[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ahter <ahtri, ahtri> paadi päraosa ▪ Ma istun siie ahtri pääle Tapurla; Kävi kova raks ahtriss Viinistu || nlj istmik, tagumik ▪ Paistus olema hüäst laia ahtriga eit Viinistu

ajatelema <ajatella, ajatelen> mõtlema ▪ Jodagi joudevad tegeväd – istuvad, ajatelevad Tapurla nlj Midagi jõudeolijad teevad – istuvad, mõtlevad

eiline <eilise, eilist> eilne ▪ Eilised törlöndid kelbavad viel tänä ka süüä Pärispea || nlj ▪ Eiline päiv pikkemb kui tänäne Tapurla (aluskuue serv paistab pealisrõiva alt välja)

hamba|mies <hamba|mihe, hamba|miest> nlj naljahammas ▪ Küll sa oled vade hüä hambamies, ega sinuga igäv tule Pärispea

hani <hane, hane>, ani <ane, ane> lind (Anser) ▪ Toll oli löüdänd viel paadist kolm vai neli tabetud ane Tammistu; Rääkiväd jusku siga ja hani Kiiu-Aabla (kõnekäänd) (vestlejad ei mõista teineteist) || aneks tembama nlj ära petma ▪ Ninda jälle nalja ja nauru kui sai mone aneks tembada Tammistu || piltl ▪ Üks hani, neli nokka Pärispea (mõistatus) (= padi); Ani aljas ja pää paljas Tapurla (mõistatus) (= saunaviht)

hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer

hiuksed mitm <hiuste, hiuksi> Kõnnu rand juuksed ▪ Hiuksed tahtuvad leikamist Pärispea; Viska hiuksed pliidi ala Pärispea; Punased hiuksed ja kadajad ei kasva hüä maa pääl Viinistu (vanasõna) || nlj pea ▪ Hiuksed haiged Viinistu (pohmelus)

jatkama <jatkada, jatkan> jätkama, lisama ▪ Peräpuu oli sinne (paadi) pohjapuu külgi jatkatud Viinistu Paadi pärapuu oli sinna põhjapuu külge kinnitatud; Vesi pikke piimä jatka Viinistu (öeldi, kui piimale vett lisati) || nlj ▪ Mis sest rehävarrest jatkad Tammistu (öeldi sellele, kes riisus pausidega, lühikeste tõmmetega)

joru <joru, joru>
1. rida, rivi ▪ Küll siel oli kuppusi ühess joruss Viinistu; Kajajas läks iess, pojad joruss järel Pärispea
2. teatud häälitsus || joru ajama laulma; lobisema; torisema ▪ Aja sina viisi virgasti, mina ajan joru julgesti Tammistu nlj (rahvalaulust); Nindagu juttu toisega alustin, akkas oma joru pääle ajama Tammistu; Mes sa ajad oma joru jälle, saad vemmald Pärispea

jäsimä <jäsidä, jäsin> nlj sööma ▪ Läksid suurd saama ja jämejä jäsimä Tammistu (kõnekäänd) (läksid paremat otsima)

kamp1 <kambi, kampi> nlj hobuse kabi ▪ Ega märähobuse kamp haiget tie Virve (vanasõna) (naine ei löö nii, et vigastus tekiks) || piltl inimese tald, labajalg ▪ Läks ninda et kambid laksusid Tammistu (kiiresti)

kargulane <kargulase, kargulast>, kargulaine <kargulaise, kargulaist> põgenik ▪ Asuski (elaski) kargulasena siin Viinistu; Ku nie paadid sis tuodud, old üks näid Viinistü kargulaine ka Pärispea || piltl, nlj liikuv, elavaloomuline ▪ Niisugune kargulane, ei püsü paigal Viinistu

kaut ~ kautu
1. tagas mingi koha kaudu ▪ Hakkasid menemä metsäst läbi, talvetie kävi sield kaut Viinistu; Viiburi kaut ringi Tammistu nlj (suure ringiga minema) || pidi, mööda, piki ▪ Moni (rebane) pand ige talvel, ku oli viel jää meress, nää jää kaut ige putket Tammistu
2. määrs kaudu, (mingit kohta) läbides ▪ Tuodud uobis toist kaut Tammistu; Läks rannast kautu pussi (bussi) pääle Virve

kesik <kesigu, kesiku> ~ <kesigü, kesikü> noor siga ▪ Kesik aeva kasvab ega siis lihast puudu ole Pärispea || nlj nooruk ▪ Nuor kesik, viie-kuuetoist aestane hüüsimme kesigüks, et nie on kesigüd, ei old laps enämb ega ei old inimine viel Viinistu

kieru|kovera <kieru|kovera, kieru|kovera> nlj viin ▪ Siis (hülgepüügilt tulles) oli kierukovera otsass ja leib otsass Viinistu

kodi|neul <kodi|neula, kodi|neula> kotinõel ▪ Pien justku kodineul Viinistu (kõhn inimene) || nlj nimetissõrm ▪ Kodineula künne ala läks pind Pärispea

kont <kondi, konti>
1. kont, inimese või looma suurem luu ▪ Lapsed o kanged kontie siest hüdü koukima Pärispea; Kondid hunniku ja ise külillä otsa Viinistu nlj (öeldi magamaheitmisel) || piltl ▪ Liha süüä, nahk müüä, kondid ei kelba kuerdelegi = linaluud Tammistu (mõistatus) Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi || konti müöde meelepärane, sobiv ▪ Eks sul on sie kohe konti müöde, et eit huoli enämb merele mennä Pärispea Eks sul on see kohe meele järgi, et sa ei pea enam merele minema
2. kalaluu ▪ Tema (tursk) on ilma kondita kala Kaberneeme

kraestama <kraestada, kraestan> nlj kaelustama ▪ Kus nüüd agesid kraestama Juminda

kundament <kundamendi, kundamenti> vundament, alus ▪ Tua kundamendi jauks täüdüb kivi porada Viinistu Maja vundamendi jaoks peab kive purustama || nlj ▪ Oh sa hull, ku sie tütrik o vade tugeva kundamendigä (tugevate jalasäärtega) Pärispea

kurg <kure, kurge> lind (Grus) ▪ Kured on nokkind sääred ärä Tammistu nlj (lastel kuresaapad jalas)

käpp <käbä, käppä>
1. (loomal) ▪ Karu oli pand käbäd vasta Viinistu
2. nlj labakäsi ▪ Pruovi kas nie kindad sobivad sinu käppile Viinistu
3. kalatõstmise vahend ▪ Suvel ei old tarvis sedä käppä, aga külmäl ajal, siis pidi käpp olema alade kaasass Tammistu

käristämä <käristädä, käristän> kärinat tekitama ▪ Poisikased käristäväd siin kogu päivä pörrijegä ringi Kolga-Aabla; Mes sa käristäd, leika kääriegä, noh siis ei kuulu Pärispea nlj (öeldi peeretajale)

liets <lietsa, lietsa> ~ <lietsä, lietsä>
1. sepalõõts ▪ Lietsägä ehudetti (õhutati) tuld Pärispea || (mitmuses) nlj, piltl kopsud ▪ Puhu sa, sul paremad lietsad Viinistu
2. lõõtspill ▪ Mies tembas lietsa Pärispea; Ma hakkasin lietsapilli mängimä juo seitsmä aestaseld Viinistu

mauk <maugu, mauku> tanguvorst ▪ Küll oled aga jämejäd maugud valmis tehnd Tammistu; Vanast olid pulmamaugud ja lastemaugud Pärispea || piltl, nlj ▪ Enne vanast hüüetüd neid (lõhesid) viel juodumauguks, neh juodulauale igä muretsetud lohe kala Pärispea; Ja mauk tähendä maiuspala Pärispea

munima <munida, (ta) munib> munema ▪ Eks kana voi igäle puole munida Juminda; Kana munis suured munad Pärispea; Kukk munib sulle kohe kuldased munad ku üä laps oled Tammistu nlj

nogi|pojad mitm <nogi|poigije, nogi|poigi> nlj restil küpsetatud kalad ▪ Ämm küpsend (küpsetas) nogipoigi Viinistu

nokk <noga, nokka>
1. linnu nokk ▪ Hall on hane nogass, lumi luike tiiva all Tammistu; Ans ühe kugu noga täüe Juminda (kõnekäänd) Andis ühe kuke nokatäie (andis naeruväärt vähe)
2. nlj piirivalvur (u 20. saj 1. poolel) ▪ Nogad ajasid kohe paadi külgi Virve; Hiiumaa nogad, püssüd kääss ja hakkavad laskema Viinistu

number ~ nummer <numpri, numpri>
1. number, arv ▪ Egäs null ole number Virve
2. nlj trikk, keeruline ülesanne ▪ Rüsäst lohe väljä ottamine oli omaede nummer Tammistu Vrd nuumer

nunni|buss <nunni|bussi, nunni|bussi> nlj hobune vankriga ▪ Tulin nunnibussiga kuo (koju) Virve

nuumer <nuumri, nuumri>
1. number ▪ Moni toine laps ei oskand kuoli tulles lugeda ega kirjutada ega nuumrisi ka tehä Pärispea; Pere nuumer oli vaia pääle musta värvigä tehtüd Pärispea; Sidä ma enämb küll ei muista (ei mäleta), mes se aesta nuumer oli Pärispea
2. nlj trikk, keeruline ülesanne ▪ Piiridükse lastiga sinne mennä oli ka omaede nuumer Viinistu Vrd number

nälgä|nuot <nälgä|nuoda, nälgä|nuota>, näljä|nuot <näljä|nuoda, näljä|nuota> nlj kahv võrgust pudenenud kalade korjamiseks ▪ Näljänuot, no sie oli aam, niisugune kahva tauline ümmärgüne tehtüd ja siis vars oli küliss Tammistu; Ku näljänuot kaasass, egä siis suurt kalu oleki Kõnnu rand; Nobi kalad ärä näljänuodaga Viinistu

päkk <pägä, päkkä>
1. kämbla osa ▪ Peugal väändüs, nüüd on liigutajes kääpäkk haige Viinistu; Kääpäkk igä lähteb vahest suure soudamisega (sõudmisega) rakku Pärispea
2. labajala osa; nlj jalg ▪ Ans päkkijelle valu Tammistu

sadul|perse <sadul|perse, sadul|perset> murdunud puu juurtega ▪ Egä sest sadulpersest (jändrikust puust) saa poldupuud Pärispea; Oh sidä sinu pääd, sie on kohe jusku sadulperse sul kere otsass Pärispea nlj (kohevil juustega tüdrukust)

taklama <taklada, taklan> taglastama ▪ Ma taklasin juo paadi ärä Viinistu || piltl, nlj end valmis seadma, riietuma ▪ Sul sie taklamine ottab hirmusa aja, ei joua uota, millas valmis saad Tammistu; Midäs siin taklad, kuhus sa menemä hakkad? Pärispea Vrd taageldama

tappamiste nlj rohkesti, nii et tapab ▪ Sidä kerda tuleb kilu kohe tappamiste Viinistu; Lund on metsäss tappamiste Viinistu

tuul <tuule, tuuld>
1. tuul, õhu liikumine ▪ Maa alused tuuled Tapurla Maa poolt tuuled; On puoled tuuled ja täüed tuuled: ida on täüstuul, ida pohi, ida kagu, nie on puoled tuuled Virve; Kierdäb tuule pohisesse ja tuleb mürskü Viinistu Keerab tuule põhja ja tuleb torm; Lounat kagu tuul, lounat ja lounat edel tuul Tapurla || nlj ▪ Tänä old tuul mere puold, neh on supp suolane Pärispea
2. meeleolu, tuju ▪ Ei sengä tänä saand midägi selitädä, paistus olema omal tuulel Viinistu

tüürämä <tüürädä, (ta) tüüräb>
1. tüürima ▪ Poiga tüürä perä Tammistu Poeg tüürib paadipäras
2. nlj, piltl ▪ Mes sie palidu tüüräb sul nindaviisi? Virve (mantli seljaosa alumine ots hoiab kehast eemale)

vares <varekse, varest> hallvares (Corvus corone) ▪ Kui vareksed huomigul kisavad, tuob sie päiväl sadu Viinistu; Vareksi ninda vähäseks jäänd Viinistu || nlj Virve küla meeste hüüdnimi ▪ Virve vareksed Pärispea; Virve mihi üüeti varesteks ja virvelased sidä varekse nime ei saldind Tammistu || vareksekarva hall ja udune ▪ Ei taa päiv paistu, vareksekarva ilm, ei heinäd kuivaki Pärispea

vatsalla kõhuli ▪ Nääding oli nork, veime hendäst vatsalla üle Viinistu; Langes vatsalla juomisse Pärispea Kukkus kõhuli valgmasse; Vatsalla sain aia ald läbi Viinistu; Hall hämäläne röbeli habapiima püdüss vatsalla Turbuneeme nlj Hall ämblik rabeles hapupiima pütis kõhuli (humoorikas näide rannakeele iseloomustamiseks)

venuma <venuda, (ta) venub> venima ▪ Piim hakkas venuma ja jäi kaik kohe ühte tükkü Pärispea (kurja silmaga vaatamise järel); Villane andab venuma Tammistu; Rinduje ald o paistess, neh eks se ole suure tüögä ärä venund Pärispea; Siest venund Tapurla || piltl aeglaselt liigutama ▪ Venub jüskü haui (haugi) suolvesi Viinistu nlj || aega kuluma ▪ Aig venus pikkele Pärispea

vesi|ähk <vesi|ähü, vesi|ähkü> tuulispask ▪ Vesipüks tege alade vesiähkü, sidä hüüeti toisina ka tuulispasaks Pärispea || nlj kõrvetis ▪ Ku kennegi toiste hulgass röhistele (röhitseb), sis üöldi naurataes, et kas aja sulle ka vesiähkü sie va vesipüks Pärispea

voi <voi, void> koorevõi ▪ Ennevanast sai igä jo pandud voi vitsigu sise Pärispea; Sest abukuorest enämb void ei saa Tammistu; Odad voist amba vormi Pärispea nlj (pilgati, kui võid paksult leivale määriti)

vüölmölder <vüölmöltri, vüölmöltri>, vüölmünder <vüölmüntri, vüölmüntri> vöörmünder, kirikuõpetaja abiline ▪ Isa oli tal kirguss vüölmölder Tapurla || nlj kooli õppenõukogu juhataja ▪ Kuolimajass oli eile jälle valitud toine vüölmünder Pärispea; Eks ne vüölmüntrid pidäväd ka igä midägi tiedämä Pärispea

äär|puolimane <äär|puolimase, äär|puolimast> iseäralik ▪ Rannakiel on igä üks äärpuolimane kiel Viinistu; Saan valmis ühe äärpuolimasega (imeliku asjaga) Tapurla nlj

üö|lepsak <üö|lepsagu, üö|lepsaku> öösorr (Caprimulgus europaeus) ▪ Suveehtuel lendäb siin üölepsaku Viinistu; Üölepsagud lendäväd üösel Pärispea; Ehtu akkab üölepsak lendämä Virve; Üölepsak kehräb nuoda parannust Tapurla nlj (öeldakse linnu häälitsuse järgi)