[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

arv2 <arvu, arvu> aru, mõistus ▪ Kus arv pääst saand? Tapurla; Egas sen arvud haitle Pärispea Ega siis selle aru ei mõtle (mõtlematult tegutsevast inimesest); Ei saa arvu miŋŋestki Pärispea Ei saa millestki aru

hais <haisu, haisu>, ais2 <aisu, aisu> lõhn ▪ Sie siep o hüä haisuga Pärispea; Oli hüä kadajaoksa hais tuass Pärispea || piltl ▪ Ega oma ais ei aise Tammistu (Inimene oma vigu ei märka) || piltl midagi taipama ▪ Ma sain sest ammu haisu nenässe Viinistu || piltl ei ole üldse ▪ Ei ole arvu aisugi Tapurla (kõnekäänd) Ei ole aru raasugi; Vast ei old viel tuule aisugi tunda Tammistu Alles äsja ei olnud tuult ollagi

hödütämä <hödütädä, hödüdän>
1. kimbutama; takistama ▪ Ei sie torm meid hödüdä Viinistu Vrd hädütämä
2. pudikeelselt rääkima; kokutama ▪ Hödüt ninda, et mitte midägi ei saand arvu Viinistu

hötrütämä <hötrütädä, hötrüdän> lobisema, latrama ▪ Eks ne külänaised alade tahtuvad hötrütädä jo Pärispea; Ärä samate hötrüdä, sinu judust ei saa kennegi arvu Pärispea Vrd höträmä

hürskümä <hürsküdä, (ta) hürsküb> arusaamatult rääkima ▪ Midäs siel hürsküd, ei ma kuule ega saa arvu midägi Pärispea || küsivalt haugatama ▪ Viegä siva kuerale, sie hürskü süüä Pärispea

kadajas <kadaja, kadaja ~ kadajast> kadakas (Juniperus communis) ▪ Kadaije oksijegä pühidä ahju rüövisi Viinistu Kadakaokstega pühitakse ahjulõõre; Ei saa naljastigi arvu, oled jusku kadajas Pärispea (kergesti vihastuvast inimesest); Mustlaste pulm pidi olema, et kaks kerda juossa ümber kadaja piesa Tammistu

kaik <kaige, kaike>, keik <keige, keike> kõik; kogu ▪ Sest kaigest oli vähä kasu Viinistu; Ärä usu kaikie juttu Pärispea; Prangli rahvas käisite keik siit kardulid viemas Kaberneeme Prangli rahvas käis kõik siit kartuleid viimas; Elu keik kergemaks ja paremaks läind Kaberneeme; Vierad ei saa arvu kaigist sanust Pärispea; Kui sul raha on, saab kaiki Pärispea || (rõhutava sõnana) ▪ Rannarahvas üöldi, et nie on ige vastatuleligud ja kaik Tapurla || kaige (ülivõrde väljendamisel) ▪ Neie arvamise järel oli sie siis kaige paremb toit joulu ehtul Tammistu Vrd kaikse

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kes ▪ Kenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kes ▪ Piäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

moistlik <moistligu, moistliku> mõistlik ▪ Moistlik inimine saab arvu sanujestki vade halbikane (alp) ei huoli huopiestigi (hoopidestki) Pärispea Vrd muistlik

taara|vier <taara|vieri, taara|vieri> vanausuline ▪ Egä neid taaravierisi siin palju ei old, vade eks näd olid vanaaigased inimised, et ei saand kaigest hüäst arvu Pärispea || piltl, hlv kohmitseja ▪ Uoda toist juo tund aiga, no on sie ige taaravier Suurpea; Oled üks igäväne taaravier, toistel juo tüö tehtud Viinistu

totrukane <totrukase, totrugast> tobu, rumal ▪ Tä on jäänd vanutasa totrukaseks Viinistu; Obeda ehk ärä obeda, sama sie, totrukane igä ei saa arvu Viinistu Vrd hösäne, tohmus, tolagas, tuhnus

tümigäs <tümikä, tümigäst>
1. tümikas, jäme kaigas ▪ Käsin piend vemmald tuua, tämä toi oite jämejä tümikä Pärispea Käskisin peene vembla tuua, tema tõi õige jämeda teiba; Odin kohe tümikä käde ja tavidin ounavargale selgä Pärispea Võtsin kohe tümika kätte ja püüdsin lüüa õunavargale selga || tüse inimene ▪ Küll sie mies o vade tümigäs, kust se nii palju riiet ja neh süüä ka joudab saada Pärispea
2. tuim või mõistmatu inimene; kangekaelne inimene ▪ Kesse tämä arvu tiedä, mes metted sel tümikäl on Viinistu; On toine kohe üks igävene tümigäs, ei sengä läbi saa Pärispea