[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aer <aeru, aeru> paadi sõudevahend ▪ Ei saa enämb edesi ega tagasi, aer pohja ei uladu Tammistu; Oda aerud ja soua Tapurla; Ei neie mogumaste aerujega voi tuulega merele mennä Viinistu Nende viletsate aerudega ei või tuulega merele minna

ainumane ~ ainumas <ainumase, ainumast ~ ainuma> (üks)ainus ▪ Üks ainumas tall Pärispea; Näid ep ole jäätüd sinne üht ainuma alles enämb Pärispea; Küll oli sield lage˛iguld igäv üle mennä, ei kasvand siel üht ainumast puud Viinistu Vrd ainuvane

ald
1. määrs alt ▪ Vajuski (paat) ald ärä ja läksid (uppusid) inimised kaik Pärispea; Muud ei old ku lagus jää ald Tapurla
2. tagas ▪ Kiers ukse ald ümbär Tapurla Keeras ukse juurest ümber
3. eess ▪ Laps juokseb ald vihma Tammistu (ei saa märjaks); Kui tahud mennä laskema tädä (hüljest) püssügä, siis täüdüs mennä ald tuule Viinistu

apraste haprasti, halvasti ▪ Ärä mene, sul voib siel apraste mennä Virve

arga|nahka, arga|nahkane <arga|nahkase, arga|nahkast> arg ▪ Üks naaburmies old ninda vähä arganahka Viinistu Üks naabrimees olnud pisut arg; Poiss uo arganahkane, ei tahu pimejäss oue mennä Pärispea; Küll sa oled arganahkane poisikane Leesi Vrd arg

arvama <arvada, arvan> mõtlema, arvamusel olema; oletama ▪ Midä näd siit arvavad saama? Pärispea Mida nad siit arvavad saavat?; Ei saa sidäisi arvada Pärispea; Kahe kuormaga arvas ärä saama Viinistu || järele mõtlema ▪ Küll ma olen raska päivi nähnd, kui ma hakkan sidä arvama Pärispea || kavatsema ▪ Ta arvas tänä linna mennä Viinistu

eiga ega ▪ Ega siis üksi kaksi ei tohtind juo kuhugi toise külässe mennä, ei kiigale eiga tantsu Tammistu Ega siis üksi või kahekesi ei tohtinud kuhugi teise külasse minna, ei kiigele ega tantsima; Ärä sure, eiga sa nii hädäss ole Viinistu (öeldakse liigselt hädaldavale inimesele) Vrd ega

elämine <elämise, elämist>
1. elu, elusolek ▪ Elämiseks vähä (raha), suremiseks palju, aga viina ottamiseks parasjagu Tammistu (kõnekäänd)
2. elatis; elujärg ▪ Täüdüb merele mennä, kustas muidu elämist saada on Pärispea; Sain elämise siin akkama Tapurla

hakkav <hakkava, hakkava>, akkav <akkava, akkava> nakkav ▪ Ega sinne peresse voi sis mennä kus külgihakkav haigus on Pärispea; Kui silmillä maass magati, sai kohe akkava aiguse külgi Tammistu Kui kõhuli maas magati, sai kohe nahahaiguse külge

hauduma <haududa, haun>, auduma <aududa, aun>
1. (mune, poegi) hauduma ▪ Lösüksiss justku va haudund kana Pärispea
2. kuumutama; aeglaselt küpsema ▪ Pane kruubid ja sibul podiga üöseks ahju auduma Virve || (pesu, kangast) hautama ▪ Tuhaga pandi kiemä (lõngad), hauduma Pärispea || soojendama ▪ Nüüd haudusin laval tarbeni, ott hieaugud lahti Viinistu || (niiskuse ja soojuse toimel) põletikuliseks muutuma ▪ On laskend lapse hauduma mennä Tapurla; Varbavahed hauduvad Tapurla

hennagas <hennaka, hennagast> peru ▪ Sen hennaka hobusega ei voi mennä tiele Viinistu

hilja, ilja hilinenult, õigest ajast üle ▪ Paremb hilja kui ei millalgi Viinistu (vanasõna) || hilja pääle hilisemal ajal; hilisemaks ajaks ▪ Jäin hilja pääle tulema Tapurla; Sügüsel ilja pääle ei usaldettud enämb ninda kaugale püüdü mennä Tammistu

himu <himu, himu> kange tahtmine, (tugev) soov ▪ Miestel kohe himu ka neid saada Viinistu; Tegeb himu mennä Tapurla; Tuli himu tuhliputru süüä Pärispea

huolima <huolida, huolin>, uolima <uolida, uolin> pidama, tarvitsema ▪ Vahest kui oli jälle neid ülesostai (kokkuostjaid) , nie kävid sis ostid ärä (kalad), ega siis ei huolind jagada Pärispea (kalu); Ale pääle ei uoli vigastimmega mennä klabistama (klabinat tekitama) Tammistu; Mina ei huolintki kuoliss käüess lugeda Pärispea

hurama <hurada, huran>, urama <urada, uran> hüüdma, hõikama ▪ Vahest isä vai emä juo rannaveräväl huras, et mes siel niikaua jolad Viinistu Vahel isa või ema ju rannaväraval huikas, et mis seal nii kaua aega viidad; Hura kovast! Viinistu Hüüa kõvasti!; Mes siel hurad? Pärispea; Ku lapsed agevad küläss urama, täüdüb kuo mennä Juminda; Küll urasin kova äänegä, aga sa ei teht väljägi Tammistu

hädäline <hädälise, hädälist>, ädäline <ädälise, ädälist> omds tungivalt vajalik; kannatamatu ▪ Vahest tuldi üösel ka (autojuhti kutsuma) kui midägi ädälist asja oli, arstile tarvis mennä vai Viinistu; Ei maksa ninda ädäline olla Tammistu

härgitämä <härgitädä, härgidän> õhutama ▪ Härgit minu mennä johvigalle Viinistu Vrd ehutama

häriläsä innal (lehmast) ▪ Lehm on häriläsä, täüdü härjä juure mennä Pärispea; Lehm oli taa häriläsä, tavit mulle selgä kohe tulla Pärispea

hödügällä kohevile ▪ Nää kuida oled sättind hiuksed hödügällä, kuhus samate ilged (julged) sis mennä? Pärispea; Lindujell on talvel igä suled hödügällä Pärispea || ripakile ▪ Mogad hödügällä jäämä Viinistu (pettumuse või imestuse korral)

höllämä <höllädä, höllän> möllama; askeldama ▪ Midäs tämä nüd pidäs siel höllämä ninda et kaik on kugerpallu Pärispea; Eks nuorperemies hölläs neiegä, ega toised palju mesilaste ligi ei huolind mennä Pärispea

hötsütämä <hötsütädä, hötsüdän> tatsama ▪ Sie kondimine on vanainimisel niisugune vilets, hötsütänned siis mennä, kovast riidess muidugi, suured vildid jalass Turbuneeme

höünästämä <höünästädä, höünästän> midagi kasutut tegema, vallatlema ▪ Mes siin höünästäd ja mardiks juoksed vanana? Viinistu; Ei seisuda kodu, muutkui mennä jälle höünästämä Pärispea Ei seista kodus, muudkui minnakse jälle eputama Vrd höünästelemä

hüüdämä <hüüdädä, hüüän>, üüdämä <üüdädä, üüän>
1. hüüdma, hõikama ▪ Tule ärä, emä hüüdäb Pärispea; Hüüä täüest korist, küll siis kuulevad Viinistu; piltl ▪ Üks kors üüdäb üht, toine toist taga Tammistu (väga kehv vili)
2. nimetama ▪ Kuida sidä kohta nüd siel hüüedägi, kuhus sa mennä tahid? Pärispea; Konna üüedä Konnu rannass hüppeligüks Virve; Üüs toist seimunimega Kolga-Aabla

ihk <iha, ihka> iha, kihk ▪ Mälestän poisikase polvest, alade oli ihk ehtul verku laskema mennes kaasa merele mennä Tammistu; Tal on suur ihk sen järgi Tapurla; Aeva igä ihk vedäb sinu sinne toise külä puole Pärispea

iil <iili, iili>, hiil <hiili, hiili> (äkiline) tugev hoog, puhang ▪ Siis tuli müristämise iil Viinistu; Ninda käüväd iilid, ei voigi merele mennä verku laskema Pärispea || vihmapilv ▪ Suur hiil tuleb Tapurla Suur vihmapilv tuleb; Edeläld kerkiväd suured sauiilid üles Tammistu Edelast kerkivad suured sajupilved üles

ilgesti ~ ilgest inetult, halvasti, lohakalt ▪ Mes sa samate ilgest jamud, kus ilged siis sengä peräst mennä Pärispea Mis sa niisama lohakalt körtsid, kuhu sa julged siis sellega pärast minna (halvast õmblemisest); Midäs sa vahid alade aeva ilgest mogad ribagalla Pärispea Mis sa vahid alati aina inetult mokad ripakil; Sul ilgesti leigati hiuksed Pärispea Sul lõigati juuksed inetult

ilm1 <ilma, ilma> atmosfääri olek ▪ Ilma mergid näütäväd paha ilma Tammistu; Hüä ilma ei pada pandava Viinistu (vanasõna) (hea ilmaga ei saa kalu) || halb ilm ▪ Olgu ehk ilm taevast, merele igä täüdüb jo mennä Pärispea || kova ilm torm ▪ Väljäss on täüesti kova ilm Pärispea; Nüd lähte kovaks ilmaks Pärispea

jaksu, jaksusse, jaksuss sassi(s), segamini; võrguainade valesti ühendamine ▪ Kivestäjes verguainad jaksu menned, aja oigeks Viinistu; Valada sa poiss et vade ainu jaksusse ei pane Viinistu Vaata poiss, et sa aga võrguainu valesti ei ühenda || piltl pahuksisse, pahuksis ▪ Ei ma tahu sinne mennä, mei saimme vähä jaksu Viinistu Ei ma taha sinna minna, me läksime veidi pahuksisse; Nie on sengä jaksuss, sendä ei räägi toine toisega Viinistu

juodik <juodigu, juodiku> joodik ▪ Kui paremba miest ei saand, niisuguselle juodigulle ka ei olis maksand mennä Viinistu; Ei sest juodigust enämb asja (korralikku inimest) saa Virve

järg1 <järje, järge>
1. järjekord, kord ▪ Sie oli kohe nädäl paar järjega kohe siin Tammistu; Minu järg on mennä Tapurla
2. (millegi) järgne aeg ▪ Suure tormi järg ja ilm aude Tammistu
3. periood ▪ Eks siis samate silku läks rohkemb, kui tüö järge oli, sügüse vilja koristamise ja siis karduli ottamise ajal Tammistu

järskune <järskuse, järskust>, järsküne <järsküse, järsküst>
1. järsk, tugeva kaldega ▪ Järsküsest määst on raske üles mennä Leesi; Küll siel o järsküne kallas Pärispea; Eistruk (väike paat) on nii, lauast otslaud, taga otsass ja iess otsass on järskune laud Kaberneeme
2. äkiline, ootamatu ▪ Niisugused järsküsed tuule puhangud, siis oli tiedä kohe, et oli paha ilma tulemas Tammistu; Kui oli järsküne pagenemine, vesi läks juo süld maad tagasi kohe nii ranna juoneld, siis oli tiedä, et mürskü tuleb Tammistu

kahu <kahu, kahu>
1. kahutus, jäätumine || kahuss kergelt külmetanud ▪ Nüüd on vähä kahuss, täüdü vergud korendille panna Pärispea Nüüd on veidi külmetanud, peab võrgud lattidele panema || kahusse panema ~ menemä kergelt jäätuma, külmast kangeks tõmbuma ▪ Riided pane (paneb) nüöril nüd kohe kahusse Pärispea; Vergud pane vedäes kohe kahusse Pärispea; Vergulina oli joudand parajasti kahusse mennä Tammistu
2. kokkukuhjatud jäätükid ▪ Toinekerd tuiskas nied uiduaugu kahud umbe Tammistu Vrd kahv

kaie|päiv <kaie|päivä, kaie|päivä> kaiepäev, 2. jaanuar ▪ Kaiepäiväl siis ei tohtind verku parandada ega ka merele mennä, siis pidi kohe naistele kae silmä pääle kasvama ja vergu onnedus olema aesta läbi kohe Tammistu Vrd ka˛epääv

kaige|pääld kõigepealt ▪ Kaigepääld käün arstil, peräst lähän puodi Kolga-Aabla; Kaigepääld mennä merele, perästpuole sauna Viinistu Vrd kaiksepääld

karp <karbi, karpi>
1. väike kaanega kast ▪ Pane karbile kans ka pääle, siis ei saa tolmu karpi mennä Pärispea || lindude pesakast ▪ Kasess on üks karp, räästäd tegeväd pesä Pärispea Kase otsas on üks pesakast, rästad teevad pesa
2. merikarp (Bivalvia) ▪ Kammilavergud on karpe täüs Tammistu

kehtama <kehtada, kehtan>, kehtämä <kehtädä, kehtän> julgema, söandama, tihkama ▪ Ma ei kehtä valatada Pärispea Ma ei julge vaadata; Ei ma kehtä mennä leibä lainuks saama Viinistu; Kusass sa sengä kehtad tüöle mennä, sie (kuub) o jo lausa rokkane Pärispea

kemu <kemu, kemu> kiirus, rutt ▪ Saimme kemuga aga moisast tulema Viinistu; Mes kemu sul sinne mennä on? Viinistu

kere <kere, keret>
1. keha ▪ Pulli kere on niisugune punakas vai ruske rohkemb Pärispea; Tugeva keregä Tapurla; Ku haigus keress on, siis o voim otsass Pärispea || hlv inimene ▪ Kus sa ligund kere viel julged mennä Tammistu || ▪ Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksis)
2. eseme põhiosa, keskne osa ▪ Laeva kere on kaigepääld, alumane Tammistu; Vankre kere Tapurla

kett2 <kedu, kettu> kest ▪ Usski ajab kedu maha Tapurla || piltl ▪ Ei sinne ole usutav mennä, sield voib viel kedu pääle saada Viinistu Sinna ei ole turvaline minna, seal võib veel naha pääle saada

kiik <kiiga, kiika>
1. kiik ▪ Jaanipäiväl siis olid kaik vanad inimised ka kiiga juuress väljäss platsiss Viinistu || kiigal ~ kiigale ~ kiigald kiigepeol, -peole, -peolt ▪ Tahun kiigale mennä Pärispea; Tulimme hilja kiigald Pärispea; Siis ka lauleti siel kiigal Tapurla
2. häll ▪ Enne olite juo kiigad, nisukene kast ja tallad all, siis sie kiigub Kaberneeme

kiusajus <kiusajukse, kiusajust>, kiusaus <kiusaukse, kiusaust> kiusatus ▪ Oli kiusajus mennä Tapurla; Eks sis saanedigi kiusaukseks nie Ääreskrunni tule laevad henesä piiridükse lastiegä Pärispea Eks siis saanudki kiusatuseks need Ääreskrunni tulelaevad enda piirituselastidega

kivi <kive, kive>
1. looduslik kivi ▪ Kalevipoig viskas siie selle kive Turbuneeme; Suur laine üök kandand paadi kivele ja paat (läks) kummulla Tammistu Suur lainevoog kandnud paadi kivi peale ja paat (läks) kummuli || piltl ▪ Nie (kalad) kohe menned siel ku kuivile kivile Pärispea Need (kalad) kohe läksid seal nagu kuivadele kividele (nõutud kaubast)
2. võrgukivi, kalavõrgu raskus ▪ Oli terve ribi kivess (võrgukivid kinnitatud), tosteti köüs ankuri ja kubuga paati ja vois verku laskema mennä Tammistu

koditama <koditada, kodidan>
1. hulkuma; otsima, (kokku) korjama ▪ Kodit ringi, ei ohmand ka kuo mennä Juminda Hulkus ringi, ei taibanud ka koju minna; Lähen koditama, kas saan midägi kotti Tapurla Vrd kodima, kodjama
2. vastu pidama ▪ Vergule said uued paulad, nüüd koditab mere panna Tammistu

kohisema <kohiseda, (ta) kohiseb>
1. ▪ Sidä vaheaiga ei oldki palju, et se meri ei olis kohist Viinistu Seda vaheaega ei olnudki palju, et see meri ei oleks kohisenud
2. hoogsalt liikuma ▪ Kui perä nurgald sie tuul oli ja suut (soot) paraeast siess, siis nii paraeald kohiseb mennä (purjepaat) Viinistu

kommeldama <kommeldada, kommeldan> hoolima, arvesse võtma ▪ Ei sest tuulest saa kommeldada, täüdüb igä mennä Viinistu; Kielsin küll, aga vai tämä kommeld, igä läks Viinistu

kont <kondi, konti>
1. kont, inimese või looma suurem luu ▪ Lapsed o kanged kontie siest hüdü koukima Pärispea; Kondid hunniku ja ise külillä otsa Viinistu nlj (öeldi magamaheitmisel) || piltl ▪ Liha süüä, nahk müüä, kondid ei kelba kuerdelegi = linaluud Tammistu (mõistatus) Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi || konti müöde meelepärane, sobiv ▪ Eks sul on sie kohe konti müöde, et eit huoli enämb merele mennä Pärispea Eks sul on see kohe meele järgi, et sa ei pea enam merele minema
2. kalaluu ▪ Tema (tursk) on ilma kondita kala Kaberneeme

kont|vieras <kont|viera, kont|vierast> kontvõõras ▪ Ega sa ilge (julge) pulmasse kontvieraks sis mennä Pärispea

korssima <korssida, korssin> körtsima, korratult õmblema ▪ Mes sa samate ilgest korssid kaiki kogu, kus neie püksüjegä sis ilgeb sidäviisi mennä Pärispea Vrd korseldama, kortsima, torssima

kosi <kosi> kosjad ▪ Tahtusin kosi mennä Juminda Tahtsin kosja minna; Emä sundind poiga kosi menemä Tammistu || ▪ Lähteb mulla Matlile kosi Pärispea piltl (suremisest)

kraav <kraavi, kraavi> vee juhtimiseks pinnasesse kaevatud süvend ▪ Ma tavidin mennä ka sield kraavist kerra üle, vade ein pääst ühtägi Pärispea Ma proovisin minna ka sealt kraavist korra üle, aga ma ei pääsenud ühti; Kaitsekraavid Tapurla

kribe <kribejä, kribejä> krõbe ▪ Lasid atru (võrgus) kuivaks kribejäks mennä, siis läks ta ninda karuseks ja takkerdus vergu silmä külgi Tammistu

kriim <kriimu, kriimu>
1. määrdunud ▪ Silmäd kriimud kaik sul, kuhus kehtad samate sis mennä Pärispea
2. kirju (loomast) ▪ Kriim lehm Tapurla; Kriim lammas Pärispea

krimpsu, krimpsuss kortsu, kirtsu; kortsus, kirtsus ▪ Vedäb nenä krimpsu Tapurla; Nenä krimpsuss nindagu sippu nenä Tammistu; Küll sul on kuub krimpsuss, ei sengä ilge kuhugi mennä Pärispea; Peräst pesemist o riie krimpsuss Pärispea

kruonu <kruonu, kruonut> riik; sõjavägi ▪ Ega sul kruonu jalad ole Tammistu (öeldi püstiseisjale); Inimised läksid Suomesse sinne pagu, siel kruonutienistüsess ei huolind olla Viinistu; Poissil uo aig mennä kruonusse Pärispea

kuikama <kuikada, kuigan>, kuikima <kuikida, (sa) kuigid> kiikama, kaela sirutades uudistama ▪ Ei uskund ligemale mennä, kuikas iemäld Juminda; Mes sa kuigid kaul oialla Tammistu Vrd kurgistama

kuis|kuigi kuitahes, ükskõik kui ▪ Tämä (kapsaleht) otta sen poledigu maha, vaika kuiskuigi vanaks viaks olis poledik juo ottand mennä Pärispea See (kapsaleht) võtab selle põletiku maha, olgugi ükskõik kui vanaks veaks olnuks põletik juba läinud Vrd kuikskuigi

kuiti otsas, lõppenud ▪ Meil on poldupuud kuiti Viinistu; Raha on kuiti, mes sinne puodi mennä Viinistu

kuol1 <kuoli, kuoli> kool, õppeasutus ▪ Ma kuoliss ei käünd, ühe talve kävin esimäsess klassiss Pärispea; Kuidas sa laps kehtad kuoli mennä, ku nenä o peris nattane Pärispea; Virve lapsed kävid Arga (Harasse) kuoli, sie oli ligemäss kui Liesi kuol Virve; Aablass oli vanast vene pabi (vene õigeusu papi) kuol Juminda

kussagile kuskile ▪ Ei linnul old kussagille mennä, ku pesäkarp maha langes Pärispea Vrd kuskile

kärsimä <kärsidä, kärsin>
1. maldama, läbema ▪ Ei kärsind uotada Virve
2. taluma, kannatama ▪ Ei kärsind vede mennä Virve; Ninda külm o ouess, et ei kohe kärsi kuhugi tuast väljä mennä Pärispea; Sidä hambavalu kohe ei kärsi kuidagi Pärispea

käskemä <käskedä, käsen> käskima, käsutama, sundima ▪ Vanujel inimestel oli varuks ütlemine: varuks kässä kueragi lüüä Tammistu Vanadel inimestel oli varuks ütlemine: igaks juhuks kästakse koeragi lüüa; Käsk meid kiirest tehä Viinistu Käskis meid kiiresti teha; Kästüd mennä siis hobust tallist ottama Viinistu Kästud siis minna hobust tallist võtma

käümä <käüä, käün>
1. (elusolendist) käima, liikuma ▪ Kävin ka mittu kerda toise onu puol Viinistu; Terve eluaja niikaua kui jaksasin käüä, olen merel käünd Pärispea || (vanusest) elama ▪ käün seitsekümme neljät Pärispea || (hakkama) minema ▪ Sa pi˛id jo ammugi magama käümä Pärispea; Tänä ehtul täüdüb kohe ruttu magama käüä Pärispea
2. (elutust objektist) liikuma ▪ Vaaraline (ohtlik) on randa mennä, suur laine käüb Viinistu; Hakkab taa tormama neh ummigas (ummiklaine) käüb kohe randa Pärispea; Monikerd tugeva tuulega vai siis peris vagase ilmaga tugeva vuo mojul ott jää käümä (võttis jää liikuma) Tammistu
3. (seadmetest) töötama ▪ Ei saand merele, peräpotkur ei hakkand käümä Viinistu Ei saanud merele, päramootor ei hakanud tööle; Panimme moduri käümä Viinistu; Vein kellu uurmaakrile (kellassepale), kävi toine enne oite palju ede Pärispea

küdemä <küdedä, (ta) küdeb>
1. küdema ▪ Saun oli tarvis küdemä panna Pärispea
2. piltl kiiresti liikuma ▪ Küdes mennä ninda et liiv tuiskas Pärispea; Vergud olgu ninda madalasse vede lastud, muidu kala küdeb üle päälimäse paula kus sedä ja toist Tammistu

külgi
1. eess külgsuunast ▪ Maaletulemisel oli soit külgi lainet Tammistu (lained käisid paadi külje peale)
2. tagas millegi külge ▪ Obune on siutud puu külgi kinni Tammistu
3. määrs millessegi kinni ▪ Akkavad külgi nindagu kärbäsed magusalle Tammistu; Ega sinna peresse voi sis mennä, kus külgi hakkav haigus on Pärispea || kallale ▪ Naaburi kuer kargas mulle kohe külgi, nüüd o jalg kaik puru Pärispea

küütsämä <küütsädä, küütsän> küürus kõndima ▪ Vanamies küütsäb mennä iemäl kaugal Tammistu

laapima <laapida, laabin>
1. (kergelt) üle tõmbama ▪ Ei tuost laapimisest ole millist midägi kasu, ku sa säälisesti (korralikult) ei pese permandu puhtaks Pärispea || paitama, silitama ▪ Mes sa laabid minu, ega ma migägi kass ole Pärispea
2. pikkade sammudega kõndima ▪ Laapis mennä Juminda

lapjuma <lapjuda, lapjun> kühveldama, labidaga viskama ▪ Täüdü mennä lund lapjuma Pärispea

lavastama <lavastada, lavastan> hoogsalt seletama ▪ Ei old aiga kuo (koju) mennä, muutku lavast juttu ajada Virve; Vanamies lavast oma nuore polve elust olust Tammistu; Kävi lavastamass, lavast siel minuga Tapurla Vrd lauastama2

limpama <limpada, limpan> lonkama ▪ Limpab mennä aeva üks kolmat ja üks kolmat Tammistu Vrd lempsama

lingrama <lingrada, (ta) lingrab> vingerdama ▪ Uss lingras mennä üle tie piesasse Tammistu

lojuma <lojuda, lojun> kisama, käratsema ▪ Mes pidäs inimine ninda kovast lojuma Pärispea; Täüdüb mennä neid kuritama (manitsema), hakkavad oige lojuma Viinistu

luda <luda, luda> hlv väike vana paat ▪ Ei sen va ludaga voi küll enämb mere pääle mennä, sais tohkema ärä (võib ära laguneda) Pärispea

läbi
1. tagas teat ajavahemiku kestel ▪ Sidä mina muistan, üöd läbi parandetti verku Pärispea
2. määrs mingi koha kaudu (liikumisest) ▪ Obusega siit ei pääse läbi, jala saad siit läbi küll voib olla Tapurla; Tanuvad o kaik tuiskand umbe, ei saaki läbi mennä Pärispea || piltl katki ▪ Silgu tüntrije vedu ott obustel naha läbi Tammistu (väsitas hirmsasti)

läns|tuul <läns|tuule, läns|tuuld> läänetuul ▪ Länstuulega vahest saab kalu, täüdüb mennä igä merele Pärispea; Ühe uppund mihe torm toi maale länstuulega Tammistu Vrd lännetuul

lükkimä <lükkidä, lügin>
1. nööri otsa ritta panema ▪ Helmi lükkimä Tapurla
2. lükkama, nügima ▪ Siin lännepuolised rannad on madalad, andab enne lükkidä, kui paadi sadamess ujuma saad Tammistu; Ülge emä pidi oma poiga ka ise vede lükkimä, kui poig kartab vede mennä Tammistu; Ärä tule lükkimä Tapurla; Ahinga vartega lükkisid parvi edesi ja tasakast liikuess said palju kalu Pärispea

mere|merk <mere|mergi, mere|merki> meremärk ▪ Ei saa taa (jälle) merele mennä neh ku sumuss (udune) o, ei nää juo meremerkisi Pärispea

mielikäne <mielikäse, mielikäst> meelepärane, rõõmustav ▪ Sul tegeb igä mielikäne tänä pidule mennä Viinistu

muod <muodi ~ mue, muoti> viis; komme; mood ▪ Sen muodiga said siis ülge käde Tammistu; Eks sie paisteleivä küpsendämise muod oli ka vist igäss peress Pärispea; Mai algul sain miŋŋegi muega omale viera passi Viinistu; Lastel oli sie muod mennä uota rannass Kaberneeme; Nie suurde ruosiega rädid olid üksaig aeva oite muodiss Pärispea

must <musta, musta>
1. tume, tõmmu ▪ Sidä musta ussi kardeti, sie oli oite neulaja Juminda (rästik); Ega mustaks tohtind lassa mennä (sigureid prenneris), siis kohv jäi korbe mekki ka Pärispea
2. määrdunud ▪ Sul o otsaedine oite must Pärispea || mustus ▪ Leika kohe künned ärä kaik lähteväd musta täüs Pärispea

mustinesa määrdunult ▪ Ärä jädä riidi mustinesa seisuma Kolga rand; Mes sa sädid sidä polle mustinesa ede, kas sa ei pese alade puhtaks? Pärispea; Valge lina (voodis), kuida ma julgesin mustinesa mennä sinne Viinistu

muuale mujale ▪ Sie sielik o tuld kaik mul rannass uusinaseks (kalarasvaseks), egä sengä kelba muuale enämb mennä Pärispea; Mullu juo pi˛id muuale kuhugi menemä Pärispea

mänd2 <männü, mändü>
1. männipuu (Pinus) ▪ Üks suur mänd oli siel kalda pääl Tammistu; Männü nojal oli retli, sield kui tahuti mändü mennä valatama Pärispea Männi najal oli redel, et sealt, kui taheti, männi otsa minna vaatama Vrd pedäjäs
2. männipuit ▪ Mänd on merepuu Kaberneeme; (paadi) lauad olid männülauad Viinistu; Sest männüst saab pirupuid, voib korvi tehä Viinistu Sellest männist saab peerupuid, võib korvi teha

müöde ~ müödä mööda ▪ Naaburi mies tuli müöde sield Kiiu-Aabla; Lasi ilusasti omast müöde mennä, siis seljä tagand ans vopsu kindukoverdisse Tammistu Lasi ilusasti endast mööda minna, siis selja tagant andis vopsu põlveõndlasse; Siin kallast müöde o jo ninda vaaraline (ohtlik) käüä Pärispea; Müödämend suvel sadi (sadas) palju vihmä Pärispea

neljä|päiv <neljä|päivä, neljä|päivä>, neljäbä <neljäbä, neljäbäd> neljapäev ▪ Ta toudas (tõotas), et neljäpäiväl tuleb velga maksama Virve; Ku näü pääl on sünnümerk, siis täüdü neljäbä üösel täüe kuuga oue mennä ja kuud paluda, et sie odas sen ärä Juminda Kui näo peal on sünnimärk, siis tuleb neljapäeva öösel täiskuuga õue minna ja paluda kuud, et see võtaks selle ära Vrd neljäspäiv

nojass abil, toel ▪ Kätte nojass via paati järel Tammistu; Nüüd tuligi edesi mennä (tundmatus kohas) just kaardi nojass Viinistu; Täüdüsime oma seljä nojass kaik vedädä, ega meil huost old Pärispea; Tuule puudusel pidi sedä tegemä aeruje nojass Tammistu

nuumer <nuumri, nuumri>
1. number ▪ Moni toine laps ei oskand kuoli tulles lugeda ega kirjutada ega nuumrisi ka tehä Pärispea; Pere nuumer oli vaia pääle musta värvigä tehtüd Pärispea; Sidä ma enämb küll ei muista (ei mäleta), mes se aesta nuumer oli Pärispea
2. nlj trikk, keeruline ülesanne ▪ Piiridükse lastiga sinne mennä oli ka omaede nuumer Viinistu Vrd number

olema <olla, olen> ▪ Olis (oleks) pidänd eile ehtul vergud meresse laskema Pärispea; Meie mihed onvad tänä Rüäss (Rüä madalal) merel Viinistu || ollagi (eitavas lauses) mitte sugugi ▪ Metsäst ei löüdänd sieni ollagi Pärispea; Ei tuld ollagi miele ka sinne mennä Viinistu

ostama <ostada ~ osta, ostan> ▪ Metskonnast tuli ostada luba, mudu ei tohtind luoma jalg riigimetsä mennä Tammistu; Ostin uue kuue Pärispea

paar <paaru, paaru> hoog; kiirus; säru ▪ Pane rohkemb paaru, et sais ennemb subi valmis Viinistu; Küll on aga paaru pääl, kui külässe tarvis mennä Tammistu; Mies pani kohe paaru pääle, et olgu verk huomiguks peris terve Pärispea

para|aigu praegu, parajasti ▪ Tuhlimaa o nii tümä, et ei saaki paraaigu puhastama mennä Pärispea; Paraaigu jüst tulime Viinistu Vrd paerga, praiga

paska|laadass kõhulahtisuses ▪ Ei saand kussagile mennä, olin paskalaadass Viinistu

perästikkü üksteise järel ▪ Kaks paati olid perästikkü Pärispea; Nää ku lehmäd ka oskavad perästikkü mennä ku kuo (koju) lähteväd Pärispea Vrd perädikku, peräkutte

pime <pimejä, pimejä> ▪ Ilm oli sidäaiga juo pimejäks mend Viinistu; Tihejä silmägä rüsä olis jäänd liiga pimejäks ja lohe kart pimejässe mennä Tammistu Tihedasilmaline rüsa oleks jäänud liiga pimedaks ja lõhe kartis pimedasse minna || piltl piimata ▪ No nüüd olemme mei ka pimejäss, ei enämb saand huomigull ühtägi piimä Pärispea (lehm ei lüpsa enam)

pimitämä <pimitädä, (ta) pimitäb>
1. pimestama ▪ Sähküd pimitäväd nii ärä Viinistu; Liiaks hele valgus pimidä alade jo silmi Pärispea || pimitäb üöd lööb kuiva välku ▪ Ei kuulu müristämist, pilve serväd lüöb valgeks, pimitäb üöd Tammistu
2. pimedust ootama ▪ Poiss pimitäb aiga, et siis tütrigu juure lakka mennä Tammistu

praiga ~ praigu, praigald praegu ▪ Nüüd kohe praiga täüdü mennä vai? Virve; Ei tule miele praigu Juminda; On praigald siel Leesi Vrd paerga, paergast, praegald, präigä, paraaigu

pruukima <pruukida, pruugin>
1. tarvitsema ▪ Ei pruugi kohe miele tulla Juminda; Ega sa pruugi mennä neh sinne pidule Pärispea
2. kasutama ▪ Pruugiti ka viel ärgi veu tarvis (veo jaoks) Leesi; Ega ma palju pruugi muosi talvel Pärispea

päästämä <päästädä, päästän> vabamaks laskma ▪ Kui oite äkkine puhk tuli, siis täüdüs molemat suuti (sooti) päästädä ja ruuli (rooli) ka kierdädä Viinistu || verku päästämä kalu võrgust välja võtma ▪ Täüdü juo mennä verku päästämä Virve; Avidin verku päästädä Pärispea; Väljä vietud kalased vergud kas päästeti kohe jääl kalujest vai tuodi kelguga kuo päästä Tammistu

pöll <pöllü, pöllü> tomu ▪ Kerkib paksu pöllü (suitsu), kas oige mets poleb Viinistu; Autu läks ninda et pöll (tolmupilv) oli taga || tuisk ▪ Nii paks pöll (tuisumöll) on ouess, et ei sengä nääki kuhugille mennä Pärispea

pöndümä <pöndüdä, (ta) pöndüb> pehkima, pehastuma; kopitama ▪ Sie vene on nii pöndünd, sengä on vaaraline (ohtlik) Suome mennä, voib tiel tohkeda (ära laguneda) Viinistu; Ei luom neid pöndünni eini suu sise pane Pärispea; Pöndünd supp kidiseb podiss Viinistu

pörüne <pörüse, pörüst>
1. pahur, tusane ▪ Sie (inimene) nii pörüne, ei sengä saa asju ajada Virve; Ei sen suust saand oiget sana, oli tänä ninda pörüne Viinistu Vrd mörüskäne, toriss, tuustakune, töriss
2. tuuline ja sajune ▪ Ilm väljäss jälle tänä pörüne, ei sengä ole midägi preht (õige) merele mennä Viinistu