[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

aak vt haak

aam vt haam

aar vt haar

aat <aadu, aatu>
1. pühade eelõhtu, suurte pühade eelne päevJoulu aat Tapurla; Küündlä aat Tapurla; Eks vahest o aat (jõululaupäev) viel joulust paremb, siis o kaiki viel süüä ja juua Pärispea
2. tormi eelõhtuTormiaat Viinistu; Tänä täüdüb olla vist üks paha ilma aat Pärispea Vrd aade

aav vt haav

ala
1. määrs allaLivestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldaleTuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna pooleVili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas allaMene vihma iest varju ala Pärispea || piltlJäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidaleJäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpoolKoht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunasPaat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

haak <haagi, haaki>, aak <aagi, aaki> ukse-, aknahaakAkkun on haagiss; Ust haaki panema || piltl konks, vigurSen juduss on oma haak Viinistu; Vai sa rahva suud sulgeda jouad, üks löüdäb üht aaki, toine jälle toist, kust saab kinni akkada Tammistu piltl Või sa rahva suud sulgeda jõuad, üks leiab ühe „konksu”, teine jälle teise, kust saab kinni hakata

haam <haami, haami>, aam <aami, aami> pika varrega kahv kalade tõstmiseksOda haam, nobi neid kalu parda äärest Viinistu; Haamiga tosteti nuodaperäst kalu väljä Viinistu; Kolmas joude mies siis korjas aamiga merest neid vergust lahti varisend kalu paati Tammistu

haar <haara, haara>, aar <aara, aara>
1. (puu, oksa) haruMonel männül on oitegi jämejäd haarad, ega nie tormi ei karda Pärispea; Üks puu, kakstoist aara, igäl aaral neli pesä, igäss pesäss seitse muna, igäl munal üks külg must, toine valge Tammistu (mõistatus) (= aasta, kuu, nädal ja ööpäev) ||Ohja haar Tapurla Ohja haru
2. (esemete osa) haraline otsAnkuri haar Tapurla; Krutsigu (konksu) aar jäi uidu taha kinni Tammistu
3. suundIgaüks läks ise oma aara Kaberneeme; Eks se kiel ole mend jo sidä aiga ka suotu toisele haarale Pärispea
4. piltlEi old tämäst haara Pärispea (asja, kasu); Tühi tiedäb kus jo sen otsad ja aarad on Tammistu Tont teab, kus juba selle otsad ja harud on

haav <haava, haava>, aav <aava, aava> haavandKa kuer pugeb aavu lakkuma oma kuuti Tammistu || piltlPussi aav armistub, sana aav aga mitte Tammistu (vanasõna); Kuer haavasa nuole Viinistu (vanasõna) (kui midagi on halvasti läinud, tuleb ise seda parandada)

ma vt mina

maa <maa, maad>
1. maismaaUomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla; Maatuuled pikkeajalise lietsumise (lõõtsumise) järel pühkisid mere nindagu luuaga kalujest puhtaks Tammistu; Meie küläst käüdüd Suome maissegi alade, saadik sis sinne Kräämäri holmisse Pärispea; Paadisild oli siel maa (neeme) taga Viinistu
2. sisemaa, rannast kaugem alaMaal käüdi silku kauplemas Tammistu; Isa läks maale kalu müömä Pärispea; Pedäspä küläss on maa kiel (Kuusalu maamurre) Kiiu-Aabla (vastandina rannamurdele)
3. maapindKrusklased (rautsikud) kusidid kohe istujes maass kintusi (kintse) Pärispea; Sie oli rüüpänd nii palju, et oli maulla (kõhuli) maass Viinistu (purjus inimesest) || muldKrusklaste kusitamist täüdüb maaga vajutada Pärispea
4. maaomand, isiklik maalappMuist olid ka niisugused siin, kel ei old ühtägi maad Pärispea

mina ~ ma <minu, minut ~ minu> ▪ Minut ei luatud enämb üsige ruuli Viinistu Mind ei lubatud enam sugugi rooli; Tule päästä minu Kiiu-Aabla; Ma menin siis ka kuo (koju) Tammistu; Sie (aul) vähä jüskü minut kart ja lens uuest jääle Viinistu; Nämäd kutsusid minu oma kaasa Turbuneeme

sa vt sina

sina ~ sa <sinu, sinu ~ sinut> sinaEga sina varest karda, vares kardab sinu Tapurla; Sa olid siis viel oite vähikäne Pärispea; Uodin (ootasin) sinu kaua Juminda; Kas tulen paadiga sinut ottama (võtma)? Viinistu; Küll nüüd este on igäv sinust (kui lahkud) Pärispea

taa jälle, taasMidäs tühi taa lapsel Tapurla Mis lapsel jälle viga on?; Kolm minuti keständ sie nägemüs ja sis old taa pime Pärispea; Taa läks külässe juoma meie vanamies Viinistu

va1 sides võiLehm nägüb jalga hellitämä (ettevaatlikult hoidma), tiie kas o midägi talland sora (sõra) vahele va? Pärispea; Räägiti et kas siis tänä kihlama (minna) vai jääb toiseks päiväks va Kiiu-Aabla; Mes sa tahud, süsi va? Tapurla Vrd vai

va2 ~ vaa <vaa, vaad> hlv vana, igaveneEga siel vaass robastiguss kasva sieni ega marju ka Pärispea Ega seal va võsastikus kasva seeni ega marju ka; Heinämaad olid huonud (halvad), va jussi künkäd olid nügidä (nüsida) Suurpea


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur