[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

and <anni, andi>
1. andmine ▪ Toise pere naine on oite lahke anniga (helde annetama, kinkima), ei sie jädä ilma kedägi Pärispea
2. almus; kingitus ▪ Anna sandile, aga ärä santi andijega ärä taba (tapa) Tammistu (ei maksa abiga liialdada) || (sageli mitmuses) veimed ▪ Sugad ja kindad ja kaigile anneti siis (pulmas) anded, mulgi on suur korvitäüs neid ande Pärispea
3. saak ▪ Küll on tänä rannal kala lämü (suur hulk), näütäb igä et meress sidä andi on Viinistu

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kes ▪ Kenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kes ▪ Piäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

kinnas <kinda, kinnast> labakätt kattev riietusese ▪ Naised kävid vene vastass verku päästämäss, neil olid üäd sormeotsita kindad, kää seljäd olid siis suojad Tapurla; Ülgenaha kindaid tehti Juminda; Kitsekarvasi kinda oli, ja nie olid siis sest hüäd, et ne kui viest odid väljä, langesid kohe kuivaks Viinistu

käpp <käbä, käppä>
1. (loomal) ▪ Karu oli pand käbäd vasta Viinistu
2. nlj labakäsi ▪ Pruovi kas nie kindad sobivad sinu käppile Viinistu
3. kalatõstmise vahend ▪ Suvel ei old tarvis sedä käppä, aga külmäl ajal, siis pidi käpp olema alade kaasass Tammistu

lahutama <lahutada, lahudan>
1. lammutama, lõhkuma ▪ Sen vana ahju pidäs ärä lahutama Kiiu-Aabla; Ku veneläsed sise tulid, siis nie lahutid kaik ärä Virve; Vana (maja) lahudetti ärä Tapurla
2. laotama ▪ Siis täüdüs nie tegid sinne pääle lahutada, et vergu jäässe ei pand Viinistu; Pane ne vanad vedukad käde, ku sitta lahutama lähäd Pärispea Pane need vanad kindad kätte kui sõnnikut laotama lähed
3. (käsi) laiutama ▪ Küll tämä sidä juttu ajab ja aeva lahutab käsi itse ka Pärispea

pundand <pundandi, pundandi> puldan ▪ Pundand kindad olid merel käües miestel kääss Virve

tembama <tembada, temban>
1. tõmbama, tirima, vedama ▪ Tembasimme paadikeula randa kinni Viinistu; Temba igä rannale menness vedukad (kalamehe kindad) käde Pärispea || lööma ▪ Temban sulle ninda et tule magu (tule maitse) jääb suhu Tammistu
2. alt vedama, petma ▪ Eks maamihed vahel tahid ige ka neid rannamihi tembada Tammistu; Tädä oige siel temmati Viinistu || taga rääkima ▪ Kes minu jälle tembab? Tammistu
3. hoogsalt liikuma (õhuvoolust) ▪ Ahjumeister tegi üäd ahjud, mes tembasid üästi Tammistu; Tuul tembas läbi Pärispea || piltl hullama ▪ Küll ne lapsed tembavad ehtuell (õhtuti) Pärispea

unestama <unestada, unestan> unustama ▪ Tä unest kindad maha Pärispea; Ei sidä (ilusat aega) ei unesta kuidagi ärä Tapurla; Ma unestin ärä Virve

vari <varju, varju>
1. varjukuju ▪ Varjud hakkand aeva pikkemäks menemä Pärispea; Ku neli ja puol jalga oli vari pikk, neh inimise vari, siis oli kell lounaajal 12 Pärispea
2. kaitse, kate ▪ Villased kindad külmä ajaga verku vedäess olid vähä varjuks Viinistu; Täüdüb korjada vergud tormi tagumast varjusse Pärispea; Siis saime (avamerelt) Koipse maa varju Kaberneeme