[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

asemel, asemelle tagas asendades, välja vahetades ▪ Tegi sidä minu asemel Tapurla; Sen asemel, et lapsi valmis tegid, tehnd parem kubu agu Tammistu hlv (pahade laste vanemate kohta); Olisin ma saand kedagi oma asemelle Tapurla

assi|kuer <assi|kuera, assi|kuera> käsualune ▪ Sie on toise pere assikuer Virve hlv Vrd hassakuer

elugas <eluka, elugast>
1. loom, putukas ▪ Hussil oli miski elugas suuss, kas oli hiir vai Viinistu; Küll keväjäll on neid eluku kohe maass rüömämäs mitmasugusi Pärispea
2. hlv tähtis inimene ▪ Nää mul elugast väljäss Tammistu; Mes elukad tei olete ja kus te tahute tulla Kiiu-Aabla

eri|oudumane <eri|oudumase, eri|oudumast> hlv iseäralik, kummaline ▪ Üks erioudumane pere oli sie terve ranna pääle, riiud ja karva kiskumised igä päiv Tammistu; Ninda loppes siis sie erioudumane lugu Tammistu; Eks ne (inimesed) ole ka ühed erioudumased Tapurla

haista|heu <haista|heu, haista|heud> hlv muutliku meelega inimene ▪ Ei haistaheud saa uskuda Pärispea Vrd haistaperse

haistama <haistada, haistan>, aistama <aistada, aistan> hlv nuusutama ▪ Haista kuera perset Tapurla; Aista taha kui taibud Tammistu Nuusuta tagumikku, kui paindud

haista|perse Kõnnu rand hlv muutliku meelega inimene ▪ Sie jusku va haistaperse, ei pia millaski sana Pärispea; Ei tuo haistaperse jutt tähendä millaski midägi Pärispea Vrd haistaheu

harak <haraga, haraka>, arak <araga, araka> harakas (Pica pica) ▪ Ku harak sagatab, tähendäb pahu sanumi Pärispea Kui harak kädistab, tähendab halbu sõnumeid || piltl ▪ Sa olid siis viel harak aiateibäss (väike ja mõistmatu), ku härgiega künneti, ei sa tiie vanust asjust millist midägi Pärispea || hlv Hara küla elanike pilkenimetus ▪ Ara arakad Juminda Vrd haragas

hassa|kuer <hassa|kuera, hassa|kuera> hlv teenija, käsutatav abiline ▪ Ah sa oled nüüd toiste hassakuer, neh ammet o kaik migä leibä tuob Pärispea; Nüüd olen saand igä läbi, mul jo nüüd hassakuer majass Viinistu nlj (lapselaps abiliseks) Vrd assikuer

härg <härjä, härgä>, ärg <ärjä, ärgä>
1. pull; härg, kastreeritud pull ▪ Ärgä karda iest, uost tagand Tammistu; Mies jüskü härg (suur) Viinistu; Kes härgiegä teid tüöd, said kaks tundi lounat Pärispea || piltl, hlv ▪ On nisukesed riiakad mihed ja siis senperäst siis üüeti siis ärgijeks neid Tammistu
2. merihärg (kala) (Triglopsis quadricornis) ▪ Suvel tuli härgi madalamast, vade peräst läksid sügävässe Pärispea; Vahest oli igä moni härg räimi verguss ka Pärispea Vahest oli ikka mõni merihärg räimevõrgus ka Vrd merihärg
3. kokku tõmmatud või vahele jäetud võrgusilm ▪ Sa parandid sidä verku ja nää nüüd on igä härg siess, valada Pärispea Sa parandasid seda võrku ja näe nüüd on ikka vigane silm sees, vaata; Talvenuoda tegemisel oli vaja härjäd tehä, härjä riad oli, kas kaudeti silmäd ärä vai Viinistu
4. teatud käsihöövel ▪ Esimäsele kerrale igä voib härjägä hüöveldädä (laudu), vade üle tahtuvad parema hüövligä igä alade tehä Pärispea

hösä omds, nimis hlv rumal, tobu ▪ Sidä tiedäväd kaik, et tä on hösä oma juduga Viinistu; Küll näd tegeväd hösä inimiste tükkü Pärispea; Sa va hösä ei pääständ souti lahti kui venet kallistama hakkas Viinistu Sa vana rumal ei päästnud sooti lahti, kui (tuul) paati kallutama hakkas Vrd hösäne

höträmä <höträdä, höträn>, öträmä <öträdä, öträn> hlv lobisema, latrama ▪ Kui sai juo küll hötränd, läks onneks menemä Viinistu; Jusku hösä alade höträd niisugust muidust juttu Pärispea; Mes siin jälle omavahel öträte Tammistu Vrd höderdämä, hötrütämä, höürimä

hötrüdi <hötrüdimme, hötrüdind> lobamokk ▪ Mes sie hötrüdi jälle siel nüüd hödiseb Pärispea hlv

hünkimä <hünkidä, hüngin>, ünkimä <ünkimä, üngin> pomisema, ühmama ▪ Hünkisid aeva uniss Viinistu; Mes sa omitigi üngid, ei lase minul silmä kinni panna Tammistu; Ku midägi küsüdä, siis vade hünkib Pärispea hlv Vrd hüükimä

igine <igise, igist> hlv igavene ▪ Nüd sen (ohvri) kivie etsimistegä tegeväd nisukast igist lollust Pärispea; Igine peletis Pärispea Vrd igi1, igäväne

igäväne <igäväse, igäväst> väga suur ▪ Kui siis mere puold tuul on, siis tegeb igäväsed krunnid, jää krunnid rannale Viinistu || hlv täielik, igavene ▪ Sie vanamies oli üks igäväne tüüdüs (tüütus) Virve Vrd igine, igävine

isa <isa, isa ~ isad>, isä <isä, isä> meessoost lapsevanem ▪ Ma olin pisukane idiadi, kui isä ärä läks Kiiu-Aabla; Mene poiss isad üles herätämä, merele nüüd täüdüb menemä hakkada Pärispea; Isa metsäss, saba seljäss Tammistu hlv (öeldi vallaslapsele)

jobu <jobu, jobu> hlv rumal inimene ▪ Igavene jobu, unestab kaik ärä Pärispea; Kust nindasugune jobu väljä tuld? Tammistu Vrd jogu

jogu <jogu, jogu> hlv rumal inimene ▪ Räägi selle jogule niipalju kui tahud, ei tämä sest raasu aru saa Tammistu Vrd jobu

joligas <jolika, joligast> jurakas ▪ Poissid püüsid hauvi jolika Viinistu; Oidaga oma poissi jolikad tuass kinni Virve hlv

jonamat <jonamadi, jonamatti>, jonomatt <jonomadi, jonomatti>
1. piirivalvur ▪ Küll jonamadid igä juoksid piiridukse vedäjälle järel, vade käde ei saaned Pärispea; Arvan, et toine jonomatt kummast toise maha Kiiu-Aabla Arvan, et teine piirivalvur lõi teise maha Vrd jonka
2. poisijõmpsikas ▪ Jonamadid juoksevad ringi Virve
3. sõimus, hlv ▪ Üks jonamat tegeb toise maha Viinistu

joude|jaak <joude|jaagu, joude|jaaku> hlv tööpõlgur, laiskleja ▪ Eks joudejaakusi ole igel puol Virve

jurramus <jurramuse, jurramust> hlv venivillem, aeglane inimene ▪ Sie üks jurramus on, tegeb ja tegeb ja jääbki tegemä Virve

jätkä <jätkä, jätkät> hlv kaabakas, hulgus, joodik ▪ Sie poiss läks juomisega peris jätkäks Viinistu; Nuo küll on jätkä Viinistu

kanistus <kanistukse, kanistust> hlv rääbakas ▪ Mene maga hendäst selgeks, oled siin jüskü va kanistus Viinistu; Ei sie praavida ka oma riidi, käüb ku kanistus küläss Viinistu; Ei nie purga ka sidä lagund sauna ärä, sie jüskü kanistus ouess Viinistu

karmantsik <karmantsigu, karmantsikku> hlv üleannetu poiss ▪ Karmantsigud olid külä vahel juoksemas Virve; Ei niisugune karmantsik viitsi kuoliss oppida Tammistu

karv <karva, karva>
1. karv; karvkate ▪ Küll oli vade tänä saunass löülü, oda kohe vai karva Pärispea; Kus hobune püherdäb sinne karv katkeb Viinistu (vanasõna) (igast teost jäävad jäljed) || (hrl mitmuses) juuksed ▪ Kuhus sa sidäviisi sis nüüd lähäd, karvad laialla Pärispea hlv; Kuolmeister tuli sagis karvust Pärispea
2. värvus ▪ Mes karva heided neil ruosiel on? Pärispea Mis värvi õied neil roosidel on?; Ruoste karva abe Viinistu

kasima <kasida, kasin>
1. puhastama, koristama, harima ▪ Küll nei lapsi täüdüb kasida, ega ne muidu kasva Pärispea; Kasi oma nenäalune puhtaks Tammistu
2. hlv ära minema ▪ Kasi nüüd magama Pärispea; Kasi menemä! Tapurla

katkastama <katkastada, katkastan> katki tegema, murdma ▪ Ei ristipäiväl tohi mitte karvagi katkastada, nii suur pühä on Pärispea; Haista taha kui taivud, kui et taivu, katkasta kaul Tapurla hlv || katkestama, pooleli jätma ▪ Juttu katkastama Tapurla

kelm <kelmi, kelmi> omds, nimis ulakas; suli ▪ Kelmid naaburpoissid Viinistu; Kus on kelmi kodu vai ullu üömaja Tammistu hlv

kere <kere, keret>
1. keha ▪ Pulli kere on niisugune punakas vai ruske rohkemb Pärispea; Tugeva keregä Tapurla; Ku haigus keress on, siis o voim otsass Pärispea || hlv inimene ▪ Kus sa ligund kere viel julged mennä Tammistu || ▪ Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksis)
2. eseme põhiosa, keskne osa ▪ Laeva kere on kaigepääld, alumane Tammistu; Vankre kere Tapurla

kerge|kalts <kerge|kaltsu, kerge|kaltsu> hlv kergats, edev inimene ▪ Sa oled üks kergekalts, eit tiie mes omale selgä panisid ku kuhugille lähäd Pärispea; Oh sina vana kergekalts Tapurla

komin <komina, komina> vana, kantud riideese; kalts ▪ katripäiv on varsi, siis on valgi (valgeid) riidi tarvis, toistel kaigil on, nie on kominad ammugi valmis etsind Virve; Katsu et kaud siit oma kominujega Tammistu hlv

kongema <kongeda, kongen> hlv kõngema, surema ▪ Toise pere taat oli eile ärä kongend Pärispea

kraak|jalg <kraak|jala, kraak|jalga> hlv riiakas inimene ▪ Nindagu kraakjalad künned püstü ükstoise rinnuss kinni Tammistu

kriunuma <kriunuda, (ta) kriunub>
1. kriuksuma, kriiksuma ▪ Uks kriunub Tapurla; Määritud vanker ei kriunu Tammistu; Ninda sutsukase lainas sidä vankrimääret, et assid ja pöüäd jäid kriunuma Pärispea
2. kräunuma ▪ Kass kriunub Juminda || piltl, hlv näägutama, õiendama ▪ Ärä kriunu minu kallal Virve

kügistämä <kügistädä, kügistän> kükitama ▪ Poiss kügist moduri taha Viinistu; Ei sie inimine millaski sidu (situ) sinne kuhu kügistäb Pärispea hlv (vanasõna) (ei tee seda, mida lubab) Vrd kügütämä, kükkümä

lallu <lallu, lallu> hlv joodik ▪ Ei tä ka paremba miest omale saand kui sen lallu Viinistu

lengerdämä leŋŋerdämä <leŋŋerdädä, (ta) leŋŋerdäb> piltl, hlv kõikuma ▪ Lained odid (võtsid) paadi leŋŋerdämä Pärispea; Tormiga ott paadi kovaste leŋŋerdämä Virve

lollagas <lollaka, lollagast> omds, nimis lollakas, nõrgamõistuslik ▪ Sie oli niisugune rumal, niisugu lollagas Pärispea; Vahi mes sie lollagas siel tegeb Juminda hlv

lonta|korv <lonta|korva, lonta|korva> hlv lontkõrv ▪ Ige karmantsik ja lontakorv sinne ei pääse Virve

lorbats <lorbatsi, lorbatsi>
1. lobajutt, lora ▪ Mei vanamuor läks külässe lorbatsi ajama Virve; Naised aid lorbatsi Pärispea Vrd lörbüdüs
2. hlv tühjajutuajaja, loraja ▪ Sa vana lorbats Tammistu

lotta|püks <lotta|püksü, lotta|püksü> hlv lohaka välimusega inimene ▪ Sie tuli pidule jusku lottapüks Viinistu

luda <luda, luda> hlv väike vana paat ▪ Ei sen va ludaga voi küll enämb mere pääle mennä, sais tohkema ärä (võib ära laguneda) Pärispea

luojus <luojukse, luojust> hlv lojus ▪ Küll se moni kuer o jusku luojus kohe, aeva kergitäb jalga igäl puol Pärispea

lurp <lurbi, lurpi> hlv lontrus ▪ Poissi lurbid jädid verävä (värava) lahti Viinistu; Kui teid lurpisi viel siit nään Viinistu (ähvardus)

löngerüs löŋŋerüs <löŋŋerükse, löŋŋerüst>
1. hlv looderdaja ▪ Moni on igavene löŋŋerüs, ei viitsi tehä millist midägi Pärispea
2. hlv lodeva kehahoiakuga inimene ▪ Sie käüb jüskü va löŋŋerüs Viinistu hlv

lükkämä <lükkädä, lükkän>
1. lükkama, tõukama ▪ Lükkäsimme paadi juomist väljä Viinistu; Uks lügäti lahti, siis kui agati ahju küttämä Tapurla; Oled nindagu jala tallugas, lüüä ja lükkädä Tammistu hlv
2. ära jooksma ▪ Kus se varas nüüd lükkämä sai, et ei kennegi käde saand Pärispea

meluma2 <meluda, melun> mõlaga vehkima; hlv oskamatult sõudma ▪ Poiss mädänd, mes sa melud siin paadiss Virve

menemä <mennä, menen>
1. liikuma ühest kohast teise ▪ Minu isa ei mend just tormiga merele Juminda; Kas vierad on juo ärä menned teild? Pärispea || hlv (tõrjudes) ▪ Mene oma juduga kassi sava ala Tammistu; Käü menemä! Tapurla
2. (ajaliselt) mööduma ▪ Ajad on olled ja menned Pärispea
3. muutuma ▪ Oli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä (värv), ilgeks (inetuks) Pärispea; Heinäd menned lagass mädüksi Pärispea || katki menemä purunema ▪ Täüdüs laduda ilusast (mune), et katki ei menned Pärispea
4. ära ▪ Kalad viskasin menemä kogu kottiga Pärispea || hauda menemä surema ▪ Hauda menemä Tapurla Vrd lähteb

merss <merssi, merssi> märss ▪ Odamme merssid selgä ja lähämme heinämaale Viinistu; Minul ei old küll merssi Pärispea; Suu laialla nagu vanal merssil Tammistu hlv

mogumane <mogumase, mogumast> hlv veider, omamoodi imelik ▪ Kesse niisuguse mogumase julla on teht Viinistu; Peris mogumased ilmad on tänävu eina ajal Tammistu; Moni on niisugune va mogumane elu aja Pärispea

molgus <molgukse, molgust> hlv molkus ▪ Ei niisugune molgus kusagil tüöd viitsi tehä Tammistu; Kes molgus siin, sie molgus siel Tammistu (parandamatust inimesest)

muistadus <muistadukse, muistadust> mõistatus ▪ Muistaduksi oli ka muistadettud (sügisõhtuti) Viinistu || hlv ▪ Sie inimine on jusku muie rahva muistadus Pärispea (arusaamatu käitumisega)

nigastama <nigastada, nigastan>, nigästämä <nigästädä, nigästän> nikastama ▪ Niisugune nigastuslang on siis kui nigastab midägi, et ei ole luu katki aga muidu on väändünd Pärispea (Arvati, et ümber seotud punane lõng ravib); Nigästin jala ärä Virve || hlv peast põrunud ▪ Nubust nigäständ Juminda hlv

pori|kärbäne <pori|kärbäse, pori|kärbäst> porikärbes (Calliphora vomitoria) ▪ Sittast sigiväd sittikad ja persest porikärbäsed Tammistu hlv

pägerdüs <pägerdükse, pägerdüst> väike laps; väikest kasvu inimene ▪ Mes nie pägerdüksed siin jaluss siegäväd Kiiu-Aabla hlv; Isa ise kui pägerdüs, aga lapsed nindagu volaskid Tammistu Vrd päkräüs

rauk <rauga, rauka>
1. jõuetu vanainime, väga vana inimene ▪ Kusti on agend (hakanud) juo raugaks jäämä Virve; Hädä nähä, et sie rauk pidä üksindä elämä Pärispea
2. hlv vaeseke ▪ Nuo ei sie rauk oskand jälle miele järel kirnuda Kiiu-Aabla No ei see vaeseke osanud jälle meele järele võid kirnuda; Miniä rauk vaide rüüpis suppi Viinistu Minia vaeseke ainult lürpis suppi (teised sõid liha)

rive <rive, rive> hlv kõlvatu ▪ Vana rive! Tapurla

sida|käpp <sida|käbä, sida|käppä> hlv saamatu inimene ▪ Ise oli igäväne sidakäpp, aga kamandama oli kange Virve; Vade sidakäpp on, ei saa sendä midägi tehtud Viinistu

sidat <sidadi, sidati> (teise inimese kohta) hlv ▪ Olisid sa, sidat, varemb tuld Viinistu; Sen sidadiga ei ilgeks küll korvi kondida (kõrvuti kõndida) ige Pärispea

sorg <sora ~ sorga, sorga> sõrg ▪ Ega sel (vähil) ole liha ku seljä pääl, sorgad on all kohe Pärispea; Kus on sorga, siel on härgä Viinistu (kõnekäänd) (suurel mehel suur jalg) || hlv jalg ▪ Ärä mene oma mustije sorgijega vuodesse Tammistu

sutjama <sutjada, sutjan> pintseldama, võõpama ▪ Sutjas seinä Virve hlv; Lapsed sutjavad paberi pääl üle ääre Viinistu Vrd sudima2

taara|vier <taara|vieri, taara|vieri> vanausuline ▪ Egä neid taaravierisi siin palju ei old, vade eks näd olid vanaaigased inimised, et ei saand kaigest hüäst arvu Pärispea || piltl, hlv kohmitseja ▪ Uoda toist juo tund aiga, no on sie ige taaravier Suurpea; Oled üks igäväne taaravier, toistel juo tüö tehtud Viinistu

tara|pöll <tara|pölli, tara|pölli> hlv sõnakuulmatu (laps) ▪ Ninda tarapöll, kes sengä toime tule Pärispea; Mädänd, vahid siel justku tarapöll Tapurla

tögät <tögädi, tögäti> tökat ▪ Nahkpollesi neid tuli määridä jälle tögädigä Tammistu; Vanuje mahalangend kaskie tohest tehti tögäti ka Pärispea; Tume ku tögädi pudel Pärispea hlv (mõistmatust inimesest)

ulisema <uliseda, ulisen> nutma, ulguma ▪ Mes sa, mädänd, ulised Virve hlv Vrd hulvuma

va2 ~ vaa <vaa, vaad> hlv vana, igavene ▪ Ega siel vaass robastiguss kasva sieni ega marju ka Pärispea Ega seal va võsastikus kasva seeni ega marju ka; Heinämaad olid huonud (halvad), va jussi künkäd olid nügidä (nüsida) Suurpea

öderäne <öderäse, öderäst> totakas ▪ Eks ta vähä öderäne ole Juminda hlv Vrd hötrükäne

ölgerdämä <ölgerdädä, ölgerdän> hlv kõndima ▪ Ehtu oli juo kääss kui ölgerd tulla Virve