[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kantur <kantura, kantura> ~ <kanturi, kanturi> terve; tubli ▪ Nägüb toine olema viel oite kantur Viinistu (kõbusast vanainimesest); Tallekane saand juo oige kanturaks Pärispea; Vana päivi nähnd verk kuivald oli viel kaunis kantur aga kui märjäks sai siis lagus nindagu märg paber Tammistu || suur, tugev ▪ Ma olin kaige kanturamb, täüdüsin siis hakkada igälpuol mihe iest väljäss olema Viinistu Vrd kanturane