[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükk ▪ Saimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagama ▪ Tänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemik ▪ Neh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) oma ▪ Kenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspool ▪ Küll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saama ▪ Undid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

kangutasa oma kangekaelsusega ▪ Tä vei itse henesä ku lapsed kangutasa kadule Pärispea Ta viis iseenda kui lapsed oma kangekaelsusega hukatusse; Oma kangutasa (ta) kuolit ige poissi, poiss sai läbi Loksa algkuoli Turbuneeme || jonni pärast ▪ Laps tönni nutta nindagu vähikäse kangutasa Pärispea; Sa tied juo sida kiuste ja kangutasa Tapurla

pentska <pentska, pentskat> magamisase, oma koht ▪ Poissil on lagass (lakas) oma pentska Virve

tigeütäsä oma tigedusest ▪ Tigeütäsä void kaigile palju pahandust tehä Pärispea

tuna|muldune <tuna|mulduse, tuna|muldust> tunamullune, üle-eelmise aasta oma ▪ Sie on tunamuldune lugu Pärispea || piltl ammune, unustatud ▪ Ärä etsi tunamuldust lund taga Virve; Suendab tunamuldust suppi Pärispea (räägib vanast pahandusest)

vieras <viera, viera ~ vierast>
1. nimis võõras inimene; keegi väljastpoolt oma peret ▪ Egä meil siis viera old kedägi Juminda; Mina olin küll viera kasvatada Tapurla; Ei viera silmä vesi tule Pärispea (vanasõna) || külaline ▪ Kui tuli viera ka viel kedägi, naaburirahvast Kiiu-Aabla; Kuldani vierad tulid Tapurla Minu kallid külalised tulid; Täüdüb mennä kohe sugulastele vieraks Pärispea; Sain neile ka vieraks mennä Viinistu
2. omds võõras ▪ Ärä vierast verku kergidä Tammistu (ära puutu võõraid püüniseid)