[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit

and <anni, andi>
1. andmineToise pere naine on oite lahke anniga (helde annetama, kinkima), ei sie jädä ilma kedägi Pärispea
2. almus; kingitusAnna sandile, aga ärä santi andijega ärä taba (tapa) Tammistu (ei maksa abiga liialdada) || (sageli mitmuses) veimedSugad ja kindad ja kaigile anneti siis (pulmas) anded, mulgi on suur korvitäüs neid ande Pärispea
3. saakKüll on tänä rannal kala lämü (suur hulk), näütäb igä et meress sidä andi on Viinistu

einekäne <einekäse, einekäst>, einikäne <einikäse, einikäst> väike tükike, raasukeEinekäst omald ei süö Tapurla; Väikene einekäne (maatükk) suo siess Pärispea; Leigati tükk rasva (hülge) külist ja sie leigati viel vähikästeks einikästeks Pärispea; Olis siis einikäne leibägi Viinistu; Anna selle vierale lapsele ka üks einikänegi saia oma kääst Pärispea Vrd eine

et1 sides (lause lõpul või algul ka rõhutavalt) ▪ Mei ütlimme küll mittu kerda, et ei maksa pakki lahti tehägi, et ei mei osta siit midägi Tapurla; No eks vanames saand aru, et oma poig oli Tammistu; Anna rinda, et siis jääb (laps) vaid Pärispea; Et mes sulle heneläs hüä, sidä tie toisile Pärispea; Sie oli üks ilus aig ninda et Tapurla; Et sa kaud siit Tammistu

haabane <haabase, haabast> haabneHaabased puud Tapurla Haavapuud; Saunalavad täüdüväd olla haabased, sie ei anna pihka Viinistu Saunalavad peavad olema haavapuust, see ei anna vaiku; Haabane kadus Tapurla Haavapuust katus

halgas <halgase, halgast>, algas <algase, algast> kergesti lõhenevEtsin halgast notti miŋŋest sais pirgu kiskuda Viinistu; Algas puu poleb pahinal nindagu ole korred, aga valu (kuumust) ei anna Tammistu

jankama <jankada, jankan> vaidlema; jutuga keerutamaJanka nüüd sinuga vai juokse vasikaga voidu Tammistu; Kange jankama, ega tämä oma oigust kääst ärä anna Tapurla; Jankas samate, et ma ei saand midägi aru Pärispea; Ärä janka, räägi otsekohest juttu Pärispea

jupp <jubi, juppi> tükikeOn mieless üks jupp sest laulust Viinistu; Anna mulle jupp paula Pärispea

järel ~ järele
1. määrs (ajas või ruumis) järeleHurasimme küll neile järel, aga nie ei kuulled Viinistu Hüüdsime küll neile järele, aga nad ei kuulnud; Toised (paadid) jäid siis järel vähä Pärispea; Surm tuleb varsi järel Pärispea (surm viib ära); Nindagu rattad vierend (ussid) müöde maad tämäle järel Tammistu || järel andama lõdvendamaAnna sield järel Tapurla || järele jäämä lõppemaTuul on järele jäänd Tapurla
2. määrs tagaKell on järel Tapurla Kell on taga
3. tagas järelMes sa mu järel käüd Tapurla; Tormi järel Tapurla
4. tagas järgi, kohaseltViimaks rehendimme kellu järel, et pidäsimme varsi kohal olema Viinistu Viimaks rehkendasime kella järgi, et peaksime varsti kohal olema; Mei ei old siel juuress käünd, aga siis koha järele (tundsime ära) Viinistu

kaulus <kaulukse, kaulust> kaelus; kraePluusal on kaulus liiga kitsas, ei anna kinni Tammistu; Isa, pane toine pluuse selgä, sel on juo kaulus must Pärispea

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge jooveKu juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

klaasiline <klaasilise, klaasilist> klaasitäisAnna klaasiline! Pärispea; Uetud mitma mihe pääle klaasiline piiridüst ärä Pärispea

kou <koui, koui>, koud <kouvi, kouvi> sootTieme vändü, valla koui Viinistu Teeme pöörde tuulde, anna sooti järele; Sidä koui sai siis järel lassa et seil tuulest tühjäks läks, kui joba pardast vesi hakkas sise tulema Viinistu; Seisu nüd samate ja pia kouvid pihuss Pärispea

kumpki <kummagi, kumbagi ~ kumbadagi> kumbkiKahe kuu vaheajal kui kuud kumbagi ei ole, sie piab kaikse mojuvamb olema Tapurla; Kuts säh sedä jalga, kuts säh toist jalga, en anna kumbadagi, omad jalad molemad Suurpea

kurat <kuradi, kurati> kuri vaim, saatanAnna kuradille sorm, ottab (võtab) kogu kää Pärispea (vanasõna); Kuradi perändüs! Tapurla sõimus; Kolmejalgane kurat, raudambad suuss Juminda (mõistatus) (= vokk)

küns <künne, künt> küüsKünne ala läks pind Viinistu || piltlKes väsünd, sie magab ka, kui küns küli all ja peugal pää all Tammistu Kes väsinud, see magab ka siis, kui küüs külje all ja pöial pea all; Künned kihelevad Viinistu (tüliotsijast) || oigel künnel väga paljuOh, kus nüüd igä tuiskab kohe oigel künnel Pärispea; Tänä oli igä kalu oigel künnel Pärispea || ümber künne natukeEi anna mulle siit ümber künne midägi Tammistu

ladima <ladida, ladin> lakkuma, limpsimaAnna kuerale vett ladida Pärispea; Sen piimä pidäs viemä kassielle, las ladivad Pärispea

lusik <lusiga, lusika> lusikasLusigaga laina, kulbiga anna tagasi Viinistu piltl (vanasõna) (võlg tuleb protsentidega tagasi maksta); On lusiga ärä viskand Tammistu piltl (kõnekäänd) (surnud); Kuiv lusik ige suud kraapib Tammistu (kõnekäänd) (tühja lusikat suhu ei pane)

nadigas <nadika, nadigast> nadikaelAnna nüüd, nadigas, jalgujelle valu Virve

nuttama <nuttada ~ nutta, nudan> nutmaNaised tulid nuttaes kaik küläst siie rannale, et nüüd mihed kaik uppuvad Pärispea; Kui laps ei nuda, ei anna emä tämäle piimä Tammistu || piltl kannatavadTalvel, kui siie ajujääd lännest sise toi, ütlid vanad mihed: „Ülged tulevad ja nuttavad” Tammistu

pihuline <pihulise, pihulist> peotäisAnna mulle pihuline jahu Virve; Korjasin pihulise kohe kiviaia äärest vaermu (vaarikaid), toin lapsele Pärispea

pire <pire, piret> väike tükk, raasukeAnna mulle pire kuoki Pärispea; Pole enämb pire raasugi leibä järel Tammistu

rigas <rikka, rigast> rikasRigas ei anna toisele midägi Tammistu; Sie lähteb juo rikkaks Tapurla; Saad rikka kavalieri, kriipsud (käejooned) näütäväd sidäviisi Pärispea

rokk <roga, rokka> jahust ja veest loomatoitAnna obusele rokk ede Tapurla; Eks vasigalle täüdü jahurokka andada, neh siis kasvab hüäst Pärispea

rüünämä2 <rüünädä, (ta) rüünäb> ruigamaSiga rüünäb laudass, mene anna toisele süüä Tammistu

sutsuka ~ sutsukane <sutsukase, sutsukast> natuke(ne)Anna mulle ka sutsuka sidä kuoki kas vai sutsukase servä näksädä Pärispea; Sutsukase käsi väärästüs, kohe viskas tinti, ninda et rienas kogu kirja Pärispea Natukene käsi vääratas, kohe viskas tinti, nõnda et määris kogu kirja ära

tagasiTuld (tulnud) tie pääl miele (midagi), siis kierdänd tagasi ja tuld tagasi Pärispea; Mes meri kerd ottab (võtab), ei sedä enämb tagasi anna Tammistu

unduma <unduda, (ta) undub> kopitamaLäppäständ magu (läppunud maitse) ja undund ais Tapurla; Jahud on menned püdüss (pütis) unduma, ei saa muud ku anna vade lehmäle, vihavad (mõrud) on kaik Pärispea; Ninda undund hais siin siess Viinistu Nõnda läppunud hais siin sees

vaelute, vaelukutte vahelitiPane palidu helmad vaelute, siis on igä suojemb ka Pärispea; Jakk jäänd kitsukaseks ei helmad anna vaelukutte enämb Pärispea Vrd vahelitte

varped mitm <varpeje, varpe> liigparras, serva kõrgendusMeil tuleb kova last, täümme varped ka pääle panna Viinistu; Varped just seks olid, et tuule tormiga laine üle parda vett sise ei anna Tammistu; Laiad ried olid kohe kaugemald miestel ja laudust varped viel korgenduseks tehtüd pääle Pärispea

vesi <vie, vett>
1. vesiAnna mulle selget kaevu vett, mes janu kustutab Tammistu; Sield paistus vähä sulavett (jäävaba veepinda) Viinistu; Veri o paksumb ku vesi Pärispea piltl (vanasõna) || vesimage veetaoliselt maitsetuVesimageja suppi mina ei tahu Leesi Vesimagedat suppi mina ei taha
2. vedelik; elusolendi eritisEi nie (loomad) saa muud ku vett (lahjat jahurokka) Pärispea; Sie tie ajab higistämä ja palavasse ninda et vesi (higi) juokseb Pärispea; Idä tuul ja naiste viha, molembil on vesi taga Viinistu (vanasõna)
3. (mitmuses) veekogu, mingi ala veekogusKapteini judu järel ei old näd Vene vesil Viinistu Kapteni jutu järgi ei olnud nad Venemaa vetes; Oli paat tervast (tõrvast) kuivand, vois siis mennä ka vesile pruovima, kudas paat pidäb Tammistu; Penkra vesild (rannalähedasest madalast merest) saadi turski ka vahest kovast Pärispea

vili <vilja, vilja>
1. teraviliEga siin omal palju vilja ei kasvadettud Tammistu; Vilja jo hoieti ennemb nii palju, ega sidä siis täüdünd raiskada mitte üht vihku Pärispea; Rohtund viljast ei saa midägi Leesi (umbrohune põld ei anna head saaki)
2. aedvilja söödav osaTuhli (kartuleid) täüdüs maha panna vanal kuul, sendä et tämäl kasvab vili mulla ala Pärispea


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur