[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aak vt haak

aam vt haam

aar vt haar

aat <aadu, aatu>
1. pühade eelõhtu, suurte pühade eelne päev ▪ Joulu aat Tapurla; Küündlä aat Tapurla; Eks vahest o aat (jõululaupäev) viel joulust paremb, siis o kaiki viel süüä ja juua Pärispea
2. tormi eelõhtu ▪ Tormiaat Viinistu; Tänä täüdüb olla vist üks paha ilma aat Pärispea Vrd aade

aav vt haav

ain <aina, aina> silmus võrgu või purje nurkades ▪ Eks ainad täüdü jo oite kovast kinni tembada, neh et ei venu lahti Pärispea; Aina solm piab tugev olema, et verguribi ärä ei lagu Kolga-Aabla; Vergu ainad olid seks et verku sai ükstoisega kogu solmida ja päälimäse paula ainujesse puolevie püül potskad ja lieted siduda Tammistu

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaak ▪ Akkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigur ▪ Sen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haam <haami, haami>, aam <aami, aami> pika varrega kahv kalade tõstmiseks ▪ Oda haam, nobi neid kalu parda äärest Viinistu; Haamiga tosteti nuodaperäst kalu väljä Viinistu; Kolmas joude mies siis korjas aamiga merest neid vergust lahti varisend kalu paati Tammistu

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haav <haava, haava>, aav <aava, aava> haavand ▪ Ka kuer pugeb aavu lakkuma oma kuuti Tammistu || piltl ▪ Pussi aav armistub, sana aav aga mitte Tammistu (vanasõna); Kuer haavasa nuole Viinistu (vanasõna) (kui midagi on halvasti läinud, tuleb ise seda parandada)

jaan <jaani, jaani> jaanipäev, 24. juuni ▪ Kevät kosutab ja jaan tegeb jalad ala Tammistu (vanasõna) (jaanipäevast algab kiire suvine tööperiood) Vrd jaanipäiv

vaan vaid || vaika vaan ükskõik ▪ Ei mina enämb merele küll pääse, vaika vaan, et ilusad ilmadigi on Pärispea; Mul o vaika vaan, mes süüä on Pärispea