[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

halg <halu, halgu> puuhalg ▪ Kui viimine leib oli ahju suu pääl, siis visati halg ahjusse, leiväahju ei jäätä tühjäks Viinistu

hüle <hülge, hület>, üle <ülge, ület> hüljes ▪ Vahest oli kohe mittu hület paadiss, suurembi ja vähembi, kussagil kuuriss ueti siis nahad hülgejeld maha Pärispea; Tormi iel tulevad hülged ranna ääre Viinistu; Seitsekümmend ület siis oli saadud ühe reisuga Juminda

hüök ~ hüög <hüö, hüögü>, üök ~ üög <üö, üögü>
1. veevoog ▪ Hüök vei tagasi heistugi Viinistu; Laine üök vieb su pääle kohe, kive pääle Tammistu; Sie on hüök, kui laine juokseb randa ja langeb sie laine tagasi Viinistu
2. surve, tormihoog ▪ Hakkas verävä lahti tegemä ja jusku üks tuule hüög lükkäs verävä kinni Viinistu

külg <küli, külgi> kellegi või millegi külgmine osa ▪ Kiereti sidä prennali (prennerit) aeva edasitagasi üheld külild toisele Pärispea (sigurite pruunistamisel); Kierdänd toist külgi Tapurla Keeranud teist külge || külg-, külje suunast ▪ Keula seiliga sai taga tuuless ja külg tuuless soita Tammistu

sülg <süle, sület ~ sülge> süljenäärmete nõre suus ▪ Vergu kivestämisel turgati kerraks kiverihma lenk suhu, niisudetti sülegä märjäks, et kivi paremine lengi vahel seisuks Tammistu; Ei tä pia ka ühtä puhtust, permand sodi ja sület täüs Viinistu