[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 351 artiklit, väljastan 100

aiga ajal, aeguNäd (paadid) hakkasid kaik rannast ühtaiga (ühel ajal) menemä Viinistu; Kodu old sidä aiga kennegi laps ouess Viinistu Kodus oli olnud sel ajal keegi laps õues; Siin old sidä aiga oite hüäst otta suuri kalu Pärispea Siin oli olnud sel ajal väga hästi võtta suuri kalu

aiga|ammu üsna ammuAigaammu juo olid metsäss mustigad küpsed Pärispea; Toistel old aigaammu juo nie ristnurkased tuad Pärispea Teistel olid olnud üsna ammu juba need ristnurkadega majad

ajama <ajada, ajan>
1. midagi tegema sundimaAjamata läks, palumata tulgu tagasi Tammistu; Aja kui huost hange Viinistu (kõnekäänd) (sunni vastumeelset tegema); Aimme lehmäd keväjäl laudast väljä Pärispea
2. jälitamaMies ajab koeraga jänikse jälgi Tapurla; Ei old mahti millagi, üks tüö ajas aeva ühttoist taga Tammistu piltl
3. sõitmaLoksa piirivalve paat ajab laeva puole Viinistu; Suome puold ai tullipaat laeva juure Viinistu; Siis ikke ajasime aina vasta tuuld Kaberneeme

ala
1. määrs allaLivestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldaleTuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna pooleVili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas allaMene vihma iest varju ala Pärispea || piltlJäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidaleJäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpoolKoht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunasPaat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

ala|päidi allapoole; (millestki) madalamale ▪ (Kalamehe põlled) olid ige pikked ka, olid ige kohe piaaigu puole sääreni ja alapäidi viel Tammistu || alla, (millestki) vähemAlapäidi kolme ei old kenelgil (paadis inimesi) Tapurla || alaspidi, allapooleKierän häklä (linaharja) toist päidi, panen nie piid alapäidi Viinistu; Sügävässigi viess luopind hendäss pää alapäidi pohja Pärispea || ranna pooleSaaned Ulgmadala pääld alapäidi Tammistu Saanud Ulgmadala kohast ranna poole Vrd alaspäidi

ald
1. määrs altVajuski (paat) ald ärä ja läksid (uppusid) inimised kaik Pärispea; Muud ei old ku lagus jää ald Tapurla
2. tagasKiers ukse ald ümbär Tapurla Keeras ukse juurest ümber
3. eessLaps juokseb ald vihma Tammistu (ei saa märjaks); Kui tahud mennä laskema tädä (hüljest) püssügä, siis täüdüs mennä ald tuule Viinistu

ammet <ammedi, ammeti>
1. amet; tööAmmet kaik mes leibä tuob Viinistu
2. tegemine, tegevus; ▪ Küll old vanamihel ammeti (tegemist), kui saand sinne holmije vahele maale Viinistu; Ku tulid juo keväjäll muna pühid, no siis sai oldud muna värvimisegä jälle ammediss Pärispea

ankur2 <ankuri, ankuri> ~ <ankru, ankru> vahend millegi paigal hoidmiseks meresAnkuri ajurivil tarvis ei ole Tammistu; Kui muidu püük on, kas pohjapüük vai siis puolevie püük, siis on kaks ankru Tammistu; Sättigä ankuri peli nüüd valmis, varsi o sidä tarvis, hakkame soitama Pärispea; Laev ankuriss ei old Viinistu

aplaakriss tegevusetaSie on siin aplaakriss Tapurla (elab jõude, vabadikuna talus); Ma olen old kohe kuu päiväd aplaakriss (haigena teovõimetu), ega tiieki, mes viga se voib olla Pärispea

arga|nahka, arga|nahkane <arga|nahkase, arga|nahkast> argÜks naaburmies old ninda vähä arganahka Viinistu Üks naabrimees olnud pisut arg; Poiss uo arganahkane, ei tahu pimejäss oue mennä Pärispea; Küll sa oled arganahkane poisikane Leesi Vrd arg

armedu <armetuma, armedundu> armetu, viletsLaps oli old täiss ja kärnäss ja armedu Tapurla Laps oli olnud täisid täis, kärnas ja vilets; Jaala näüt igä nii armedu kovass tormiss Viinistu Jaala näis ikka nii armetu kõva tormi ajal Vrd armudu

arstima <arstida, (ta) arstib> ravimaVade neid old ka, kes oskasid painaja ärä arstida ja pouskida Pärispea Aga neid olnud ka, kes oskasid painaja ära arstida ja posida

asi <asja, asja>
1. asi, eseElu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmusAeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaoluOld viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadusMaks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtusEi sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) ||Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)

ega
1. sides (eitavas lauses) ja ei, ei kaTämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist ega lehmä, lammast ega naist Viinistu
2. määrs (kinnitab eitust) ▪ Ega ühekerraga ige aesta leibä saa Tammistu (kõnekäänd) (kõike korraga ei saa); Ega üksigi puu ole viel taevani kasvand Pärispea (kõnekäänd) Vrd eiga

ehmädüksiss ehmunudNaine old ehmädüksiss siel laga (laka) otsil Juminda

ehtu ~ ehtut <ehtu, ehtut> õhtuSügüse ehtujel, siis käüdi ige kuoss, suvel ei old juo aiga Tammistu; Tuli juo ehtut ka Viinistu; Suveehtud olid ilusad ka rannass Viinistu ||Ehtut on igä huomigust targemb Pärispea (vanasõna)

ei <(ma) en ~ ein, (sa) et ~ eit, (me) emme ~ eimme, (te) ette ~ eite, (nad) eiväd (varasem eitusverb esineb tänapäeval ka muutumatu sõnana)>
1. (eitussõna)Ma en saand jo ka aru, mes tuleb pääle hakkada Pärispea; Ein oska selitädä Viinistu Ma ei oska seletada; Sa teid ihan rumalast, et eit viend tänä rüsä mere Viinistu; Toisest et huoli ühtä Tapurla Teisest sa ei hooli üldse; Eimme oskand siis panna sest tähelegi Turbuneeme; Kas siel eite käüned? Pärispea Kas te seal ei käinud?; Sidä ette ole näht Tapurla Seda te ei ole näinud || (eitust rõhutavalt)Taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld Pärispea; Ei sa muidu kuula, kui malagas sanujega ühess ei käü Tammistu
2. (vastuseks küsimusele või mõttekäigule) (eitavalt, tõrjuvalt)Ei, ma saarmast rohkemb ei ole ka näht Viinistu
3. määrs mitteKui kalu rohkemb, siis sai rohkemb panna, et sai igä toised inimised ka süüä, ei lapsed üksi Pärispea ||Ei nii hüä ku kiidedä ega nii paha ku laideda Pärispea
4. sidesTämäl ei ole old midägi luoma, ei siga ega veist Viinistu Vrd ep

eine <eine, einet> (hrl eitavas lauses) raas, kübeTerve nädälä pole leivä einet majass old Tammistu; mitte sugugi, üldse mitteTüöst ei huoli ta mitte einet Pärispea; Ei kuula mitte üks eine Tapurla; Teid ma ei häbene mitte einet Pärispea Vrd einekäne

eks
1. (kinnitus- või rõhusõna) küllap, juEks siga ole saand jälle tua uksest sise ja no eks munakorv old jälle tuanurgass Tammistu; Eks me lähe, eks me tuo Tapurla; Eks se kinkijä taidand olla sis muidugi vana Jüri poig Pärispea; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla || (käsu või soovitusena)Mes siel seisud jusku tiesurna (valvur), eks sa lähä kuhugi Pärispea Vrd ks
2. (küsilauses koos eitussõnaga) kas (ei)Eks silmäd ei tie haigeks sie kirjutamine? Pärispea

eksuma <eksuda, eksun>
1. eksima, teed või suunda kaotamaÜks Ollandi (Hollandi) laev taht tulla Tallinna ja eksund ärä, eksus siie Kolga lahte Tammistu; Udu oli, eksusime vähä, kumbasind ei old paadiss Viinistu Udu oli, eksisime veidi, kompassi ei olnud paadis || piltlNii viletsäks jäänd, et eksu särgi sise ärä Tammistu (ei oska särkigi selga panna)
2. valesti toimimaHobune eksub neljäld jalald, saadik siis inime sanald Tapurla (vanasõna) || eksund (inimene) vallasemaEks neid eksund inimisi ole küll igal puol nüüdisel ajal Pärispea

elu <elu, elu>
1. elusolekToinekerd meri ottab elu ka Tammistu || elust hiŋŋest ~ elu puold ~ elu iest kõigest jõustEi ole parada mieste korval soudajes, ku pead elust hiŋŋest igä tembama Pärispea; No sai igä kohe elu puold neid kivi ubida, ennegu aiaks sai Pärispea No sai ikka kohe kõigest jõust neid kive upitada, enne kui aiaks sai; Ma tirisin kohe ka jullat elu iest, neh on pagu vesi meress Pärispea || Tege elu täüs teeb hinge täis, ajab vihaleMes sa ajad alade nüd niisugust sigaposmu juttu, sie tege elu täüs kohe Pärispea Mis sa ajad alati nüüd niisugust lobajuttu, see ajab kohe vihale
2. elulaad; elujärgEi se kerge old sie elu ühtegi Kaberneeme
3. kestvusaegIgäl nuodal oli oma nimi ja moni nuot sai viel mittu nime oma elu siess Tammistu

eläv <elävä, elävä>
1. elusolev; elujõulineLangesin tua lagast maha eläväks kuolevaks Tammistu Kukkusin elumaja lakast alla poolsurnuks; Eläväd kalad ujuvad vasta vett, surred vade lähteväd juoksuga seltsiss Pärispea Elusad kalad ujuvad vastu vett, surnud aga lähevad vooluga kaasa; Näge inimist eläväst ilmast, ei kuolend kustagi Viinistu (öeldi, kui tuttavaga harva kohtuti)
2. elavaloomulinePäiväl palju paarmu ja hobused irmus eläväd, rapsivad kangest Kiiu-Aabla; Eläv nindagu elävobe Tammistu Vrd eläväne
3. ainuskiOlis siel üht elävä pudeli siel küögiss old Turbuneeme; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Pärispea

emä <emä, emä ~ emäd> emaEga old nii palju aiga siin kodu isa ja emä juuress tuass istuda Viinistu; Paremb oma emä vits kui vierä emä voileib Tammistu (vanasõna) || piltl alus, algeKüünläpäivä (2. veebruar) sula ja maretipäivä (13. juuli) poud on näljä emä Tammistu (ennustavad kehva saaki)

ep eiMeil vähikäsed kuolilapsukased ep ole nähnedigi rugi ja nisu peldu Pärispea; Pani seda sahhariini ja järnes testamenti (Rootsis valmistatud arstim) sise (viinale) et miks ep se siis romm old Kiiu-Aabla (tegi viinast rummi) Vrd ei

eplagas <eplaka, eplagast>, heplagas <heplaka, heplagast> omds, nimis eblakas, kerglane (olend), edev, alpNuor hobune oli jusku va heplagas, ega sie seisund rihma otsass kääss kuidagi paigal Pärispea; Hobused olled kaigil hüäd, külläb meie heplagas täkk old viel kaige huonumb Viinistu Vrd ebel, eplak, heplakune

esi eelne (aeg)Old suvine aig ja päivävieru esi Tammistu; Ehtu esi on hüä viluga heinämaal kova heinä vihtuda Pärispea Õhtueel on hea viluga heinamaal kõvasti heina niita

esteki
1. esmalt, algulEsteki-esteki Endla lieri, peräst lähteb Mieri lieri, üttel mies, kenel kodu kaks tüdärd Juminda; Esteki tasahilja Pärispea Vrd este
2. enne, varemEsteki oli ta (noorte käitumine) vähä säälisemb Pärispea Varem oli see (noorte käitumine) veidi korralikum; Sie tie old esteki oite huon Pärispea See tee olnud varem õige halb Vrd esteks

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haruMonel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) ||Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline otsAnkuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suundIgaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltlEi old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haigetama <haigetada, haigedan>, aigetama <aigetada, aigedan>
1. põdema, haige olemaMies ise old juo pikkemba aiga aigetand ja viletsä tervisega Tammistu; Ühe üö oli kodu haigetand viel ja siis sai jälle paremaks Pärispea
2. valutamaSiest hakkas haigetama Tapurla

hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhnSie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltlEga oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipamaMa sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldseEi ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi

hajulla hajevilEks se pojatüdär old vähäkäse hajulla, henesä mettess (oma mõtetes) Pärispea

hakkama <hakkada, hakkan ~ hagan>, akkama <akkada, akkan ~ agen>
1. alustamaJaanipäiv oli 24. juunil ja siis hagati heinäle Pärispea Jaanipäev oli 24. juunil ja siis alustati heinateoga; Kui soda loppes, sai jälle hagatud äri ajama Viinistu; Hakkaga süömä! Pärispea
2. muutumaEhk akkab viel elusaks Tapurla; Hakkab saule (sajule) mitmaks päiväks Pärispea
3. kinni või külge jäämaPutr akkab pohja Tapurla ||Jahud ei akka ühte Tapurla || nakkamaSie haigus hakkab inimistesse ka Pärispea
4. mõjuma || pähä hakkama pead haigeks tegema, purju panema, iiveldama ajamaMeri akkab pähä Tapurla; Viin, olut akkab pähä Tapurla; Ving akkab pähä Tapurla || süämelle hakkama vastumeelsust tekitamaMidäs sul viel süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Pärispea
5. (midagi) suutma || hakkama saama toime tulemaLaps läks ilulugemisega ninda ähmi täüs, et ei saandigi hakkama Pärispea || lõikamaVigasti ei akka rohe pääle Tapurla; Viskasid terve nauri lehmäle ede, nää ilastab vaide sen ärä, ei hakka hammas pääle Pärispea
6. töökorda; töökorras, tegevusvalmisSain elämise siin akkama, ega old midägi enne akkamist Tapurla; Ennemi ku kaljastest aluksed olid hakkamas, vieti Suome vilja, tuhli, ouni ja ühttoist tarvelist Pärispea

hakkima <hakkida, hagin> tükeldamaMina hagin liha pieneks pienikäseks Tapurla || (mättakirvega) maakamarat purustamaEga old muutku heinämaa, mes sai itse hakk-kirvega kaik mättäd ärä hagitud Pärispea

harpene <harpese, harpest> haralineMeil Odakive metsäss old siie saati vanu harpesi kuuski oitegi useja Pärispea Meil Odakivi metsas olnud siiani vanu harulisi kuuski väga sagedasti Vrd haaraline, haarikune

har|verk <har|vergu, har|verku>, ar|verk <ar|vergu, ar|verku>, harv|verk <harv|vergu, harv|verku>, arv|verk <arv|vergu, arv|verku> hõredasilmaline lestavõrkEks vanujel miestel old jo nied paremad kalakohad tiedä, oli sie siis arvergu püül vai toiste verkujega Tammistu; Harvverk (on) kammila verk Tapurla; Kaige vanemb nimi old arvverk ~ arverk, siis sai kammilavergu nime ja kaige viimaks kaluosi (kolhoosi) ajal lesta verk Tammistu; Juo rambigi, lähämme nüd harvergulle Pärispea Juba vaibubki (tuul), läheme nüüd lestavõrgule; Läksimme juo harvergu vesild üle ja hakkasimme laskema räimi verku Viinistu Läksime juba rannalähedasest lestapüügi kohast üle ja hakkasime räimevõrke sisse laskma

helde
1. lahkeOn old igä heldei inimisi kes on avitand Viinistu
2. hüüds || helde aig (väljendab imestust)Helde aig ku sinu jalg o mend paistesse Pärispea; Oh sina helde aig Tapurla Vrd heldekäne, heldemäne, heldene

help <helbu, helpu>, elp <elbu, elpu>
1. nimis hõlp, kerge põliEga kalamihel ole elpu millagi Tapurla; Ei mul siin helpu ole, suur pere ja alade tegemist Pärispea; Nuorest pääst on elbul old ja toiste kelkujell määst ala last Tammistu (noorena hellitatud ja teiste kulul elanud); Helpu hevosel, kui säkki mihe seljäss on Viinistu piltl Hobusel kerge põli, kui kott on mehe seljas (öeldakse, kui keegi teise eest töö ära teeb) || lustLas nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu
2. omds hõlpus, kergeHelbu polve pääl ega palju pietud Pärispea; Elp tüö, elp leib Tammistu (vanasõna) Vrd helpus

herkavil ~ herkavilla (pool)ärkvelEga suve üösel uni valgega tule, muutku ole vade herkavil aeva Pärispea; Eks kalurid ole tormi üösel igä herkavil Viinistu; Rand hakkas üösel äänitsemä, olin peräst kogu aja herkavilla Viinistu || erksas olekusKüll old ennembaigue vanuel sis vanusanu ja muistaduste rääkimisi ja kaiki sidä migä mälü herkavil hois Pärispea piltl Vrd herevillä

hieringes <hieringe, hieringest>, ieringes <ieringe, ieringest> heeringasToised olid siin siis hieringe püüss, olid hieringe laevass Viinistu; Eks old hieringest vai neh midägi paremba kala juo ammu jouluks hoietud Pärispea; Paksu lihaga ja üästi rasvased (räimed), süö nindagu ieringest kohe Tammistu

hiiluma <hiiluda, (ta) hiilub>, iiluma <iiluda, (ta) iilub> hõõguma; hiilgamaSüöd hiiluvad liess Tapurla; Panemme vähä hiiluma (väikese lambi); Ise old nindagu tahma tont, silmä valged vähä iilund Tammistu

hiir <hiire, hiirt>, iir <iire, iirt> väike näriline (Mus) ▪ Juhtusid iired verku katki närimä, siis enämb sel vergul onne ei old Tammistu (vana uskumus); Ei siit pääse läbi iir ega aragas Tammistu || piltlKirbust tehä karu ja iirest ärg Tammistu (kuulujutt paisub rahvasuus); Ega hiir viljakuhja ala ärä ei sure Pärispea (vanasõna); Üks iir, kaks saba Tammistu (mõistatus) (= pastel)

hiitlane <hiitlase, hiitlast>, hiitläne <hiitläse, hiitläst>, iitlane <iitlase, iitlast> Hiiumaa elanik, hiidlaneNagu vana must hiitlane, ei viitsi hendäst pessä ka Pärispea; Iitlasi old enne siin Ara saaress, kui sie kalatüöstus siin vai suolamine oli Tammistu || kivimängHiitläst ja tibu sai igä jusku kaikse paremine ja kauemb ka ilma vilka menemättä (viga tegemata) mängidä Pärispea

hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhkKu (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõimeHiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresseEi oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoogOled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimeneÜks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamineHing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduvHing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla

hingeline hiŋŋeline <hiŋŋelise, hiŋŋelist>, ingeline iŋŋeline <iŋŋelise, iŋŋelist> elusolendInimese iŋŋelist ei ole nähä old Tammistu; Odin kuerapoja, et eks tä ole igä üks hiŋŋeline majass Pärispea; Meri on tühi ja paljas, pold iŋŋelist ottada Tammistu (ei olnud kalu)

huidurane <huidurase, huidurast>, uidurane <uidurase, uidurast> uimane, pikaldane; vilets, nõrkSie old sündümisest saadik huidurane Viinistu; Küll sie poiss oli uidurane, selidä ja selidä, vade midägi aru ei saand Virve; Oite huidurane luom toine Viinistu

hulkel ~ hulkvel hulkumas, jõude ringi uitamasHärgi ja lehmäluomi ku lamba old oitegi palju ka hulkel metsi müödä Pärispea; Sie oli hulkvel, aestuje peräst jous jälle kuo tagasi Viinistu

humalass, humalasse purjus; purjuSie oli tänä kovast humalass, ei sest old tüömiest Viinistu; Sie mies ott hendäst oite humalasse Viinistu Vrd hudigass, pöhläss

huomama <huomada, huoman>, uomama <uomada, uoman> tähele panema, märkamaKas sa et huomand, kui ma hüüsin? Viinistu Kas sa ei märganud, kui ma hüüdsin; Ei siel old midägi huomada Viinistu Seal ei olnud midagi märgata || taipamaMa ei uomand sidä kaiki, mes räägiti Virve Vrd tähtämä

huon <huonu, huonu>, uon <uonu, uonu> halbRabaskari otsass oli jälle niisukene uon jää, ja jää tohkes paadi ald ära Kaberneeme; Nää mes tügü tegi, meid pidi uonuks, aga viera mihele lähteb küll Tammistu (tüdrukust, kes läks teise küla poisile mehele); Ma olin ka igä virk kuduja egä ma just huon kuduja ei old Pärispea; Meil on uonud maad, muud kui kived, kived Kiiu-Aabla

huone <huone, huonet>, uone <uone, uonet> hoonePalju neid huonei siin rannass on old? Pärispea; Karduni (endise piirivalve kordoni) uoness on suveti nüüd laste merepääste laager Virve

huusass, uusass (millegagi) seotud; tegevusesSie on helevill sess huusass, et uota siie tänä peigu Pärispea; On jo mittu päivä old viinä uusass Tammistu; Aeva ko`luositüö huusass, sidä aiga ei ole, et mone sana kirjutas Viinistu; Ma pian olema verkuje huusass, ega ma muuale pääseki Pärispea; Olen lapse uusass pidänd koduss olema Tammistu

häbü <häü, häbü>, äbü <äü, äbü> häbiKuerad lapsed, kuerad vanemad, äütä kasvavad, äütä eläväd Tammistu Ulakad lapsed, ulakad vanemad, häbita kasvavad, häbita elavad (nagu vanemad ees, nii teevad lapsed järele); Häbü olis old hakkada abi hüüdämä Viinistu Piinlik oleks olnud hakata appi hüüdma; Häbü pidäs olema Pärispea

häkk <hägi, häkki>, äkk <ägi, äkki> okstest või varbadest onnHagerik oli meil, hau oksist ehidettüd häkk, ninda ku nie vaanimiskojud (varitsushütid) käüväd Pärispea; Se mies teht heneläs hägi sinne Viinistü randa, sie häkk old vähikä koju muodine tuba Pärispea See mees teinud endale onni sinna Viinistu randa, see onn olnud väike hüti moodi maja || kanapuur, kanakuutPakkasega täüdüs jällegi kana ägi tuba tuua Tammistu; Häkk taht igä päiv puhastamist Pärispea

hämmästüksi ~ hämmästüksiss hämmeldusse, hämmeldusesSiin o old tavaks heituess vai hämmästüksi menness puusa pääle peksä Pärispea Siin on olnud kombeks ehmudes või imestades puusale lüüa; Tädä näin ihan hämmästüksiss Pärispea

hörts <hörtsü, hörtsü> tobuMeie heplagas täkk old viel kaige huonumb, sie oli niisugune hörts, et kart vett ja jääpragu Viinistu

höünäküne <höünäküse, höünägüst> rumaluke, mõtlematult tegutsevKüll nie lapsed on höünäküsed Pärispea; Sie old igä vana saat höünäküne tuisupea Viinistu See olnud ikka vana eani mõtlematult tegutsev tuisupea; Mes sinä höünäküne tuled oma kourijegä siie tuhlipada Pärispea Mis sina tobuke tuled oma kätega siia kartulipatta (sobrama)

höürüksiss, öürüksiss auru all; purjusIgä laupäivä ehtu oli höürüksiss Pärispea || aruta olekus, ülierutatud seisundisSie old siis ninda öürüksiss, et ei ott kennegi kuulla Juminda Vrd äür

iemäl eemal, kaugemalNüüd oled kaua aiga joba kodund iemäl old Viinistu

iess
1. tagas juures, lähedalIgäkerd ei old siin külä iess kalu Viinistu Igakord ei olnud siin küla juures (meres) kalu; Virve iess oli siis niisugune pardameri, äkkiline (astang) kohe Juminda Virve (küla) juures oli niisugune veealuse sügavikuga meri, järsk (astang) kohe || silmisNii vähäsess väärtusess sie rannamies ige oli neie (maarahva) iess, aga eks täüdüned elädä Tapurla
2. määrs eesIess ora, keskel kerä, taga käärid omast kääst Tammistu (mõistatus) (= pääsuke); Uomine päiv on alade iess Tammistu (ei tea, mida homne päev toob) || ootelRätsebäl palju tüöd iess Tammistu

iest
1. tagas eestMöid (kalu) raha iest kussagi turul Viinistu; Olimme kohe piesass poiste iest peiduss Pärispea || pärast, tõttuEks old igä mure poja iest Viinistu
2. määrs eestMene iest kaugemalle Pärispea; Kasi iest! Tapurla || eestpooltIest ora, keskeld kerä, pihutäüs pirgu pääle kauba Tammistu (mõistatus) (= harakas) || varasemastAiga oda ige iest, mitte tagand Tammistu piltl (Varu aega enne, et seda pärast puudu ei tuleks)

iga2 <iga, iga>, ige1 <ige, ige>, igä2 <igä, igä ~ igäd> ases igaIgäle kalale vaja isesugust onge Tammistu; Siis sai neist (puukoore tükkidest) igäd muotisi paatisi vestetüd Viinistu Siis sai nendest (puukoore tükkidest) igasuguseid paate vestetud; Ega üömaja ole annetud ige kohta ega kuhugille Tapurla Ega öömaja pole antud igasse kohta ega kuhu tahes; Igess küläss on ise viis ja igel talul on oma taba Leesi Igas külas on ise mood ja igal talul on oma tava || igäl(e) puol(e) igal(e) pool(e), kõikjal(e)Ega igäl puol kala ei old ige ühte muodi Tammistu; Igäle puole sa piad menemä Pärispea || igass puold igalt pooltOli pehme tali, igass puold ei saand vankriga kätte (heinu) Kaberneeme

igä3 ~ ige2 ikkaSai igä luodetud jääd, sais nuota vedämä Viinistu; Mies hakkas siis igä truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo Pärispea Mees hakkas siis ikka trööstima, et ära nuta, et eks me ikka saame koju; Maal on ige paremb olla Leesi; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla; Siga mend siis ka jaule sinne ja osa muni ige süönd ärä, osa tehnd ige sodiks Tammistu

igä|kerd igakord, alatiIgäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala ka Viinistu; Kova vuoga ankurid igäkerd ei piä Viinistu

igävine tohutuKohe igävine tegu old siis neid ussisi mes käünd (ussisõnuja) järel Tammistu Kohe tohutu suur hulk olnud siis neid usse, mis käinud (ussisõnuja) järel Vrd igäväne

ihnus <ihnusa, ihnusa> ihne, kitsiOli old ihnus vanames ja ei ole kohe andand perele süüägi suurt midägi Juminda; Ihnus on ja näppäb ka kust saab Viinistu Vrd nuuga, sitke, tiuga, tüür1

ilus <ilusa, ilusa>
1. kaunis, nägusJuminda mies oli kiitänd oma naist: ilus ta küll ei ole, aga tüöd tegeb küll kovasti Tammistu; Ütleväd et ei nii ilusa ole kussagil nähnd, kui oma kodukülä on Pärispea
2. hea, korralikJää oli ilus, lund ei old ku ohukane kerd Viinistu
3. (ilmast) selge, soeUodamme ilusambi ilmu, siis lähme einämaale Tapurla

imemä <imedä, imen> imemaKaanid panna imemä Tapurla; Sie poig oli old seitse aestane kui viel imes Pärispea || piltl joomaTäüs imend endäst nindagu kaan Tammistu || (püdelas aines) kinnituma; (püdelast ainest) läbi tungimaKöüe veul vois uon köüs katkeda, kui ankur kovasti pohja kinni oli imend Tammistu; Ankur imeb (tuleb tõmmates pikkamööda) pohjast lahti Tammistu Vrd jugima, nubima

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav)No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekasKu aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. omaHenes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jagu <jau, jagu>
1. osa tervikust, tükkSaimme oma jau käde Viinistu; Suuremb jagu heini on juo korjuss, ei enämb ole muretigi || jauks tegemä (~ mietama) omavahel jagamaTänä tiemme raha jauks, mes (paatkonna) konuss on Viinistu Täna jaotame raha, mis (paatkonna) ühises kassas on; Ku kala ostaja ei old, miedeti kalad omavahel jauks Tammistu || ajavahemikNeh täüdüb talve jauss tubased tüöd kaik ärä tehä Pärispea
2. (kellegi) omaKenes jagu se raamat on? Pärispea
3. õige koht || jauss ettenähtud kohas || jaust väljä ~ jaust väljäss õigest kohast või seisundist väljaspoolKüll on üä niitä kui vigasti on oieti jauss Tammistu Küll on hea niita, kui vikat on õigesti löe otsas; Verk lähteb jaust väljä kui solmed järele andavad Leesi; Sie mies o henes oigest jaust väljäss Pärispea (öeldi, kui keegi oli hoolimatu)
4. || jagu saama võitu saamaUndid ja karud panna tantsima, saadik siis sinust (üleannetust lapsest) jagu ei saa Tammistu

jalale majanduslikult järjele, majanduslikult jalad allaKui läksid paari ei old neil midägi, aga nüüd on saaned jalale Viinistu

jalga|naine <jalga|naise, jalga|naist> elukaaslane; armukeOma naisest läks lahku, nüüd pidi olema jalganaine Viinistu; Sie on old juo mittugi aestat sen mihe jalganaine Pärispea

janu <janu, janu> joogivajadusKui lehmäd metsäst tulid, siis näd olid januss, juoksid lahte kohe juoma Viinistu; Palav päiv old, inimestel tuld janu Tammistu || viinahimuKes janu ei kannada, sie kalevi ei kanna Tammistu piltl (kes viina joob, ei saa riiet selga)

jauks jaoks, tarbeksEks sie korja kaik oma jauks Tapurla; Sadamass ei tohtind laevass tuld tehä ega küttä, sen jauks old siel sillal üks niisugune putka, kus old pliit siess Tammistu; sellepärast, seetõttuSie määrus old sen jauks annetud, et palju old juo tulekahjusi Tammistu

johtumine <johtumise, johtumist> juhus; juhtumSuome rannass old ühekerra niisugune johtumine Viinistu

jouk <jougu, jouku> hulkTä sis old näie pääle ninda tuskane, et nuttand kohe jouk aiga kive pääl istues Pärispea; Näht, et mihed juo seilavad kuuvalgel, jouk maad rannast menned Pärispea; Oige jougu saimme kohe sibulu tänäuon Pärispea Päris hulga saime kohe sibulaid tänavu; Sis old ne naised, ku jouk toisigi inimisi, kohe oitegi ägejäd Pärispea

judugas <juduka, judugast> jutukasEks sie old judugas inimine Kiiu-Aabla

juom1 <juoma, juoma> joomine; alkoholi joomineJuoma riist Tapurla Jooginõu; Juomaga oldi nii ugass, et (joodikud) akkasid igäsugu viirastusi nägemä Pärispea; Üks rannamies old kova juomamies, küsünd siis kortsmigu kääst: „Kas midägi juomamärgä ka sul löüdüb?” Tammistu

just ~ jüst
1. päris, täpselt, nimeltJust tämä nägü Tapurla; Ega sie meie süü ka just old, et sie last menemä läks Viinistu; Onneliguld mend, et ei ole väljä tuld, et tämä oli just se tegijä Tammistu Õnnelikult on läinud, et ei ole välja tulnud, et just tema oli see tegija; Touska ruttu üles, sie (pilv) tuleb jüst meie kohta Pärispea || just nagu justkuiKala just nagu tiab ette tuult Kaberneeme
2. alles, äsjaSidä tämä ise just rääkis Tapurla; Jää lagus jüst ärä Viinistu

jutt1 <judu, juttu> rääkimine, vestlus; kõneldav luguKaik jäid uskuma, mihe judul oli tosi taga Tammistu; Emä oli kogu päivä vähäse juduga Viinistu; Läks pikkemäks juduks Pärispea || ei old juttugi piltl ei tohtinud, ei tulnud kõne allagiRabutamisega, nindagu toisi verku kalujest lahti päästeti, ei old kammila verguga juttugi Tammistu

jutt2 <jutta, jutta> härjaikke rihmEks juttaga old sis nie ikked ümber sarvije kinni, siuti kinni Juminda

juuress
1. määrs lähedalMeri oli nii juuress, ukse all Viinistu; Siel ei old siis puodi juuress Viinistu
2. tagas juures, ääresParajaste just istusimme laua juuress ja söimme Viinistu

jämbüksi, jämbüksiss
1. külmast kangeks, kohmaJäin märgije riietega külmä jämbüksi, omal enämb joudu liikuda ei old Tammistu
2. külmast kange, kohmetanudPakkasega oli jämbüksiss tua nurgass Tammistu Vrd jämbistüksiss

järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järeleHurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendamaAnna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppemaTuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs tagaKell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järelMes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaseltViimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu

kagu <kagu, kagu> ilmakaar (SE)Sie jääb kagu puole Pärispea; Kui kaua aiga siit idä ja kagu tuuled olid siis kalasaaki luota ei old Tammistu; Kagu tuul, sie vieb kala juo kausistki ära Kaberneeme (kõnekäänd)

kaikse (ülivõrde väljendamisel) kõigeEks henes mögiss (majakeses) on igä kaikse paremb olla Pärispea; Kaikse rohkemb sendägi on neid kalu (angerjaid) saadud siin lauritsapäivä paiku, ku ei old liiga torm, et merele pääs Pärispea Vrd kaik

kaksik <kaksigu, kaksiku> (hrl mitmuses) ema ühel ajal sündinud lapsedNeil on kuus tüdärd, kahed kaksigud, kahe kaksikuje vahel sündüs üks tüdär Viinistu; Tämäl olid old esimäsed lapsed kaksigud Pärispea

kala <kala, kala> kala üldnimetusKui olid vergud juba kalu täüs, siis täüdüs tuua ärä Viinistu; Eks se ole se igapäävane toit, kala old sie toiduasi Kaberneeme || piltlMes kala kennegi etsib, sidä ta ka löüdäb Tammistu (igaüks korraldab ise oma elu)

kallis <kalli, kallist>
1. hinnalineMes kallis sie kaunis Tammistu (kõnekäänd)
2. armasEks meil old samate oma nahk kaige kallimb (kõige armsam) Viinistu || hüüds (väljendab üllatust või imestust)Oh sina kallis aig! Tapurla

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandmaOld jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

kargulane <kargulase, kargulast>, kargulaine <kargulaise, kargulaist> põgenikAsuski (elaski) kargulasena siin Viinistu; Ku nie paadid sis tuodud, old üks näid Viinistü kargulaine ka Pärispea || piltl, nlj liikuv, elavaloomulineNiisugune kargulane, ei püsü paigal Viinistu

kasa <kasa, kasa> hunnik; hulkEi old peris kuorm, oli vaide kasa Viinistu; Oli toisel neid kuoki kohe igävene kasa, vade ei mulle andand einikästki (väikest tükikestki) Pärispea; Küll on aga suur kasa poisse kuoss Tammistu

kaunikane <kaunikase, kaunikast> üsna, võrdlemisiHuomigul kuo menness lietsus (lietsus) kaunikane kova tuul Viinistu; Siel ta old peräst sis kaunikasel hüäll ammedill Pärispea

kebastama <kebastada, kebastan> kargama, kepslema; ringi jooksmaEi sel old hädä midägi, kebast jo müödä oue ringi Virve; Mes sa kebastad jusku vasik Viinistu; Talled kebastid ouess Pärispea

kehväste kehvasti; vaeseltMihel old palju lapsi ja noh kehväste eländ Tammistu; Poiss rääkis, et niipalju kehväste pidi süüä saama, et tämä sinne enämb tagasi ei lähä Tammistu

keksikäne <keksikäse, keksikäst> kergatsSie mies on eluaja üks keksikäne old Virve

kengi <kenegi, kennegi>, kennegi <kennegi, kennegi> keegi, ükskiKennegi ei oska ka naist siit saareld etsimä tulla Tammistu Keegi ei oska ka naist siit saarelt otsima tulla; Kuda kengi tahtu üellä Pärispea; Ei sel päiväl (lauritsapäeval) teht kennegi tüöd Pärispea Sel päeval (lauritsapäeval) ei teinud keegi tööd; Pole enämb old kennelgi aiga tagasi vahtida Tammistu; Ei sest voi kenelegi hiiskuda Viinistu Sellest ei või kellelegi iitsatada; Egas kräsüstigüst kennegi luom läbi pääse, saadik siis inimine Pärispea Vrd keski

kerd|laine <kerd|laine, kerd|lainet> korduv suur laineIgäkerd kui nähnd suuri kerdlaini tulema, last endäst oige madalasse Tammistu; Kaige irmusamb old kerdlained, vägise tahtund tädä meresse pühkidä Tammistu Vrd kerrugas

kergastama <kergastada, kergastan> edvistama, eputamaEluaja kergastand ringi, vois ka juo targemaks saada Viinistu; Sai omale uued riided selgä, nüüd kergastab toiste iess Tammistu; Ei ole mul old aiga küll kergastada, ega pidujell käüä Pärispea Vrd korgistama

kerge <kerge, kerget>
1. väikesekaalulineSie julla on oite hüä kerge kammila vergul käüä Pärispea; Kerge nindagu sule tuust Tammistu
2. vähene, põgusUni kerge nindagu jäneksel Tammistu
3. || kergest kääst heldeltSie old jälle ninda ihnus mies, ei sie ole raatsind kergest kääst raha ärä anda Tammistu

kesik <kesigu, kesiku> ~ <kesigü, kesikü> noor sigaKesik aeva kasvab ega siis lihast puudu ole Pärispea || nlj noorukNuor kesik, viie-kuuetoist aestane hüüsimme kesigüks, et nie on kesigüd, ei old laps enämb ega ei old inimine viel Viinistu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur