Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 100 artiklit
ahkerast ~ ahkerasti
1. usinalt, agaralt ▪ Tegi tüöd ahkerasti Pärispea
2. kiiresti ▪ Olis ahkerast kohe mend, siis olis igä vergud pääständ Viinistu
aju <aju, aju>
1. triivpüük ▪ Ennevanast käüdi ajusse, mendi ehtu kodund väljä ja pandi vergud mere ja siel akkas siis paat triivimä neie verkuega seltsiss Tapurla; Keväde ja sügüse puole oli ajuss käümise aig Tammistu; Ajuss käidi kaugemal, ajuss siin ligidal ei käidudki Kaberneeme
2. niidetud hein ▪ Eks sidä aju on juo maass küll, tahtub kuiva Virve
3. kiire liikumine ▪ Küll läks poiss meist müöde igävese ajuga, neh eks se sis kartand, et ehku saab peksä Pärispea
audijas <audija, audijast> räbaldunud ▪ Kaik kuued tehti audijaks Juminda; Vergud tegi torm puhta audijaks Tammistu
hadistama <hadistada, hadistan>, adistama <adistada, adistan>
1. ahistama, kiskuma; lõhkuma ▪ Kuer hadistab lammast Pärispea; Nää kull hadist kukku, on toine kohe siived lodagalla (ripakil) piesa all Pärispea; Vergud adist tormiga ärä Tammistu
2. kabistama, sugutama ▪ Kukk adist kana Kolga-Aabla Vrd hodistama
happanema <happaneda, (ta) happaneb>, appanema <appaneda, (ta) appaneb> hapnema ▪ Leiväd on appanemas Tapurla; Pane piimä happanema Pärispea || piltl ▪ Vergud visatud märginesä kuurinurka happanema Pärispea (märjad võrgud lähevad hunnikus haisema)
harevilla harvalt, mitte tihedalt koos ▪ Vergud kuivavad harevilla Tapurla; Puud pinuss harevilla Tapurla
harmitama <harmitada, (ta) harmitab> meelehärmi tekitama, kurvastama ▪ Küll harmit, kui torm vergud ott Viinistu; Se voib igä naist harmitada, ku se mies nüd on alade juua täüs Pärispea
haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaud ▪ Aual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltl ▪ Minu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakoht ▪ Vergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea
haudess soe, sompus ▪ Ilm on haudess Tapurla || haudumas ▪ Vergud on märginesä kuoss haudess Pärispea
herk <hergu, herku>, erk2 <ergu, erku> hõrgutis, väga maitsev toit ▪ Pühäpäiväl tehti herku Viinistu; Siel olid igäsugused hergud laual Viinistu; Ninda pietüd sidä oite hüä ohrakaraski alade herguks Pärispea; Toised on kodund ärä, tiemme oige oma jauks erku Tammistu Vrd herguruog, herkuruog
higi|haduss piltl kibekiiresti, pea märg ▪ Tuline kiire aeva, et kogu aja higihaduss Virve; Kustas sa nüüd ninda tuled, kohe higihaduss jusku olis tuli lahti olema Pärispea; Vihmasauga täüdüb ne vergud kohe rannass higihaduss ärä päästädä, muidu tege märjäks Pärispea
hirdama <hirdada, hirdan>, irdama <irdada, irdan> üles riputama, üles tõmbama ▪ Hirda seilid üles, ma pian tüürü Viinistu Heiska purjed, ma hoian tüüri; Tule avida vergud üles irdada Tammistu Vrd hirtama
hunnik <hunnigu, hunniku>, unnik <unnigu, unniku> kuhil ▪ Üks kive hunnik, suured kived hunniguss kaik Pärispea; Tie hüäst suured hunnigud, siis ei kastu (hein) Pärispea Tee hästi suured hunnikud, siis ei saa (hein) läbimärjaks; Monel (mõnel) vergud seisuvad mittu päivä unniguss Virve
händür <händüri, händüri>
1. ahnitseja ▪ Ei sidä voi uskuda, sie nii händür, tegeb undrehti Viinistu; Vana händür, laskeb vergud toiste ede Tapurla
2. hulgus, hulkuja ▪ Händür, kange juokseja, kes palju ühess kohass ei seisa Pärispea (öeldud lehma või inimese kohta); Ei tiie, kes händür se siin metsiess (metsades) kolab Pärispea
härin <härinä, härinä>, ärin <ärinä, ärinä> tugev tuul; torm ▪ Üösel mend oige härinäks, hädäpistu saamme viel vergud käde Viinistu; Paat jäi ärinä käde Pärispea; Tuba (maja) on tuule ärinä kääss, ei puud ega piesast varjuks ole Tammistu
ihan täiesti; üsna ▪ Tänä veimme ihan uued vergud mere Viinistu; Sie on ihan täüs, kombastab aeva Viinistu; Kalad olid ihan tuored Pärispea; Supp o jo ihan külm Pärispea Vrd ihkan, peris, puhta, suutumaks, täüest
jenkama <jenkada, (ta) jenkab; tud-kesks jengatud> seadma, reguleerima; kohalt liigutama ▪ Saand rüsä küll jengatud, igä (ikka) kalu ei tuo Viinistu; Lietepaulust (ülemisest selisest) jengati, kui sügävälle taheti vergud lassa Viinistu; Jää jenkas kived paigast Tammistu
kaentlu ~ kaindlu <kaentlu ~ kaindlu (hrl omastavas käändes või sisekohakäänetes)> kaenal ▪ Kuub (kleit) on must ja lahti kaentlu ald Pärispea; Särgid ei ole hüäst leigatud, kaentlualusest lähteväd lohki Viinistu; Kaindluauk kää all Tapurla || kaentluss ~ kaentlusse kaenlas; kaenlasse ▪ Nägüs menemä üks rannale, aerud kaentluss ja vergud seljäss Viinistu; Oda kaentlusse se villakott Pärispea || kaindlu kaissu ▪ Kaindlu ottama Tapurla
kahu <kahu, kahu>
1. kahutus, jäätumine || kahuss kergelt külmetanud ▪ Nüüd on vähä kahuss, täüdü vergud korendille panna Pärispea Nüüd on veidi külmetanud, peab võrgud lattidele panema || kahusse panema ~ menemä kergelt jäätuma, külmast kangeks tõmbuma ▪ Riided pane (paneb) nüöril nüd kohe kahusse Pärispea; Vergud pane vedäes kohe kahusse Pärispea; Vergulina oli joudand parajasti kahusse mennä Tammistu
2. kokkukuhjatud jäätükid ▪ Toinekerd tuiskas nied uiduaugu kahud umbe Tammistu Vrd kahv
kaikse|pääld kõigepealt, esmalt ▪ Kaiksepääld täüdüb vergud lahti päästä, eks siis nää mes edesi saab Pärispea; Heinäkuhjale pohja täüdüb kaiksepääld hagujest valmis tehä Pärispea Vrd kaigepääld
kala <kala, kala> kala üldnimetus ▪ Kui olid vergud juba kalu täüs, siis täüdüs tuua ärä Viinistu; Eks se ole se igapäävane toit, kala old sie toiduasi Kaberneeme || piltl ▪ Mes kala kennegi etsib, sidä ta ka löüdäb Tammistu (igaüks korraldab ise oma elu)
kalane <kalase, kalast>
1. kalaga koos ▪ Kääd on kalased Tapurla
2. kalarikas; kalu täis ▪ Sidä suuremb oli kiirus taga, kui juhtus kalane aig olema Tammistu; Väljä vietud kalased vergud kas päästeti (tühjendati) kohe jääl kalujest vai tuodi kelguga kuo päästä Tammistu
kastuma <kastuda, (ta) kastub> märjaks saama ▪ Monelgi mihel kastusid jalad Viinistu; Vergud jäid vabele ja nüüd sau iili ajal kastusid kaik läbimärjäks Tammistu || ligunema ▪ Emä pani pesu kastuma, huome huomigul saab pessä Viinistu; Lähen panen oite riide kastuma Pärispea
kehrämä <kehrädä, kehrän> ketrama ▪ Kui sain laŋŋa kehrätud, siis üöldi, et nüüd hakka kuduma kaŋŋast Pärispea; Vergud tehti kodu kehrätüd laŋŋast Tammistu || piltl nurruma ▪ Kass kehräb ahju ääress Viinistu
kerd2 <kerra, kerda> korraldus, viis; seisund ▪ Aluksi (laevu) hagati sis kiiremäss kerrass ärä müümä ja mendi kala püüle üle Pärispea; Joukamad pered, noh nie parandid oma vergud siis talgue kerrass Tammistu || kerda minema ~ kerda saama ▪ Kui igä joudus tüöle oled, siis saab oigel ajal kaik kerda Pärispea Kui ikka kärme tööd tegema oled, siis saab õigel ajal kõik korda; Laulupidu läks hüäst kerda Pärispea
kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge joove ▪ Ku juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea
kinni
1. suletud ▪ Kaik uksed olid kinni Viinistu; Puod kinni Tapurla
2. takerdunud, kuhugi haakunud ▪ Egä triiviss nie ei olled kussagi kinni ne vergud Pärispea
3. sulus (kõht, nina), umbes ▪ Koht kinni Tapurla Kõht kinni; Nenä on kinni nindagu talle perse Tammistu (nohu korral)
4. (tabamisest, püüdmisest) ▪ Siis oli siit ühest kohast lahest saand kinni jää pääld ühe (hülge) Pärispea
klobu <klobu, klobu> kalapüünise ujuk, pull ▪ Lasin vergud meresse, panin vergurivi otsa klobu Viinistu Vrd kloba
koguna koguni, hoopis ▪ Sie on koguna Pärispä inimine Suurpea; Koguna hullemaks läks Viinistu; Taivudin igä korvi sanga, läks koguna puruks Pärispea; Lohe vergud on suuremad, räimi vergul on koguna toised miedud Viinistu
kolmas <kolmane, kolmat> järgarv 3., järjestuses kolmas ▪ Ühel suvel oli siin kaks Suome viinavedäjä, nie etsisid omale kolmat reisumiest Viinistu; Kaks päivä olid vergud meress ja kolmanel uomigul toimme väljä Tammistu; Kolmane mihe pi˛imme saama pääle laevast laadungi ottamist Viinistu Kolmanda mehe pidime saama pärast laevast laadungi võtmist
korend <korenda, korenda> ritv, latt ▪ Vergud olid korendal, kived olid all Viinistu Võrgud olid latil (rippumas), kivid olid all; Sie nuor mies on justku korend Viinistu (pikast kõhnast inimesest)
korva|kuuluksiss kõrvad kuuldel, (poolärkvel) kuulatamas ▪ Sa metlid, et ma magan, vade ma olin juo korvakuuluksiss Viinistu; Ma olin korva kuuluksiss kogu aja, et kuulin neh mes kell löi Pärispea; Eks siis täüdüb olla üöseligi korvakuuluksiss, ku vergud tormiga on meress Virve
krabama <krabada, kraban> haarama, kähku võtma ▪ Kui oli vihmaiil tulemass, siis krabati ige vergud nagist maha ja varju ala Tammistu || endale võtma, ahnitsema ▪ Kes voimul sie ige krabab omale Tammistu || juurde krapsama ▪ Mihed jälle krabanned siis kohe jaule (telliskive korjama) Tammistu || ümbert kinni haarama, katsuma ▪ Tütriku krabama Tapurla
kubisema <kubiseda, (ta) kubiseb> kubinal täis olema ▪ Vergud kubisesid lausa kilkijest, kui vergud lasid peris pohja pääle Tammistu; Mets kubiseb sääskiest Tapurla; Meri kohe kubiseb kalust, ole vade mies ja püüä Pärispea
kude <kue, kudet> koelõng ▪ Ise kehräb, ise kudub, omad kued, omad loimed Tammistu; Üks Juminda naine raiund pagu pääl uued kilu vergud kohe permandu tegi kueks Tammistu Üks Juminda naine raiunud paku peal uued kiluvõrgud kohe põrandavaiba koelõngaks (kuna kilu ei olnud meres)
kudu <kudu, kudu>
1. kalakudu ▪ Kus talvel on meress jääkrunnid, sield saab keväjäl kalakudu Viinistu; Tänä lämit madalal vergud paksu kudu täüs Tammistu; Peräst siis, kui hakkas sidä kalakudu saama, siis mendi ulgu (avamere) saardele Viinistu
2. kudemine ▪ Ahni (ahvenaid), vade kudu aigu saab enämiste igäld puold Pärispea; Sügüsene kudu algas augusti kuuss, ninda lauritsapäiväst Tammistu
3. kudekala ▪ Neh kudukalu sai suvel igä penkrast (madalikult) palju Pärispea; Kevadised kudu parved liikusid alade ulguld lahte päidi Tammistu Kevadised kudekala parved liikusid alati ulgumerelt lahe suunas
kääst
1. tagas käest, kellegi omandusest ▪ Viletsä aestaga osta viel karduligi maamieste kääst juure Tammistu || mõju alt ▪ Mene korja vergud ärä ka tuule kääst liepumast Pärispea; Etsis paremba, vade sai huobis vihma kääst räästä ala Pärispea piltl
2. määrs (millegi otsasaamisest, lõppemisest) ▪ Terve (nooda) luoma sise raiumine ott (võttis) oma puol päivä kääst Tammistu || korrast ärä ▪ Närvid olid täüesti kääst ärä, nindagu purjess (purjus) kutsarill Tammistu
käümätseld läbi astudes, möödaminnes ▪ Käün käümätseld puess Pärispea; Ku sai rannald huomigull tüö valmis ja neh vergud lahti, kävimme käümätseld ka kodu süömäss Pärispea
küdemä <küdedä, (ta) küdeb>
1. küdema ▪ Saun oli tarvis küdemä panna Pärispea
2. piltl kiiresti liikuma ▪ Küdes mennä ninda et liiv tuiskas Pärispea; Vergud olgu ninda madalasse vede lastud, muidu kala küdeb üle päälimäse paula kus sedä ja toist Tammistu
lagi <lae, lage> ruumi ülemine sisepind ▪ Hämäläse kinu oli laess Pärispea Ämblikuvõrk oli laes; Moni paneb ouekampri lage nie (kalad) rippuma Pärispea Mõni paneb aida lakke need (kalad) rippuma || jääkatte alumine pind ▪ Vahest oli se jäälagi viel kärniküne, hakkasid neh vergud sinne kinni Pärispea
lang <laŋŋa, langa> lõng, niit ▪ Kodu kudusid nied vergud jah, linasest laŋŋast Viinistu; Sest laŋŋast saab kivelangu (võrgukivide kinnitamiseks) Viinistu; Neil languel on suured solmed Viinistu; Laŋŋa eie pidäb pihuss pühäpäivä Tammistu piltl (laisast ketrajast)
liede1 <liete, liedet> korgist võrguujuk ▪ Lieted olid kuivad Viinistu; Lietejell olid pikked paulad küliss ja igä vergu lobuss (lõpus) oli liete Pärispea; Liete ja potska rihma pikkust tuli tihtilugu muuta Tammistu; Kived olid vergul all ja lieted pääl, siis sen muodiga seisusid vergud sirgeld puoless viess Pärispea
liete|paul <liete|paul, liete|paula> nöör võrgu sügavuse reguleerimiseks ▪ Ainuje kohald tulevad nie lietepaulad, miŋŋegä lassa (lastakse) vergud kas sügävämbä ehk madalamba vie pinnast ala puole Viinistu
lobutama <lobutada, lobudan> loputama ▪ Mihed siis lobudid vergud puhtaks meress enne üles (kuivama) panemist Tammistu; Loisuda sa hüäst suuri riidi ku sa lähed neid mere lobutama Pärispea
löhtümä <löhtüdä, (ta) löhtüb>
1. soojenema ▪ Talvel lasti enne vesi tuass vai laudass löhtüdä ja siis anneti vast luomijelle juua Tammistu; Saapad pani rannal kohe jäässe, las vähäkäse löhtüväd pliidi juuress Pärispea
2. jahtuma ▪ Panemme lieme vähäkäse löhtümä, et suur kuum menis väljä Pärispea
3. kuivama, tuulduma ▪ Tuo pesu löhtümä Pärispea; Jädimme vergud korendalle, eks nie siel vähäkäse löhtü Pärispea
maa|merk <maa|mergi, maa|merki> maamärk, merelt nähtav orientiir, merre lastud püüniste asukoha tähis rannal ▪ Kaks kintla merki pidi olema, maamerki, Liesi kabel ige sie oli tähtis ja siis sie Mohni majakas jälle ja Juminda kardun (piirivalve kordon) Tammistu; Kui vergud olid meress, siis pandi maamergid ka igä Viinistu
millimalligas <millimallika, millimalligast>, millimallingas <millimalinga, millimalingast>, millimali <millimali>, milimaling <milimalinga> millimallikas (Aurelia aurita) ▪ Torm ai millimalligad randa Pärispea; Vahest pani vergud kohe täüs sidä millimalingast Viinistu; Küll neid milimalingu on meress tänäuon (tänavu) palju Pärispea; Millimali on lima muodi, lilluvad meress juskui kaladki Viinistu
mistama <mistada, mistan> hävida laskma, kaotama, (millestki) ilma jääma ▪ Eks se lumesadu teht sen, et paadi ja lasti mistasimme Viinistu Eks see lumesadu tegi seda, et paadist ja lastist ilma jäime; Nüüd mistasid meie hüä naara (tragi) Viinistu; Ärämme lähä, mistamme vergud Viinistu; Kuhu sen raamadu oled mistand? Viinistu
mädüksiss ~ mädüksisse ummuksis mädanemas; ummuksisse mädanema ▪ Vergud mädüksiss paadiss, täüdüb väljä lappada kuivama Viinistu; Vergud visatud märginesä kuurinurka happanema, täüest mädüksisse Pärispea
mätjämä <mätjädä, (ta) mätjäb> paksult täitma, mätsima ▪ Küll on mätjänd vergud ninda kalu täüs, et ei kannada kohe paati˛igi vedädä Pärispea; Nüüd monel päiväl on oige kalu mätjänd Viinistu
mätsütämä <mätsütädä, mätsüdän>
1. mätsutama, mätsima ▪ Poiss mätsüt save Pärispea Poiss mätsis savi; Nüüd o mätsütänd märjäd vergud hunniku happanema Pärispea
2. matsutama ▪ Mes sa oma leugujest ninda mätsüdäd Tammistu
määndümä <määndüdä, (ta) määndüb> mädanema ▪ Tüdid (tugipuud) o määnned, eks täüdüb uued panna neh Pärispea; Määnne tuhlis oli Viinistu Mädanenud kartul oli; Jätt vergud kuuri ala määndümä Juminda
nakkima <nakkida, nagin> võrku nagidele riputama ▪ Mihed läksid verku nakkima Tammistu; Vergud nagiti ärä, nakki pandi kuivama Tammistu
neli <neljä, neljä> põhiarv 4; hulgalt või koguselt 4 ▪ Kuer on neljä jalaga Virve; Kus oli juo metri neljä-viidekümmend vett, katsu vade siel vergud üless vinnada Suurpea
noiduma <noiduda, noiun> nõiduma ▪ Kui monel mihel olid jälle viletsäd saagid, siis arvati jälle, et vergud on ärä noiutud Tammistu; Ei minul ole sidä viga küll old, et mul piimä on kennegi noidund Pärispea
nure <nureja, nureja> nukker ▪ Torm lohkus vergud, tegeb nurejaks Viinistu; Olen peris nureja mielega koduss üksi Tammistu Vrd nule
olema <olla, olen> ▪ Olis (oleks) pidänd eile ehtul vergud meresse laskema Pärispea; Meie mihed onvad tänä Rüäss (Rüä madalal) merel Viinistu || ollagi (eitavas lauses) mitte sugugi ▪ Metsäst ei löüdänd sieni ollagi Pärispea; Ei tuld ollagi miele ka sinne mennä Viinistu
oue|kamber <oue|kampri, oue|kampri> ait ▪ Ouekamprid, kus oieti siis nagu suolad ja nisukused asjad ja silgud Tammistu; Vanaemä suri ärä ja siis viedi ouekampri, sie oli külm Viinistu; Ouekampriss o vergud Pärispea
oue|merk <oue|mergi, oue|merki> peremärk ▪ Pullud tegid mihed valmis ja panid viel ouemergid pääle, siis ties (teadis) kene vergud kellegi on Juminda
pullutama <pullutada, pulludan> pullusid kinnitama ▪ Vergud pidäs pullutama Virve; Pullutamine oli ige mieste uoleks Juminda
puoskima <puoskida, puoskin> nõiduma ▪ Ei nie vergud enne kala tuo kui saavad puoskitud Viinistu
päisi ~ päise || päisi päivä ajal päeval ▪ Ka päisi päivä ajal voib kudu pank (kalakudu parv) madala pääle langeda ja vergud täüs panna Tammistu; Päisi päivä ajal kohe näüdedä kinu piltisi Pärispea
päästämä <päästädä, päästän> vabamaks laskma ▪ Kui oite äkkine puhk tuli, siis täüdüs molemat suuti (sooti) päästädä ja ruuli (rooli) ka kierdädä Viinistu || verku päästämä kalu võrgust välja võtma ▪ Täüdü juo mennä verku päästämä Virve; Avidin verku päästädä Pärispea; Väljä vietud kalased vergud kas päästeti kohe jääl kalujest vai tuodi kelguga kuo päästä Tammistu
revimä <revidä, revin> rebima ▪ Revi vana sielik kaltsuks Pärispea; Nüd saame ne hülgije revitüd vergud jälle praavidettud Pärispea
rivi|maa <rivi|maa, rivi|maad> kalapüügikoht, kus jää all oli võrgujada ▪ Kui jääl vergud kalujest lahti päästeti, lasti verguribi kohe tagasi jää ala püüdü, kui oli nähä, et ige kalu oli sääl rivimaal Tammistu
saarnane <saarnatse, saarnast> sarnane ▪ Ühesaarnatsed vergud Tapurla; Samasaarnane (samasugune) oled sinä kui tämägi Tapurla (mõlemad ühtmoodi halvad)
seltsiss
1. tagas (kellegagi või millegagi) koos ▪ Paati ei mahtund enämb, muud ku jädä (jäta) kaik vergud siis kaluega kohe seltsiss mere Pärispea; Rannanaised nie paljud kävid miestega seltsiss viel merell Tammistu; Agati vahtima ühekerra (jääl olles), et nää, jää akkab menemä, jäägä seltsiss lähme kaik Tapurla
2. määrs üheskoos ▪ Lähme kuolimajasse siis kaik seltsiss, on julgemb mennä Pärispea
silläsä sel viisil, samamoodi ▪ Paadi juuress oli kaik silläsä, ei old siel kennegi käünd Tammistu; Rabudetti kalad väljä, siis vergud jäitki maa pääle silläsä ehtust saadik, kui jälle paati labati (lapati) Viinistu
sitt <sida, sitta>
1. elusolendi roe ▪ Sigulaudast täüdü sitta väljä ajada Pärispea Sealaudast tuleb sõnnikut välja ajada; Sitta sinu kiele pääle Tammistu piltl (kui öeldi midagi, mis ei meeldinud) || sidal ~ sidale roojama(s) ▪ Sidal käümä Tapurla; Sidale menemä Tapurla
2. praht, mustus, meremuda ja kasvud ▪ Verk tuli üästi mereviess sest sidast ja pasast puhtaks lobutada (loputada) Tammistu; Vahest pani meress tormiga vergud sitta täüs Pärispea Vrd sonnik
sonnik <sonnigu, sonniku ~ sonnigut> sõnnik; meremuda ja kasvud ▪ Eks sie mädänd atru old siis peris sonnigu iest (väetiseks) Tammistu; Vahest ajas kange torm sonnigut täüs vergud, mere prahti sise Kaberneeme Vrd sitt
sügäv <sügavä, sügavä> sügav ▪ Kes korgeld langeb, langeb sügävälle Pärispea (vanasõna) Kes kõrgelt kukub, kukub sügavale; Ei sie kalasaaki haida, et vergud vähä sügävämbä läksid Viinistu Ei see kalasaaki mõjuta, et võrgud veidi sügavamale läksid
tahenema <taheneda, (ta) taheneb> kuivama ▪ Täüdü vergud üles hirdada (riputada), ega ne muidu umbise ilmaga tahene Pärispea; Lase verk taheneda Tapurla Vrd tahkuma
tahkuma <tahkuda, (ta) tahkub> kuivama, tahenema ▪ Pane vergud paadi pardale tahkuma Tammistu; Panin riided nüörile tahkuma Pärispea Vrd tahenema
takk <tagu, takku> kiudaine töötlemisel eraldatud lühikeste kiudude ja puitunud osakeste segu ▪ Emä kehräs siel ahju nurga ääress takku Tapurla; Pienist takkust neist sai jälle parema laŋŋa Pärispea; Tagud tugiti seinäpalkije vahele Pärispea Takud topiti seinapalkide vahele || tuli taguss väga kiire ▪ Kenel tagavara ei old, sel oli tuli taguss, et sais jälle ruttu vergud kerda ja meresse püüdü Tammistu
takkune <takkuse, takkust> takune ▪ Takkune riie Tapurla; Sinne nauluje külgi siuti takkune pienikäne paul (nöör) ja paulaga siutigi keilid (uisud) jalguje ala Pärispea; Ma kudusin vergud ka takkusest laŋŋast Pärispea
taltuma <taltuda, (ta) taltub> vaikseks jääma, nõrgenema, raugema ▪ Tuul taltus uomiguks peris vagaseks Tammistu; Kui vuo ei taltund, siis tuodi vergud tagasi Tammistu; Torm taltub Tapurla Vrd rambima, taalduma, taugema
talv <talve, talve> külm aastaaeg ▪ Talvel oldi kodu, talvel oli siis sie talvine nuoda püüd Viinistu; Talviel kuivasid vergud korendil Pärispea; Sain edesi (koolis) igä talve, ega ma istuma jäänd Pärispea; Niipalju oligi vade talvele mennä Tapurla (talvevarustust oli vähe)
tavaliste tavaliselt ▪ Tavaliste kui vergud mere lassa, siis vahida ige sedä perämerki ja siis jälle korguse merki Tammistu Vrd tavaliseld
tehas <tehta, tehast> võrguhunnik paadis ▪ Vergud vieti merest väljä, nüüd oli paadiss tehas Viinistu; Külmägä panna vergud neh tehtasse Pärispea; Kui oli külm aig, siis täüdüs nie tehtad riidegä kinni mattada, muidu olis pand vergud sinne tehtasse jäässe Viinistu
tigu|puu <tigu|puu, tigu|puud (hrl mitmuses)> vabe ▪ Vergud kuivasid tigupuiss Viinistu; Panin kalakodi tigupuusse löhtümä (tuulduma) Pärispea; Tigupuije postid olid määnned (mädanenud) Viinistu Vrd nagi, tikk
tikk <tigu, tikku>
1. tuletikk ▪ Ennemäld kui sie lietuli oli, ei old tikku Tammistu; Siin randuss oli sie Suomest tigu tuomine igäpäiväne asi Viinistu; Toine oli tiguga tuld näütänd Viinistu; Küll sie poiss kondib (kõnnib) kohe sirgeld ku tikk Pärispea
2. (mitmuses) võrguvabe ▪ Mihed pesid vergud igä meress puhtaks neh ja veid tikkusse kuivama Pärispea; Mene korja vergud tikkust väljä Pärispea Vrd nagi, tigupuu
tohastama <tohastada, tohastan> lõhkuma; lõhestama ▪ Nie jämejäd naulad tohastavad puu ärä Viinistu; Ku paks kala suvel neh, kudu ajal, sie tohastab jo vanad vergud ärä Pärispea || piltl ▪ Ei tohasta endast juo ärä (suure söömaga) Tapurla
tohkema <tohkeda, (ta) tohkeb> katkema, lagunema ▪ Vinna vaier tohkes, sain otsaga vasta vahtimist Viinistu; Jää tohkes ald ära, niipalju oli vilets jää Kaberneeme; Eks ne vergud tohkened toisina (teinekord) Pärispea
toisemb <toisema ~ toisemma, toisemba> teisem, teistsugune ▪ Siis oli toisemb asi kui nüüd, täüdüsid oma vergud kaik olla Viinistu; Eks viera emägä ole igä lastel elu toisemb ku oma emägä Pärispea
tornima <tornida, tornin> lappima, õmblema ▪ Katsu akkada tornima toisi ruttu, et sais (saaks) jälle vergud kerda Tammistu; Tornisin vana kodi (koti) terveks Pärispea; Midäs sa ninda ilgesti (hirmsasti) siel aeva tornid? Pärispea Vrd torssima
tortinesa tükati ▪ Vahest oli tortinesa kalu (võrgus) kui vergud said vasta vuod lastud, ribi (võrgurivi) ei jäänd pingule Viinistu; Karvad tulid tortinesa lahti Virve
tömpäne <tömpäse, tömpäst>
1. tömp ▪ Täüdüb viel varu pidädä et (paat) iest liiga tömpäseks ei jäis, parsutab ja räisib (pritsib ja raputab) siis palju Viinistu
2. paksult, tihedasti ▪ Tänä on vergud oige tömpäst täüs Tammistu
tühi <tühjä, tühjä> tühi ▪ Vergud olid tühjäd Viinistu; Koht (kõht) on tühi küll Pärispea; Tühi kott ei seisu püstü Tammistu (vanasõna) || tühine, tarbetu ▪ Tüdär pandi ige tühjäks Tammistu; Sie pani alade valla käsud tühjäks Tammistu || piltl väga vähene, puudulik ▪ Ega tühjäst tükkü saa Pärispea (vähesest materjalist ei saa midagi korralikku teha); Tühi (puudus) tuob tülü majasse Tammistu (vanasõna)
uitama <uitada, uidan> ridvaga jää all noodaköit vedama ▪ Esimäseks uidati nüör jää ala ja pääle sedä oŋŋeribi (õngejada) Tammistu; Uit oli pikk, sirge puu ja sengä siis sai uidatud vergud jää ala Pärispea
vabe <vabe ~ vave, vabe> haraline puu võrkude kuivatamiseks ▪ Panemme vabed üles, vergud tuleb kuivama panna Pärispea; Vergud o lahti, ahtamme näd nüd vavetelle Pärispea; Pandi puud püsti, suured, mittu puud aiva, viis kuus vabe Kaberneeme
valvaduksesse varju ▪ Panimme vergud valvaduksesse (metsa varju) Tapurla
vari <varju, varju>
1. varjukuju ▪ Varjud hakkand aeva pikkemäks menemä Pärispea; Ku neli ja puol jalga oli vari pikk, neh inimise vari, siis oli kell lounaajal 12 Pärispea
2. kaitse, kate ▪ Villased kindad külmä ajaga verku vedäess olid vähä varjuks Viinistu; Täüdüb korjada vergud tormi tagumast varjusse Pärispea; Siis saime (avamerelt) Koipse maa varju Kaberneeme
vergu|ribi <vergu|rivi, vergu|ribi> võrgujada ▪ Lasime vergurivi Länspä säärele Viinistu; Verguribi on kogu paadi seura vergud kuoss Viinistu; Ankurid ei pidänd ja verguribi oli kaugemal Pärispea
verk1 <vergu, verku> võrk ▪ Vergu kudumist hagati alade nuorel kuul, huomigu puole üöd (öösel vastu hommikut) oli viel paremb aig Pärispea; Ei saand vergu raasu Tammistu Ei leidnud üles võrku (merest); Kävin verkuje pääl, lasin vergud mere Turbuneeme; Torm rüövis vergud Kaberneeme; Hülged kävid siis verkuss neh, kävid verkust süömäss (kalu) Viinistu
vihuline <vihulise, vihulist>, vihulline <vihullise, vihullist> nimis sõimus ▪ Nüüd on visand, vihulline, vergud märginesä mädüksisse Pärispea Nüüd on visanud, põrguline, võrgud märjalt mädanema || omds kahjulik ▪ Müdäd o aiass oite huonud vihulised luomakaised Pärispea Mutid on aias väga pahad kahjulikud loomakesed
vinnama <vinnada, vinnan> tõmbama, vedama ▪ Kus oli juo mietri neljä-viidekümmend vett, katsu vade siel vergud üles vinnada Suurpea; Mihed vinnasid nuota Viinistu; Kui kova vuo oli, andas ige vinnada (noota) Salmistu || piltl lööma ▪ Piits old kääss, ku vinnand poissile üle turja Tammistu || piltl varastama ▪ Nää vinnas sise toise rahakodi ja pani itse leikama Pärispea
visane <visase, visast> verise eritisega ▪ Vergud on visased Tammistu; Kannass oli visane haav, pi̢in pihkaplaastrit pääl, kohe praavis Viinistu Kannal oli mädane haav, hoidsin vaiguplaastrit peal, kohe paranes; Kogu sorm on visane ja punetab, kudagi ei tahu paraneda Tammistu; Haav kippus visaseks menemä Pärispea
viuk <viugu, viuku> suurtobias (Ammodytes lanceolatus) ▪ Ega neid (suurtobiaid) vist palju ole, vai ei piä vergud neid nii pienikäsi viukusi kinni Pärispea; Ei tänä old verkuss vade kui moned viugud Viinistu; Keväde ja suvel sai neid väikäsi keldasi (kollaseid) viuku Tammistu Vrd tuuleviuk
üle1
1. määrs üle ▪ Ku ko`luos akkas, eks siis uetud (võetud) vergud kaik üle Tapurla; Tuhkapäiväl, siis enämb lihasüömisegä ei old juttugi, siis läks juo kaluje pääle üle Viinistu; Ma ei tiedänd varudagi (ette vaadatagi), ku läks üle serväst (piim keetmisel) Pärispea || üle ja ümbär kõigiti, põhjalikult ▪ Niedis toise üle ja ümbär ärä Tammistu; Sielik on üle ja ümbär idunane, lagub selgä pannes uobis ärä Tammistu; Üle ku ümbär kiitäess Pärispea Kõigiti kiites
2. eess ▪ Kaks puud pandi sidäviisi poigite sield üle paadi Pärispea; Kell joudand jo kaugald üle louna Tammistu Kell oli jõudnud juba palju üle lõunaaja; Mieter on vai üle mietri kammilaverk korge Kaberneeme
üles ~ üless
1. kõrgele, kõrgemasse kohta ▪ Üless pandi paati˛esse (paatidesse) tuli Pärispea (öisel püügil) Vrd ülesse
2. avamerele, kaugemale merele ▪ Lasti siit üks viistoist kilumietri mennä üles vai kakskümmend üles, sinne üles kaugale, siel siis lasti vergud mere Tapurla; Moned aramad mihed sendägi kahtlesid, kas jää kandab enämb üles mennä Tammistu; Siit on kaheksa kilumietri sinne üless merele mennä, talvel kävid Pärispea
3. kaugemale sisemaale ▪ Siit sai ige kaks päivä enne üles mennä kui sai vast sinne Aravettele Tammistu