[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

aak vt haak

aam vt haam

aar vt haar

aat <aadu, aatu>
1. pühade eelõhtu, suurte pühade eelne päev ▪ Joulu aat Tapurla; Küündlä aat Tapurla; Eks vahest o aat (jõululaupäev) viel joulust paremb, siis o kaiki viel süüä ja juua Pärispea
2. tormi eelõhtu ▪ Tormiaat Viinistu; Tänä täüdüb olla vist üks paha ilma aat Pärispea Vrd aade

aav vt haav

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaak ▪ Akkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigur ▪ Sen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haam <haami, haami>, aam <aami, aami> pika varrega kahv kalade tõstmiseks ▪ Oda haam, nobi neid kalu parda äärest Viinistu; Haamiga tosteti nuodaperäst kalu väljä Viinistu; Kolmas joude mies siis korjas aamiga merest neid vergust lahti varisend kalu paati Tammistu

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haru ▪ Monel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) || ▪ Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline ots ▪ Ankuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suund ▪ Igaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltl ▪ Ei old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haav <haava, haava>, aav <aava, aava> haavand ▪ Ka kuer pugeb aavu lakkuma oma kuuti Tammistu || piltl ▪ Pussi aav armistub, sana aav aga mitte Tammistu (vanasõna); Kuer haavasa nuole Viinistu (vanasõna) (kui midagi on halvasti läinud, tuleb ise seda parandada)

ma vt mina

maa <maa, maad>
1. maismaa ▪ Uomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla; Maatuuled pikkeajalise lietsumise (lõõtsumise) järel pühkisid mere nindagu luuaga kalujest puhtaks Tammistu; Meie küläst käüdüd Suome maissegi alade, saadik sis sinne Kräämäri holmisse Pärispea; Paadisild oli siel maa (neeme) taga Viinistu
2. sisemaa, rannast kaugem ala ▪ Maal käüdi silku kauplemas Tammistu; Isa läks maale kalu müömä Pärispea; Pedäspä küläss on maa kiel (Kuusalu maamurre) Kiiu-Aabla (vastandina rannamurdele)
3. maapind ▪ Krusklased (rautsikud) kusidid kohe istujes maass kintusi (kintse) Pärispea; Sie oli rüüpänd nii palju, et oli maulla (kõhuli) maass Viinistu (purjus inimesest) || muld ▪ Krusklaste kusitamist täüdüb maaga vajutada Pärispea
4. maaomand, isiklik maalapp ▪ Muist olid ka niisugused siin, kel ei old ühtägi maad Pärispea

mina ~ ma <minu, minut ~ minu> ▪ Minut ei luatud enämb üsige ruuli Viinistu Mind ei lubatud enam sugugi rooli; Tule päästä minu Kiiu-Aabla; Ma menin siis ka kuo (koju) Tammistu; Sie (aul) vähä jüskü minut kart ja lens uuest jääle Viinistu; Nämäd kutsusid minu oma kaasa Turbuneeme

sa vt sina

sina ~ sa <sinu, sinu ~ sinut> sina ▪ Ega sina varest karda, vares kardab sinu Tapurla; Sa olid siis viel oite vähikäne Pärispea; Uodin (ootasin) sinu kaua Juminda; Kas tulen paadiga sinut ottama (võtma)? Viinistu; Küll nüüd este on igäv sinust (kui lahkud) Pärispea

taa jälle, taas ▪ Midäs tühi taa lapsel Tapurla Mis lapsel jälle viga on?; Kolm minuti keständ sie nägemüs ja sis old taa pime Pärispea; Taa läks külässe juoma meie vanamies Viinistu

va1 sides või ▪ Lehm nägüb jalga hellitämä (ettevaatlikult hoidma), tiie kas o midägi talland sora (sõra) vahele va? Pärispea; Räägiti et kas siis tänä kihlama (minna) vai jääb toiseks päiväks va Kiiu-Aabla; Mes sa tahud, süsi va? Tapurla Vrd vai

va2 ~ vaa <vaa, vaad> hlv vana, igavene ▪ Ega siel vaass robastiguss kasva sieni ega marju ka Pärispea Ega seal va võsastikus kasva seeni ega marju ka; Heinämaad olid huonud (halvad), va jussi künkäd olid nügidä (nüsida) Suurpea