[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kand1 <kanna, kanda>
1. jalakand ▪ Mies tallund toiste kanduje pääl Viinistu || kannald kierduma ~ kanna pääld kierdämä silmapilkselt lahkuma; piltl vihastuma ▪ Kiers kanna pääld ümbär Tapurla; Sengä täüdüb helli ümber käüä, tä voib kergesti kannald kierduda Viinistu Temaga peab hellalt ümber käima, ta võib kergesti vihastuda
2. mitmesuguste esemete osa, millegi lõpuots, alus, tugi ▪ Masti kand läks katki Kaberneeme; Pandi langa käüle igä üles prau vahele ja ala kanduje taha ja samate seisusigi lang käül pääl Pärispea Pandi lõnga võrgukäbile ikka üles prao vahele ja alla kandade taha ja nii seisiski lõng käbil peal; Eks ne siene kannad kelbavad ka süüä Virve Eks need seenejalad kõlbavad ka süüa; Lougutimme (lõuguti) kannaks täüdüb olla kasvaja, nuor kask Pärispea || võrgu algussilm, võrgusilma sõlmekoht ▪ Uus sise aetav lapp tuli silm silmäld ja kand kannald vergu lohu täüteks sise ajada Tammistu