[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 100 artiklit

ahkerast ~ ahkerasti
1. usinalt, agaraltTegi tüöd ahkerasti Pärispea
2. kiirestiOlis ahkerast kohe mend, siis olis igä vergud pääständ Viinistu

aju <aju, aju>
1. triivpüükEnnevanast käüdi ajusse, mendi ehtu kodund väljä ja pandi vergud mere ja siel akkas siis paat triivimä neie verkuega seltsiss Tapurla; Keväde ja sügüse puole oli ajuss käümise aig Tammistu; Ajuss käidi kaugemal, ajuss siin ligidal ei käidudki Kaberneeme
2. niidetud heinEks sidä aju on juo maass küll, tahtub kuiva Virve
3. kiire liikumineKüll läks poiss meist müöde igävese ajuga, neh eks se sis kartand, et ehku saab peksä Pärispea

audijas <audija, audijast> räbaldunudKaik kuued tehti audijaks Juminda; Vergud tegi torm puhta audijaks Tammistu

hadistama <hadistada, hadistan>, adistama <adistada, adistan>
1. ahistama, kiskuma; lõhkumaKuer hadistab lammast Pärispea; Nää kull hadist kukku, on toine kohe siived lodagalla (ripakil) piesa all Pärispea; Vergud adist tormiga ärä Tammistu
2. kabistama, sugutamaKukk adist kana Kolga-Aabla Vrd hodistama

happanema <happaneda, (ta) happaneb>, appanema <appaneda, (ta) appaneb> hapnemaLeiväd on appanemas Tapurla; Pane piimä happanema Pärispea || piltlVergud visatud märginesä kuurinurka happanema Pärispea (märjad võrgud lähevad hunnikus haisema)

harevilla harvalt, mitte tihedalt koosVergud kuivavad harevilla Tapurla; Puud pinuss harevilla Tapurla

harmitama <harmitada, (ta) harmitab> meelehärmi tekitama, kurvastamaKüll harmit, kui torm vergud ott Viinistu; Se voib igä naist harmitada, ku se mies nüd on alade juua täüs Pärispea

haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaudAual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltlMinu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakohtVergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea

haudess soe, sompusIlm on haudess Tapurla || haudumasVergud on märginesä kuoss haudess Pärispea

herk <hergu, herku>, erk2 <ergu, erku> hõrgutis, väga maitsev toitPühäpäiväl tehti herku Viinistu; Siel olid igäsugused hergud laual Viinistu; Ninda pietüd sidä oite hüä ohrakaraski alade herguks Pärispea; Toised on kodund ärä, tiemme oige oma jauks erku Tammistu Vrd herguruog, herkuruog

higi|haduss piltl kibekiiresti, pea märgTuline kiire aeva, et kogu aja higihaduss Virve; Kustas sa nüüd ninda tuled, kohe higihaduss jusku olis tuli lahti olema Pärispea; Vihmasauga täüdüb ne vergud kohe rannass higihaduss ärä päästädä, muidu tege märjäks Pärispea

hirdama <hirdada, hirdan>, irdama <irdada, irdan> üles riputama, üles tõmbamaHirda seilid üles, ma pian tüürü Viinistu Heiska purjed, ma hoian tüüri; Tule avida vergud üles irdada Tammistu Vrd hirtama

hunnik <hunnigu, hunniku>, unnik <unnigu, unniku> kuhilÜks kive hunnik, suured kived hunniguss kaik Pärispea; Tie hüäst suured hunnigud, siis ei kastu (hein) Pärispea Tee hästi suured hunnikud, siis ei saa (hein) läbimärjaks; Monel (mõnel) vergud seisuvad mittu päivä unniguss Virve

händür <händüri, händüri>
1. ahnitsejaEi sidä voi uskuda, sie nii händür, tegeb undrehti Viinistu; Vana händür, laskeb vergud toiste ede Tapurla
2. hulgus, hulkujaHändür, kange juokseja, kes palju ühess kohass ei seisa Pärispea (öeldud lehma või inimese kohta); Ei tiie, kes händür se siin metsiess (metsades) kolab Pärispea

härin <härinä, härinä>, ärin <ärinä, ärinä> tugev tuul; tormÜösel mend oige härinäks, hädäpistu saamme viel vergud käde Viinistu; Paat jäi ärinä käde Pärispea; Tuba (maja) on tuule ärinä kääss, ei puud ega piesast varjuks ole Tammistu

ihan täiesti; üsnaTänä veimme ihan uued vergud mere Viinistu; Sie on ihan täüs, kombastab aeva Viinistu; Kalad olid ihan tuored Pärispea; Supp o jo ihan külm Pärispea Vrd ihkan, peris, puhta, suutumaks, täüest

jenkama <jenkada, (ta) jenkab; tud-kesks jengatud> seadma, reguleerima; kohalt liigutamaSaand rüsä küll jengatud, igä (ikka) kalu ei tuo Viinistu; Lietepaulust (ülemisest selisest) jengati, kui sügävälle taheti vergud lassa Viinistu; Jää jenkas kived paigast Tammistu

kaentlu ~ kaindlu <kaentlu ~ kaindlu (hrl omastavas käändes või sisekohakäänetes)> kaenalKuub (kleit) on must ja lahti kaentlu ald Pärispea; Särgid ei ole hüäst leigatud, kaentlualusest lähteväd lohki Viinistu; Kaindluauk kää all Tapurla || kaentluss ~ kaentlusse kaenlas; kaenlasseNägüs menemä üks rannale, aerud kaentluss ja vergud seljäss Viinistu; Oda kaentlusse se villakott Pärispea || kaindlu kaissuKaindlu ottama Tapurla

kahu <kahu, kahu>
1. kahutus, jäätumine || kahuss kergelt külmetanudNüüd on vähä kahuss, täüdü vergud korendille panna Pärispea Nüüd on veidi külmetanud, peab võrgud lattidele panema || kahusse panema ~ menemä kergelt jäätuma, külmast kangeks tõmbumaRiided pane (paneb) nüöril nüd kohe kahusse Pärispea; Vergud pane vedäes kohe kahusse Pärispea; Vergulina oli joudand parajasti kahusse mennä Tammistu
2. kokkukuhjatud jäätükidToinekerd tuiskas nied uiduaugu kahud umbe Tammistu Vrd kahv

kaikse|pääld kõigepealt, esmaltKaiksepääld täüdüb vergud lahti päästä, eks siis nää mes edesi saab Pärispea; Heinäkuhjale pohja täüdüb kaiksepääld hagujest valmis tehä Pärispea Vrd kaigepääld

kala <kala, kala> kala üldnimetusKui olid vergud juba kalu täüs, siis täüdüs tuua ärä Viinistu; Eks se ole se igapäävane toit, kala old sie toiduasi Kaberneeme || piltlMes kala kennegi etsib, sidä ta ka löüdäb Tammistu (igaüks korraldab ise oma elu)

kalane <kalase, kalast>
1. kalaga koosKääd on kalased Tapurla
2. kalarikas; kalu täisSidä suuremb oli kiirus taga, kui juhtus kalane aig olema Tammistu; Väljä vietud kalased vergud kas päästeti (tühjendati) kohe jääl kalujest vai tuodi kelguga kuo päästä Tammistu

kastuma <kastuda, (ta) kastub> märjaks saamaMonelgi mihel kastusid jalad Viinistu; Vergud jäid vabele ja nüüd sau iili ajal kastusid kaik läbimärjäks Tammistu || ligunemaEmä pani pesu kastuma, huome huomigul saab pessä Viinistu; Lähen panen oite riide kastuma Pärispea

kehrämä <kehrädä, kehrän> ketramaKui sain laŋŋa kehrätud, siis üöldi, et nüüd hakka kuduma kaŋŋast Pärispea; Vergud tehti kodu kehrätüd laŋŋast Tammistu || piltl nurrumaKass kehräb ahju ääress Viinistu

kerd2 <kerra, kerda> korraldus, viis; seisundAluksi (laevu) hagati sis kiiremäss kerrass ärä müümä ja mendi kala püüle üle Pärispea; Joukamad pered, noh nie parandid oma vergud siis talgue kerrass Tammistu || kerda minema ~ kerda saamaKui igä joudus tüöle oled, siis saab oigel ajal kaik kerda Pärispea Kui ikka kärme tööd tegema oled, siis saab õigel ajal kõik korda; Laulupidu läks hüäst kerda Pärispea

kilk <kilgi, kilki>
1. merikilk (Mesidothea) ▪ Kui tormiga vahest olid vergud meress, siis neid kilki tuli nii palju sinne verku Viinistu; Kilki o ka kovast neh siin meress Pärispea
2. toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Ega ranna küläjess kilkisi küll old palju kuulla kussagil Pärispea; Kilk, säh sie sidaammas (sitahammas), anna mulle uus raudammas Tammistu (öeldi äratulnud piimahammast kerisele visates)
3. piltl kerge jooveKu juo kilk pääss on ega siis enämb tiiedä midä tehä Pärispea

kinni
1. suletudKaik uksed olid kinni Viinistu; Puod kinni Tapurla
2. takerdunud, kuhugi haakunudEgä triiviss nie ei olled kussagi kinni ne vergud Pärispea
3. sulus (kõht, nina), umbesKoht kinni Tapurla Kõht kinni; Nenä on kinni nindagu talle perse Tammistu (nohu korral)
4. (tabamisest, püüdmisest)Siis oli siit ühest kohast lahest saand kinni jää pääld ühe (hülge) Pärispea

klobu <klobu, klobu> kalapüünise ujuk, pullLasin vergud meresse, panin vergurivi otsa klobu Viinistu Vrd kloba

koguna koguni, hoopisSie on koguna Pärispä inimine Suurpea; Koguna hullemaks läks Viinistu; Taivudin igä korvi sanga, läks koguna puruks Pärispea; Lohe vergud on suuremad, räimi vergul on koguna toised miedud Viinistu

kolmas <kolmane, kolmat> järgarv 3., järjestuses kolmasÜhel suvel oli siin kaks Suome viinavedäjä, nie etsisid omale kolmat reisumiest Viinistu; Kaks päivä olid vergud meress ja kolmanel uomigul toimme väljä Tammistu; Kolmane mihe pi˛imme saama pääle laevast laadungi ottamist Viinistu Kolmanda mehe pidime saama pärast laevast laadungi võtmist

korend <korenda, korenda> ritv, lattVergud olid korendal, kived olid all Viinistu Võrgud olid latil (rippumas), kivid olid all; Sie nuor mies on justku korend Viinistu (pikast kõhnast inimesest)

korva|kuuluksiss kõrvad kuuldel, (poolärkvel) kuulatamasSa metlid, et ma magan, vade ma olin juo korvakuuluksiss Viinistu; Ma olin korva kuuluksiss kogu aja, et kuulin neh mes kell löi Pärispea; Eks siis täüdüb olla üöseligi korvakuuluksiss, ku vergud tormiga on meress Virve

krabama <krabada, kraban> haarama, kähku võtmaKui oli vihmaiil tulemass, siis krabati ige vergud nagist maha ja varju ala Tammistu || endale võtma, ahnitsemaKes voimul sie ige krabab omale Tammistu || juurde krapsamaMihed jälle krabanned siis kohe jaule (telliskive korjama) Tammistu || ümbert kinni haarama, katsumaTütriku krabama Tapurla

kubisema <kubiseda, (ta) kubiseb> kubinal täis olemaVergud kubisesid lausa kilkijest, kui vergud lasid peris pohja pääle Tammistu; Mets kubiseb sääskiest Tapurla; Meri kohe kubiseb kalust, ole vade mies ja püüä Pärispea

kude <kue, kudet> koelõngIse kehräb, ise kudub, omad kued, omad loimed Tammistu; Üks Juminda naine raiund pagu pääl uued kilu vergud kohe permandu tegi kueks Tammistu Üks Juminda naine raiunud paku peal uued kiluvõrgud kohe põrandavaiba koelõngaks (kuna kilu ei olnud meres)

kudu <kudu, kudu>
1. kalakuduKus talvel on meress jääkrunnid, sield saab keväjäl kalakudu Viinistu; Tänä lämit madalal vergud paksu kudu täüs Tammistu; Peräst siis, kui hakkas sidä kalakudu saama, siis mendi ulgu (avamere) saardele Viinistu
2. kudemineAhni (ahvenaid), vade kudu aigu saab enämiste igäld puold Pärispea; Sügüsene kudu algas augusti kuuss, ninda lauritsapäiväst Tammistu
3. kudekalaNeh kudukalu sai suvel igä penkrast (madalikult) palju Pärispea; Kevadised kudu parved liikusid alade ulguld lahte päidi Tammistu Kevadised kudekala parved liikusid alati ulgumerelt lahe suunas

kääst
1. tagas käest, kellegi omandusestViletsä aestaga osta viel karduligi maamieste kääst juure Tammistu || mõju altMene korja vergud ärä ka tuule kääst liepumast Pärispea; Etsis paremba, vade sai huobis vihma kääst räästä ala Pärispea piltl
2. määrs (millegi otsasaamisest, lõppemisest)Terve (nooda) luoma sise raiumine ott (võttis) oma puol päivä kääst Tammistu || korrast äräNärvid olid täüesti kääst ärä, nindagu purjess (purjus) kutsarill Tammistu

käümätseld läbi astudes, möödaminnesKäün käümätseld puess Pärispea; Ku sai rannald huomigull tüö valmis ja neh vergud lahti, kävimme käümätseld ka kodu süömäss Pärispea

küdemä <küdedä, (ta) küdeb>
1. küdemaSaun oli tarvis küdemä panna Pärispea
2. piltl kiiresti liikumaKüdes mennä ninda et liiv tuiskas Pärispea; Vergud olgu ninda madalasse vede lastud, muidu kala küdeb üle päälimäse paula kus sedä ja toist Tammistu

lagi <lae, lage> ruumi ülemine sisepindHämäläse kinu oli laess Pärispea Ämblikuvõrk oli laes; Moni paneb ouekampri lage nie (kalad) rippuma Pärispea Mõni paneb aida lakke need (kalad) rippuma || jääkatte alumine pindVahest oli se jäälagi viel kärniküne, hakkasid neh vergud sinne kinni Pärispea

lang <laŋŋa, langa> lõng, niitKodu kudusid nied vergud jah, linasest laŋŋast Viinistu; Sest laŋŋast saab kivelangu (võrgukivide kinnitamiseks) Viinistu; Neil languel on suured solmed Viinistu; Laŋŋa eie pidäb pihuss pühäpäivä Tammistu piltl (laisast ketrajast)

liede1 <liete, liedet> korgist võrguujukLieted olid kuivad Viinistu; Lietejell olid pikked paulad küliss ja igä vergu lobuss (lõpus) oli liete Pärispea; Liete ja potska rihma pikkust tuli tihtilugu muuta Tammistu; Kived olid vergul all ja lieted pääl, siis sen muodiga seisusid vergud sirgeld puoless viess Pärispea

liete|paul <liete|paul, liete|paula> nöör võrgu sügavuse reguleerimiseksAinuje kohald tulevad nie lietepaulad, miŋŋegä lassa (lastakse) vergud kas sügävämbä ehk madalamba vie pinnast ala puole Viinistu

lobutama <lobutada, lobudan> loputamaMihed siis lobudid vergud puhtaks meress enne üles (kuivama) panemist Tammistu; Loisuda sa hüäst suuri riidi ku sa lähed neid mere lobutama Pärispea

löhtümä <löhtüdä, (ta) löhtüb>
1. soojenemaTalvel lasti enne vesi tuass vai laudass löhtüdä ja siis anneti vast luomijelle juua Tammistu; Saapad pani rannal kohe jäässe, las vähäkäse löhtüväd pliidi juuress Pärispea
2. jahtumaPanemme lieme vähäkäse löhtümä, et suur kuum menis väljä Pärispea
3. kuivama, tuuldumaTuo pesu löhtümä Pärispea; Jädimme vergud korendalle, eks nie siel vähäkäse löhtü Pärispea

maa|merk <maa|mergi, maa|merki> maamärk, merelt nähtav orientiir, merre lastud püüniste asukoha tähis rannalKaks kintla merki pidi olema, maamerki, Liesi kabel ige sie oli tähtis ja siis sie Mohni majakas jälle ja Juminda kardun (piirivalve kordon) Tammistu; Kui vergud olid meress, siis pandi maamergid ka igä Viinistu

millimalligas <millimallika, millimalligast>, millimallingas <millimalinga, millimalingast>, millimali <millimali>, milimaling <milimalinga> millimallikas (Aurelia aurita) ▪ Torm ai millimalligad randa Pärispea; Vahest pani vergud kohe täüs sidä millimalingast Viinistu; Küll neid milimalingu on meress tänäuon (tänavu) palju Pärispea; Millimali on lima muodi, lilluvad meress juskui kaladki Viinistu

mistama <mistada, mistan> hävida laskma, kaotama, (millestki) ilma jäämaEks se lumesadu teht sen, et paadi ja lasti mistasimme Viinistu Eks see lumesadu tegi seda, et paadist ja lastist ilma jäime; Nüüd mistasid meie hüä naara (tragi) Viinistu; Ärämme lähä, mistamme vergud Viinistu; Kuhu sen raamadu oled mistand? Viinistu

mädüksiss ~ mädüksisse ummuksis mädanemas; ummuksisse mädanemaVergud mädüksiss paadiss, täüdüb väljä lappada kuivama Viinistu; Vergud visatud märginesä kuurinurka happanema, täüest mädüksisse Pärispea

mätjämä <mätjädä, (ta) mätjäb> paksult täitma, mätsimaKüll on mätjänd vergud ninda kalu täüs, et ei kannada kohe paati˛igi vedädä Pärispea; Nüüd monel päiväl on oige kalu mätjänd Viinistu

mätsütämä <mätsütädä, mätsüdän>
1. mätsutama, mätsimaPoiss mätsüt save Pärispea Poiss mätsis savi; Nüüd o mätsütänd märjäd vergud hunniku happanema Pärispea
2. matsutamaMes sa oma leugujest ninda mätsüdäd Tammistu

määndümä <määndüdä, (ta) määndüb> mädanemaTüdid (tugipuud) o määnned, eks täüdüb uued panna neh Pärispea; Määnne tuhlis oli Viinistu Mädanenud kartul oli; Jätt vergud kuuri ala määndümä Juminda

nakkima <nakkida, nagin> võrku nagidele riputamaMihed läksid verku nakkima Tammistu; Vergud nagiti ärä, nakki pandi kuivama Tammistu

neli <neljä, neljä> põhiarv 4; hulgalt või koguselt 4Kuer on neljä jalaga Virve; Kus oli juo metri neljä-viidekümmend vett, katsu vade siel vergud üless vinnada Suurpea

noiduma <noiduda, noiun> nõidumaKui monel mihel olid jälle viletsäd saagid, siis arvati jälle, et vergud on ärä noiutud Tammistu; Ei minul ole sidä viga küll old, et mul piimä on kennegi noidund Pärispea

nure <nureja, nureja> nukkerTorm lohkus vergud, tegeb nurejaks Viinistu; Olen peris nureja mielega koduss üksi Tammistu Vrd nule

olema <olla, olen> ▪ Olis (oleks) pidänd eile ehtul vergud meresse laskema Pärispea; Meie mihed onvad tänä Rüäss (Rüä madalal) merel Viinistu || ollagi (eitavas lauses) mitte sugugiMetsäst ei löüdänd sieni ollagi Pärispea; Ei tuld ollagi miele ka sinne mennä Viinistu

oue|kamber <oue|kampri, oue|kampri> aitOuekamprid, kus oieti siis nagu suolad ja nisukused asjad ja silgud Tammistu; Vanaemä suri ärä ja siis viedi ouekampri, sie oli külm Viinistu; Ouekampriss o vergud Pärispea

oue|merk <oue|mergi, oue|merki> peremärkPullud tegid mihed valmis ja panid viel ouemergid pääle, siis ties (teadis) kene vergud kellegi on Juminda

pullutama <pullutada, pulludan> pullusid kinnitamaVergud pidäs pullutama Virve; Pullutamine oli ige mieste uoleks Juminda

puoskima <puoskida, puoskin> nõidumaEi nie vergud enne kala tuo kui saavad puoskitud Viinistu

päisi ~ päise || päisi päivä ajal päevalKa päisi päivä ajal voib kudu pank (kalakudu parv) madala pääle langeda ja vergud täüs panna Tammistu; Päisi päivä ajal kohe näüdedä kinu piltisi Pärispea

päästämä <päästädä, päästän> vabamaks laskmaKui oite äkkine puhk tuli, siis täüdüs molemat suuti (sooti) päästädä ja ruuli (rooli) ka kierdädä Viinistu || verku päästämä kalu võrgust välja võtmaTäüdü juo mennä verku päästämä Virve; Avidin verku päästädä Pärispea; Väljä vietud kalased vergud kas päästeti kohe jääl kalujest vai tuodi kelguga kuo päästä Tammistu

revimä <revidä, revin> rebimaRevi vana sielik kaltsuks Pärispea; Nüd saame ne hülgije revitüd vergud jälle praavidettud Pärispea

rivi|maa <rivi|maa, rivi|maad> kalapüügikoht, kus jää all oli võrgujadaKui jääl vergud kalujest lahti päästeti, lasti verguribi kohe tagasi jää ala püüdü, kui oli nähä, et ige kalu oli sääl rivimaal Tammistu

saarnane <saarnatse, saarnast> sarnaneÜhesaarnatsed vergud Tapurla; Samasaarnane (samasugune) oled sinä kui tämägi Tapurla (mõlemad ühtmoodi halvad)

seltsiss
1. tagas (kellegagi või millegagi) koosPaati ei mahtund enämb, muud ku jädä (jäta) kaik vergud siis kaluega kohe seltsiss mere Pärispea; Rannanaised nie paljud kävid miestega seltsiss viel merell Tammistu; Agati vahtima ühekerra (jääl olles), et nää, jää akkab menemä, jäägä seltsiss lähme kaik Tapurla
2. määrs üheskoosLähme kuolimajasse siis kaik seltsiss, on julgemb mennä Pärispea

silläsä sel viisil, samamoodiPaadi juuress oli kaik silläsä, ei old siel kennegi käünd Tammistu; Rabudetti kalad väljä, siis vergud jäitki maa pääle silläsä ehtust saadik, kui jälle paati labati (lapati) Viinistu

sitt <sida, sitta>
1. elusolendi roeSigulaudast täüdü sitta väljä ajada Pärispea Sealaudast tuleb sõnnikut välja ajada; Sitta sinu kiele pääle Tammistu piltl (kui öeldi midagi, mis ei meeldinud) || sidal ~ sidale roojama(s)Sidal käümä Tapurla; Sidale menemä Tapurla
2. praht, mustus, meremuda ja kasvudVerk tuli üästi mereviess sest sidast ja pasast puhtaks lobutada (loputada) Tammistu; Vahest pani meress tormiga vergud sitta täüs Pärispea Vrd sonnik

sonnik <sonnigu, sonniku ~ sonnigut> sõnnik; meremuda ja kasvudEks sie mädänd atru old siis peris sonnigu iest (väetiseks) Tammistu; Vahest ajas kange torm sonnigut täüs vergud, mere prahti sise Kaberneeme Vrd sitt

sügäv <sügavä, sügavä> sügavKes korgeld langeb, langeb sügävälle Pärispea (vanasõna) Kes kõrgelt kukub, kukub sügavale; Ei sie kalasaaki haida, et vergud vähä sügävämbä läksid Viinistu Ei see kalasaaki mõjuta, et võrgud veidi sügavamale läksid

tahenema <taheneda, (ta) taheneb> kuivamaTäüdü vergud üles hirdada (riputada), ega ne muidu umbise ilmaga tahene Pärispea; Lase verk taheneda Tapurla Vrd tahkuma

tahkuma <tahkuda, (ta) tahkub> kuivama, tahenemaPane vergud paadi pardale tahkuma Tammistu; Panin riided nüörile tahkuma Pärispea Vrd tahenema

takk <tagu, takku> kiudaine töötlemisel eraldatud lühikeste kiudude ja puitunud osakeste seguEmä kehräs siel ahju nurga ääress takku Tapurla; Pienist takkust neist sai jälle parema laŋŋa Pärispea; Tagud tugiti seinäpalkije vahele Pärispea Takud topiti seinapalkide vahele || tuli taguss väga kiireKenel tagavara ei old, sel oli tuli taguss, et sais jälle ruttu vergud kerda ja meresse püüdü Tammistu

takkune <takkuse, takkust> takuneTakkune riie Tapurla; Sinne nauluje külgi siuti takkune pienikäne paul (nöör) ja paulaga siutigi keilid (uisud) jalguje ala Pärispea; Ma kudusin vergud ka takkusest laŋŋast Pärispea

taltuma <taltuda, (ta) taltub> vaikseks jääma, nõrgenema, raugemaTuul taltus uomiguks peris vagaseks Tammistu; Kui vuo ei taltund, siis tuodi vergud tagasi Tammistu; Torm taltub Tapurla Vrd rambima, taalduma, taugema

talv <talve, talve> külm aastaaegTalvel oldi kodu, talvel oli siis sie talvine nuoda püüd Viinistu; Talviel kuivasid vergud korendil Pärispea; Sain edesi (koolis) igä talve, ega ma istuma jäänd Pärispea; Niipalju oligi vade talvele mennä Tapurla (talvevarustust oli vähe)

tavaliste tavaliseltTavaliste kui vergud mere lassa, siis vahida ige sedä perämerki ja siis jälle korguse merki Tammistu Vrd tavaliseld

tehas <tehta, tehast> võrguhunnik paadisVergud vieti merest väljä, nüüd oli paadiss tehas Viinistu; Külmägä panna vergud neh tehtasse Pärispea; Kui oli külm aig, siis täüdüs nie tehtad riidegä kinni mattada, muidu olis pand vergud sinne tehtasse jäässe Viinistu

tigu|puu <tigu|puu, tigu|puud (hrl mitmuses)> vabeVergud kuivasid tigupuiss Viinistu; Panin kalakodi tigupuusse löhtümä (tuulduma) Pärispea; Tigupuije postid olid määnned (mädanenud) Viinistu Vrd nagi, tikk

tikk <tigu, tikku>
1. tuletikkEnnemäld kui sie lietuli oli, ei old tikku Tammistu; Siin randuss oli sie Suomest tigu tuomine igäpäiväne asi Viinistu; Toine oli tiguga tuld näütänd Viinistu; Küll sie poiss kondib (kõnnib) kohe sirgeld ku tikk Pärispea
2. (mitmuses) võrguvabeMihed pesid vergud igä meress puhtaks neh ja veid tikkusse kuivama Pärispea; Mene korja vergud tikkust väljä Pärispea Vrd nagi, tigupuu

tohastama <tohastada, tohastan> lõhkuma; lõhestamaNie jämejäd naulad tohastavad puu ärä Viinistu; Ku paks kala suvel neh, kudu ajal, sie tohastab jo vanad vergud ärä Pärispea || piltlEi tohasta endast juo ärä (suure söömaga) Tapurla

tohkema <tohkeda, (ta) tohkeb> katkema, lagunemaVinna vaier tohkes, sain otsaga vasta vahtimist Viinistu; Jää tohkes ald ära, niipalju oli vilets jää Kaberneeme; Eks ne vergud tohkened toisina (teinekord) Pärispea

toisemb <toisema ~ toisemma, toisemba> teisem, teistsuguneSiis oli toisemb asi kui nüüd, täüdüsid oma vergud kaik olla Viinistu; Eks viera emägä ole igä lastel elu toisemb ku oma emägä Pärispea

tornima <tornida, tornin> lappima, õmblemaKatsu akkada tornima toisi ruttu, et sais (saaks) jälle vergud kerda Tammistu; Tornisin vana kodi (koti) terveks Pärispea; Midäs sa ninda ilgesti (hirmsasti) siel aeva tornid? Pärispea Vrd torssima

tortinesa tükatiVahest oli tortinesa kalu (võrgus) kui vergud said vasta vuod lastud, ribi (võrgurivi) ei jäänd pingule Viinistu; Karvad tulid tortinesa lahti Virve

tömpäne <tömpäse, tömpäst>
1. tömpTäüdüb viel varu pidädä et (paat) iest liiga tömpäseks ei jäis, parsutab ja räisib (pritsib ja raputab) siis palju Viinistu
2. paksult, tihedastiTänä on vergud oige tömpäst täüs Tammistu

tühi <tühjä, tühjä> tühiVergud olid tühjäd Viinistu; Koht (kõht) on tühi küll Pärispea; Tühi kott ei seisu püstü Tammistu (vanasõna) || tühine, tarbetuTüdär pandi ige tühjäks Tammistu; Sie pani alade valla käsud tühjäks Tammistu || piltl väga vähene, puudulikEga tühjäst tükkü saa Pärispea (vähesest materjalist ei saa midagi korralikku teha); Tühi (puudus) tuob tülü majasse Tammistu (vanasõna)

uitama <uitada, uidan> ridvaga jää all noodaköit vedamaEsimäseks uidati nüör jää ala ja pääle sedä oŋŋeribi (õngejada) Tammistu; Uit oli pikk, sirge puu ja sengä siis sai uidatud vergud jää ala Pärispea

vabe <vabe ~ vave, vabe> haraline puu võrkude kuivatamiseksPanemme vabed üles, vergud tuleb kuivama panna Pärispea; Vergud o lahti, ahtamme näd nüd vavetelle Pärispea; Pandi puud püsti, suured, mittu puud aiva, viis kuus vabe Kaberneeme

valvaduksesse varjuPanimme vergud valvaduksesse (metsa varju) Tapurla

vari <varju, varju>
1. varjukujuVarjud hakkand aeva pikkemäks menemä Pärispea; Ku neli ja puol jalga oli vari pikk, neh inimise vari, siis oli kell lounaajal 12 Pärispea
2. kaitse, kateVillased kindad külmä ajaga verku vedäess olid vähä varjuks Viinistu; Täüdüb korjada vergud tormi tagumast varjusse Pärispea; Siis saime (avamerelt) Koipse maa varju Kaberneeme

vergu|ribi <vergu|rivi, vergu|ribi> võrgujadaLasime vergurivi Länspä säärele Viinistu; Verguribi on kogu paadi seura vergud kuoss Viinistu; Ankurid ei pidänd ja verguribi oli kaugemal Pärispea

verk1 <vergu, verku> võrkVergu kudumist hagati alade nuorel kuul, huomigu puole üöd (öösel vastu hommikut) oli viel paremb aig Pärispea; Ei saand vergu raasu Tammistu Ei leidnud üles võrku (merest); Kävin verkuje pääl, lasin vergud mere Turbuneeme; Torm rüövis vergud Kaberneeme; Hülged kävid siis verkuss neh, kävid verkust süömäss (kalu) Viinistu

vihuline <vihulise, vihulist>, vihulline <vihullise, vihullist> nimis sõimusNüüd on visand, vihulline, vergud märginesä mädüksisse Pärispea Nüüd on visanud, põrguline, võrgud märjalt mädanema || omds kahjulikMüdäd o aiass oite huonud vihulised luomakaised Pärispea Mutid on aias väga pahad kahjulikud loomakesed

vinnama <vinnada, vinnan> tõmbama, vedamaKus oli juo mietri neljä-viidekümmend vett, katsu vade siel vergud üles vinnada Suurpea; Mihed vinnasid nuota Viinistu; Kui kova vuo oli, andas ige vinnada (noota) Salmistu || piltl löömaPiits old kääss, ku vinnand poissile üle turja Tammistu || piltl varastamaNää vinnas sise toise rahakodi ja pani itse leikama Pärispea

visane <visase, visast> verise eritisegaVergud on visased Tammistu; Kannass oli visane haav, pi̢in pihkaplaastrit pääl, kohe praavis Viinistu Kannal oli mädane haav, hoidsin vaiguplaastrit peal, kohe paranes; Kogu sorm on visane ja punetab, kudagi ei tahu paraneda Tammistu; Haav kippus visaseks menemä Pärispea

viuk <viugu, viuku> suurtobias (Ammodytes lanceolatus) ▪ Ega neid (suurtobiaid) vist palju ole, vai ei piä vergud neid nii pienikäsi viukusi kinni Pärispea; Ei tänä old verkuss vade kui moned viugud Viinistu; Keväde ja suvel sai neid väikäsi keldasi (kollaseid) viuku Tammistu Vrd tuuleviuk

üle1
1. määrs üleKu ko`luos akkas, eks siis uetud (võetud) vergud kaik üle Tapurla; Tuhkapäiväl, siis enämb lihasüömisegä ei old juttugi, siis läks juo kaluje pääle üle Viinistu; Ma ei tiedänd varudagi (ette vaadatagi), ku läks üle serväst (piim keetmisel) Pärispea || üle ja ümbär kõigiti, põhjalikultNiedis toise üle ja ümbär ärä Tammistu; Sielik on üle ja ümbär idunane, lagub selgä pannes uobis ärä Tammistu; Üle ku ümbär kiitäess Pärispea Kõigiti kiites
2. eessKaks puud pandi sidäviisi poigite sield üle paadi Pärispea; Kell joudand jo kaugald üle louna Tammistu Kell oli jõudnud juba palju üle lõunaaja; Mieter on vai üle mietri kammilaverk korge Kaberneeme

üles ~ üless
1. kõrgele, kõrgemasse kohtaÜless pandi paati˛esse (paatidesse) tuli Pärispea (öisel püügil) Vrd ülesse
2. avamerele, kaugemale mereleLasti siit üks viistoist kilumietri mennä üles vai kakskümmend üles, sinne üles kaugale, siel siis lasti vergud mere Tapurla; Moned aramad mihed sendägi kahtlesid, kas jää kandab enämb üles mennä Tammistu; Siit on kaheksa kilumietri sinne üless merele mennä, talvel kävid Pärispea
3. kaugemale sisemaaleSiit sai ige kaks päivä enne üles mennä kui sai vast sinne Aravettele Tammistu


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur