ▪ Ennevanasti jälle kui sie huntine aig oli, no siis oli jälle üks käünd karjass Viinistu
hästitämä <hästitädä, hästidän> parastama ▪ Sa oled aeva kange toist hästitämä, ei sie ole ühtä ilus muod Pärispea; Toine itseki hädäss, mes sa viel hästidäd Virve; Poiss langend nenä neh puruks, ma hästidin viel, mes rönib puusse Pärispea
hödügällä kohevile ▪ Nää kuida oled sättind hiuksed hödügällä, kuhus samate ilged (julged) sis mennä? Pärispea; Lindujell on talvel igä suled hödügällä Pärispea || ripakile ▪ Mogad hödügällä jäämä Viinistu (pettumuse või imestuse korral)
hösäne <hösäse, hösäst> tobu ▪ Sa oled niisugune hösäne, hösä, ei tiie kuida pidäs olema Pärispea Vrd hösä
iemäl eemal, kaugemal ▪ Nüüd oled kaua aiga joba kodund iemäl old Viinistu
igätsemä <igätsedä, igätsen> igatsema ▪ Kui ostid küläst lehmä, siis vied oma lauta, siis pühi jäled lauta, siis lehm ei igätse Viinistu; Vast igätsimme, nüüd oled jo siin Tapurla
ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea
jalul jalgadel, püstiasendis; magamast tõusnud ▪ Ah parandad verku kohe seisavil jalul Pärispea; Ah sa oled ka juo vara huomigul jalul Pärispea
kabugas <kabuka, kabugast> kapukas, paks villane sokk ▪ Kuhu sa mu kabukad oled pand? Virve; Kabukad käüväd talvel sukkie pääl miestel ku naistel Pärispea; Miestel olid kabukad, nie oli lühükäsed, naistel olid sugad (sukad) Tapurla
kadajas <kadaja, kadaja ~ kadajast> kadakas (Juniperus communis) ▪ Kadaije oksijegä pühidä ahju rüövisi Viinistu Kadakaokstega pühitakse ahjulõõre; Ei saa naljastigi arvu, oled jusku kadajas Pärispea (kergesti vihastuvast inimesest); Mustlaste pulm pidi olema, et kaks kerda juossa ümber kadaja piesa Tammistu
kahe|kerru kahekorra ▪ Rannass olles kiereti saapa sääred alapäidi polve kahekerru Tammistu; Oled siuti sidemegä kogu ja kiereti kovast kahekerru vasta (kalja) astja pohja Pärispea; Paremb käsi o täüest kahekerru kierdund Pärispea || piltl ▪ Kierän su kaula kahekerru, küll siis toise kerra muistad Tammistu
kahta|päidi ebakindlalt, kaksipidi ▪ Kueral vist korvad valutavad, käüb aeva kahtapäidi Pärispea; Mes sa kahtapäidi käüd, oled juobund jälle? Pärispea; Mes sa aeva räägid igä kahtapäidi, ega sinu ei saaki millaski uskuda Pärispea
kalavinski <kalavinski>, kalavintski <kalavintski> säärsaabas ▪ Ühiksäkümme kruoni maksas ige sie pikke säärega kalavintski Tammistu; Ega jalad siis külmidä ku on igä kalavinskid jalass, rannass ja merel ka Pärispea; Kalavintskijell pieti ka oled pohjass Tammistu Kalavinskitel hoiti ka õled põhjas
kanistus <kanistukse, kanistust> hlv rääbakas ▪ Mene maga hendäst selgeks, oled siin jüskü va kanistus Viinistu; Ei sie praavida ka oma riidi, käüb ku kanistus küläss Viinistu; Ei nie purga ka sidä lagund sauna ärä, sie jüskü kanistus ouess Viinistu
kerd2 <kerra, kerda> korraldus, viis; seisund ▪ Aluksi (laevu) hagati sis kiiremäss kerrass ärä müümä ja mendi kala püüle üle Pärispea; Joukamad pered, noh nie parandid oma vergud siis talgue kerrass Tammistu || kerda minema ~ kerda saama ▪ Kui igä joudus tüöle oled, siis saab oigel ajal kaik kerda Pärispea Kui ikka kärme tööd tegema oled, siis saab õigel ajal kõik korda; Laulupidu läks hüäst kerda Pärispea
kerge|kalts <kerge|kaltsu, kerge|kaltsu> hlv kergats, edev inimene ▪ Sa oled üks kergekalts, eit tiie mes omale selgä panisid ku kuhugille lähäd Pärispea; Oh sina vana kergekalts Tapurla
kerra|pääld korrapealt, äkki ▪ Eks sa said nüüd tantald tavara omale palju, oled rigas kohe kerrapääld Pärispea
kiildämä <kiildädä, (ta) kiildäb> särama, läikima ▪ Küll sa oled saand kohvikatla kiildämä Viinistu; Sormus kiildäs sormess Pärispea
kikkarased mitm <kikkaraste, kikkarasi> kissis, unerähmas ▪ Kus neie kikkaraste silmijegä lähäd, loisuda (loputa) uni ärä Viinistu; Silmäd kikkarased, oled vast maast (magamast) üles toust Tammistu
kikkarasse kortsu, krimpsu ▪ Küll oled sagi (sinagi) vanaks kikkarasse mend Viinistu
kimbuss kimpus, hädas, kimbatuses ▪ Eksusin metsäss ärä, olin kohe oite kimbuss tie löüdämisegä Pärispea; Olin toisega peris kimbuss, jalgu ala ei ottand Tammistu; Ku ei ole enämb sul verku, oled peris kimbuss sen elämisegä Pärispea
kimm ~ kimb <kimmi, kimmi> ~ <kimme, kimbe>
1. puunõu küljelaud ▪ Kimmid kuivavad lahti Tapurla; Umbpuised riistad on oite hüäd, ei ole karta, et kimmed laialla lähteväd Pärispea; Puuriista kimmed tehä igä kuusest Viinistu
2. katuselaud, kimm ▪ Oled henes uue tuale juo kimmekadu pääle lüönd Pärispea Oled oma uuele majale juba kimmikatuse peale löönud
klemmel ärevil ▪ Küll oled klemmel, ku kavalier kussagi ligidel on Pärispea
klienukane <klienukase, klienukast> kleenuke ▪ Ise klienukane küll, vade oite usin Viinistu; Küll sa süöd vähä, sendä (seepärast) sa oled ninda klienukane Pärispea
koligas <kolika, koligast> kaigas, puutükk ▪ Mes koliku sa siie kogu oled veljand? Tammistu Mis kaikaid sa siia kokku oled tassinud? Vrd kaligas
kolm <kolme, kolme> põhiarv 3, hulgalt või määralt 3 ▪ Kolm rupla ma tienisin Viinistu; Kolm klassi oli, rohkemb ei old siin Pärispääl Pärispea || 3 olukorda ▪ Kolmele ei saa vasta akkada: surm, sida ädä (sitahäda) ja kruonu käsk Tammistu (vanasõna) || kolme kolmekesi ▪ Kolme lapse olime Tapurla; Kolme pere käimme merel Tapurla || kolmess number kolme moodi ▪ Siis jääb siest valu ärä, ku oled hüäst kolmess koverass Pärispea
kouk <kougu, kouku>
1. konks, konksuga tööriist ▪ Kuhu sa kardulikougu oled pand? Virve; Pane tuhlikougule uus vars taha Pärispea; Oli niisugune koverik kouk, sengä sai jälle uitu tembada kesk augu puole Pärispea (talvisel kalapüügil)
2. kook ▪ Nied kougud mes jälle lie kohass olid, pada siel kouguss käis Juminda || nahakook ▪ Oli tehtud kahehaaralisest puust kouk, umbes süllä pikkune, sie raud migä siel kougu küliss oli, sie tembajes kraapis nahald kerrad pääld ärä Pärispea
koukima <koukida, kougin>
1. kookima ▪ Lähämme tänä tuhli koukima (kartuleid võtma), naaburid juo koukivad Pärispea; Midäs siel kougid, et oled otsite (kummargil) juo tükk aiga? Pärispea Vrd koukama
2. heegeldama ▪ Laŋŋad olled pehmed, sis kougiti näist titti˛ille (beebidele) mütsüsi Pärispea
3. nahka koogutama ▪ Nahal pandi toine ots paulaga lage (lakke) lüödüd naula külgi, toine ots hoieti pihuss ja siis hagati koukima Pärispea
krabula <krabula, krabula> pohmelus ▪ Ei sinust tänä töümiest ole, oled kovass krabulass Viinistu; Küll on pää krabulass Tammistu
krihv <krihvi, krihvi> joove ▪ Oled saand omale kova krihvi pääle Tammistu (purjus inimesest)
kruu|pendel <kruu|pendeli, kruu|pendeli>, kruu|pentel <kruu|penteli, kruu|penteli> kruvikeeraja ▪ Kus sa kruupendeli oled pand? Virve; Kaks kruupenteli ja nie muud tüötarbed Viinistu Vrd kruupender
kruuvima <kruuvida, kruuvin> keerama ▪ Oled kruuvind kohe varrukad peris üles, kas o ninda palav Pärispea; Ma kruuvisin kellu (kella) peris üles, eks käüb siis vähäkäse kauemb Pärispea
kräme <krämejä, krämejä> räme, kärisev ▪ Kus sa oma ääne krämejäks oled karjund? Tammistu
kude <kue, kudet> koelõng ▪ Ise kehräb, ise kudub, omad kued, omad loimed Tammistu; Üks Juminda naine raiund pagu pääl uued kilu vergud kohe permandu tegi kueks Tammistu Üks Juminda naine raiunud paku peal uued kiluvõrgud kohe põrandavaiba koelõngaks (kuna kilu ei olnud meres)
kuida, kuda
1. kuidas ▪ Kuida sa nüd oled niisugune nadi, et eit (sa ei) saa miŋŋegägi hakkama Pärispea; Pidi niikaua aurutama, et voiks teda (lauda) kierada kuda muodi tahad Kaberneeme; Vahtis, et kuida päidi sis se tanu tuleb oieti pähä panna Tapurla Vrd kudas
2. kui ▪ Sorme nügäd on kaik marraskedul, kuida langesin kivie pääle Pärispea Sõrmenukid on kõik marraskil, kui kukkusin kivide peale; Kuda ma neid muni (mune) söin, ninda akkand tämäl nii irmus valu Tapurla; Kuida ong pohja sai, panid (kilgid) süöte sield nahka Viinistu
kuis (küsilauses) kui ▪ Kuis vana sa oled juo? Pärispea; Kuis suur se sis oli? Pärispea; Kuis palju sie kell on juo? Pärispea
kula <kula, kula>
1. puukulp ▪ Kus sen subi kula oled jällegi toppind? Tammistu
2. puulusikas ▪ Küll o kena kirju kula Pärispea; Eks ennevanast neh süödi puukulajega Virve
kuli <kuli, kuli>, kulik <kuligu, kuliku> kiilas; kiilaspea ▪ Nää, messugune kuli nüd oled Pärispea; Oh messuguseks kuliguks oled last henes pää nüd tehä Pärispea; Kulipää Tapurla
kumpki <kummagi, kumbagi ~ kumbadagi> kumbki ▪ Kahe kuu vaheajal kui kuud kumbagi ei ole, sie piab kaikse mojuvamb olema Tapurla; Kuts säh sedä jalga, kuts säh toist jalga, en anna kumbadagi, omad jalad molemad Suurpea
kurtama <kurtada, kurdan> kurtma ▪ Lavassaare mihed kurdid aeva, et neil on siin kaugal käüä sidä (viina) tuomas Viinistu; Küll sa oled igä tüdümättä inimine, eit (sa ei) kurda millaski Pärispea
kärsämä <kärsädä, (ta) kärsäb> kärssama, kõrbema ▪ Sa oled last liha vist kärsämä, kaik kohad o kärsä haisu täüs Pärispea
käsi|posegall ~ käsi|posegalla käsipõsakil ▪ Istun käsiposegall, pää kallalla (viltu) Pärispea; Mes sa metled ninda, oled jo käsiposegalla? Pärispea
käsitämä <käsitädä, käsidän> kasutama ▪ Kas sa oled käsitänd minu kirvest? Tammistu; Eks kinniste silmijegä verku old palju paremb käsitädä, ei mend tampssilmäd ninda segamine Tammistu
kügütämä <kügütädä, kügüdän> kükitama ▪ Kas oled arjavarre ala nieldänd, et tohi kügütädä Juminda (öeldi, kui laps ei tõstnud maha kukkunud asja üles); Kügüdin tuulevarjuss, suure kive taga Pärispea Vrd kügistämä, kükkümä
kühnüdi <kühnütimme, kühnüdind> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Oled igä üks kühnüdi küll, ei joua miŋŋegägi millaski valmis kohe Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdüs
kühnüdüs <kühnüdükse, kühnüdüst> kohmerdis, aeglane inimene ▪ Küll sa oled üks kühnüdüs, milla sa samate saad heinä valmis Pärispea Vrd kühnämüs, kühnäüs, kühnüdi
küll1
1. (kinnitavalt) tõepoolest, jah ▪ Enne oli old küll vergu parandamise talgud Viinistu; Tänä ole kohe ouess jusku ääsi suuss, on oite palav küll Pärispea; Kas sinä oled palju nuorenesa pidujel käünd? – Küll Tapurla
2. küllap ▪ Küll obune nuore rohu pääl jälle koisuma akkab Tammistu
3. (siduvalt-vastandavalt) nii ... kui ▪ Vuo kävi igate kanti, küll ulguvuo, küll lahevuo, küll kävi maa puold üles, küll kävi jälle üleväld alapäidi Tammistu
4. (rõhutavalt hüüatustes) ▪ Küll ne (hambad) siis valudid Pärispea; Küll on paisteleib üä süüä Tammistu
külmitämä <külmitädä, külmidän>
1. külmetama, külmetuma ▪ Küll sai talvel nuodal külmitädä Viinistu; Hura (hõika) laps ouest tuba, ennegu sie külmitä Pärispea; Oled külmitänd, nenä nattane pääss Viinistu; Mes siel külmidäd nenä punane pääss Pärispea
2. külmuma ▪ Trepi iest nii liugane, kui külmitäb ega siit saa üles kuidagi Viinistu Trepi eest nii libe, kui külmetab ega siit saa üles kuidagi Vrd külmämä
lain <lainu, lainu> laen ▪ Ma toin nüüd lainu silgud ärä, nüüd olemme tasa siis vähäks ajaks Pärispea; Lainu leib ja laastu tuli, ei sie piisa pikkele Viinistu (vanasõna) (võlgu ei saa kaua elada); Eks se tahu igä ärä oiendada (õiendada) ku oled toiseld lainuks ottand Pärispea
laiska|nahka laisk inimene ▪ Oled ige laiskanahka, kaik tüöd puolilla Juminda
leigu|rauad mitm <leigu|rauduje, leigu|raudu> käärid ▪ Kus sa leigurauad oled pand? Virve
leppimä <leppidä, lebin>
1. leppima ▪ Eks sie nüüd enne surma tuld viel leppimä Turbuneeme; Omad kuerad riitleväd ja leppiväd Pärispea
2. rahul olema ▪ Sengä täüdüb nüüd leppidä mes saimme Viinistu
lihuma <lihuda, lihun> kaalus juurde võtma, kosuma ▪ Porsad on joutsast lihund Pärispea; Küll oled sa lihund ja müdejäks (priskeks) mend Viinistu
loppema <loppeda, (ta) loppeb>
1. lõppema, lõpule jõudma ▪ Tä tüöaig oli paar tundi varemb loppend Viinistu; Kaik on üä mes loppeb üästi Tammistu Vrd loppuma
2. kõhnuma ▪ Küll sa oled viimisel ajal ärä loppend Viinistu Vrd loppuma
3. surema ▪ Lehm loppes Tammistu
loppuma <loppuda, lobun>
1. lõppema, otsa saama ▪ Kompvegid loppusid otsa Viinistu; Neid kalu püüedä küll, vade ärä ei lobu millaski Pärispea Vrd loppema
2. piltl kõhnuma ▪ Sa oled ninda ärä loppund Pärispea Vrd loppema
luhtitama <luhtitada, luhtidan> õhutama ▪ Täüdüb tuba luhtitada ehtul, siis o hüä magada Pärispea || piltl (end) tuulutama ▪ Oled tuld ka luhtitama ouesse (õue) Pärispea
luiskune <luiskuse, luiskust> pikk ja kõhn ▪ Molemad on luiskused jüskü kaks rehävart Viinistu; Millas sust tüömies tuleb, praigu oled küll luiskune Tammistu
lükkämä <lükkädä, lükkän>
1. lükkama, tõukama ▪ Lükkäsimme paadi juomist väljä Viinistu; Uks lügäti lahti, siis kui agati ahju küttämä Tapurla; Oled nindagu jala tallugas, lüüä ja lükkädä Tammistu hlv
2. ära jooksma ▪ Kus se varas nüüd lükkämä sai, et ei kennegi käde saand Pärispea
mappe <mappe, mappet> (seina)vaip ▪ Küll oled tehnd omale toreja (toreda) seinä mappe Pärispea; Nüüd aeva taheda neid villasi seinä mappei Pärispea
mauk <maugu, mauku> tanguvorst ▪ Küll oled aga jämejäd maugud valmis tehnd Tammistu; Vanast olid pulmamaugud ja lastemaugud Pärispea || piltl, nlj ▪ Enne vanast hüüetüd neid (lõhesid) viel juodumauguks, neh juodulauale igä muretsetud lohe kala Pärispea; Ja mauk tähendä maiuspala Pärispea
meri <mere, merd> suur veekogu ▪ Inimesed langenned mere Tammistu Inimesed kukkunud merre; Vie tünner mere liguma Pärispea Vii tünder merre ligunema; Meri oli kohe tilktüve Viinistu Meri oli kohe väga vaikne || piltl ▪ Sel mehel on meri aeva polvini Tammistu (kõnekäänd) (hooplejast); Merel silmäd ja metsäl korvad Viinistu (vanasõna) (merel oled nähtav, metsas kuuldav)
metlemä <medellä ~ medeldä, metlen> mõtlema ▪ Nüüd oli aiga medellä, mes eluss johtund Viinistu; Ei ma nii järskü ei oska medeldä Tapurla; Oled niisugune, neh ühepäiväne (raiskaja) inimine, ega metle huomise iest Pärispea
mistama <mistada, mistan> hävida laskma, kaotama, (millestki) ilma jääma ▪ Eks se lumesadu teht sen, et paadi ja lasti mistasimme Viinistu Eks see lumesadu tegi seda, et paadist ja lastist ilma jäime; Nüüd mistasid meie hüä naara (tragi) Viinistu; Ärämme lähä, mistamme vergud Viinistu; Kuhu sen raamadu oled mistand? Viinistu
muhingess, muhingesse riides; riidesse ▪ Sa oled kohe suoja ilmaga ninda muhingess (paksult riides), kas sul ei ole palav? Pärispea; Oite muhingess (üles mukitud) naine Pärispea; Kui saate muhingesse, eks siis täüdü hakkada menemä, ega pulm uoda Viinistu; Oled jo pidule menuks endast muhingesse pand Tammistu
muidu
1. muul juhul ▪ Sa täüdüs rohkemb lihuda, oled muidu nii luiskune Viinistu Sa peaksid rohkem kosuma, oled muidu nii kondine; Ühtelugu täüdüb vanu verku parandada, ega nie muidu sis kalu oda (ei võta) Pärispea
2. niisama, ilma vajaduseta ▪ Olimme mere pääl muidu lusti Viinistu; Mes sa muidu metsä lähäd, sieni ei ole Pärispea
munima <munida, (ta) munib> munema ▪ Eks kana voi igäle puole munida Juminda; Kana munis suured munad Pärispea; Kukk munib sulle kohe kuldased munad ku üä laps oled Tammistu nlj
mure1 <mure, muret> mure; hool ▪ Mure on ninda ku meri, miŋŋest üle ei uju egä tühjäks ei juo Tammistu; Igä päiv on omad mured Tammistu; Lapsine pere ja muret palju Pärispea
möklämä <möklädä, möklän>
1. sodima, mäkerdama ▪ Oled kaik ärä mökländ Pärispea
2. (hambutult) mäluma ▪ Ansin vanainimisele porgandi, küll möklas, ei saand sest lasi (jagu) Virve Vrd mögeldämä
mörüskäne <mörüskäse, mörüskäst> pahur ▪ Miks sa tänä ninda mörüskäne oled? Tammistu Vrd möriskäs, pörüne, toriss, tuustakune, töriss
nattane <nattase, nattast> tatine ▪ Nenä lähte järskü nattaseks Pärispea; Oled külmitänd, nenä nattane Viinistu
nelgudi <nelgutimme, nelgudind> pikk kõhn inimene ▪ Sa oled jusku nelgudi, ei ole muual liha ku kieless Pärispea; Tädä tundeb joba kaugald, kesse muu nii nelgudi on Viinistu; Moni inimine on jusku nelgudi, küll sille vade lähteb palju riiet Pärispea
niine|puu <niine|puu, niine|puud (2. osis sageli lühenenud)> pärn ▪ Niinepuu oied on üäd mitma tove vasta Virve Pärnaõied on head mitme tõve vastu; Niinepu lehed o libejäd (vihtudes) Pärispea
nissi|jupp <nissi|jubi, nissi|juppi> ihnuskoi ▪ Oled igä (ikka) nissijupp Pärispea; Küll ta oli ka nissijupp Virve
nogulane <nogulase, nogulast> kõrvenõges (Urtica dioica) ▪ Nogulane polt Pärispea Nõges kõrvetas; Kus sinä oled langend (kukkunud), oled langend nogulaste sise Kiiu-Aabla
nuuga <nuuga> kokkuhoidlik, kitsi ▪ Küll sa oled vade nuuga, et ei raatsi kohe süüägi säälistviisi Pärispea; Nuugamad pered, nie olid juo tehnd piimä suppigi sest (kooritud piimast) Tammistu; Hüvil päivil ei ole nuuga old ka toistele andamisega Viinistu || nuugald ~ nuugasti kokkuhoidlikult, napilt ▪ Nuugald mietama Tammistu Napilt mõõtma; Annad vähämb (loomale süüa), nuugasti, eks siis eläb ka, egä ta sendä ärä sure Tammistu Vrd ihnus, sitke, tiuga, tüür1
närp <närbi, närpi> närb, viletsa söögiisuga ▪ Küll sa oled närp, ei käü kaula üks ega toine süömine Pärispea; No mes sa tied ärä, ku luom o närp Pärispea
nükrästünd <nükrästünne, nükrästünd> tusane ▪ Oled tänä ninda nükrästünd Juminda