[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

joba
1. (ajaliselt) juba ▪ Mennetki venegä joba mere pääl ja joudand joba ligi siiepuolesse Suome vahesse Viinistu Läinudki paadiga juba merel ja jõudnud juba ligi siiapoolsesse ossa Soome vahemaast
2. (rõhutavalt) juba, ju; isegi ▪ Migä paksemb nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans Viinistu Mis paksem noore jää kiht, see ikka juba napilt siis inimest kandis; Hallid (hülged) olid vahest joba paarsada kilu raskad Viinistu Vrd juo

jola <jola, jola> loba, tühi jutt ▪ Ei sield tuld midägi muud kui üks jola Virve; Sais ühekerra sest jolast lahti Tapurla

mela <mela, mela> mõla ▪ Mela oli umbes puole süllä pikkune puu ja toine ots oli latsikuseks ja ohemaks (laperguseks ja õhemaks) vestetud Pärispea; Melaga lügäti Viinistu; Pesu vajutamiseks kiemise ajal, oli puust tehtud mela Pärispea

milla ases millal ▪ Mul on ükstäskaik (ükskõik) milla sa meile jälle tahud tulla Pärispea; Ei tiie neh milla jälle merele saab Pärispea; Milla lehm piimä tuleb? Pärispea Vrd millas

mois ~ moisa <moisa, moisa> mõis ▪ Enne ei tohtind juo midägi ilma moisa lubata tehä Viinistu; Päivätousuks (päikesetõusuks) pidid olema moisass tüöl joba Tammistu

mold <molli, moldi> küna ▪ Pese sia mold meress hüäst puhtaks Pärispea; Moldi pidä aigajald (aegajalt) pesemä Pärispea

moni <mone, monda>
1. (märgib umbmäärast isikut, asja vm) mõni mingist kategooriast ▪ Monel o pisukaseld juo hüvä laulu ään Pärispea || monda ~ mondagi mõndagi, üht-teist ▪ Tegijäl johtub monda, magajal ei midägi Viinistu (vanasõna); Torress piedä mondagi Pärispea
2. (vähese hulga või määra kohta) mõni ▪ Mone päivä peräst tuldki Konnust (Kõnnust) viis miest siie Viinistu; Pandi pikk köüs rie ede ja kuus miest, moni ede, moni taha lükkämä ja siis vieti sidäviisi nuot jääaugule Viinistu