[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

hiitlane <hiitlase, hiitlast>, hiitläne <hiitläse, hiitläst>, iitlane <iitlase, iitlast> Hiiumaa elanik, hiidlaneNagu vana must hiitlane, ei viitsi hendäst pessä ka Pärispea; Iitlasi old enne siin Ara saaress, kui sie kalatüöstus siin vai suolamine oli Tammistu || kivimängHiitläst ja tibu sai igä jusku kaikse paremine ja kauemb ka ilma vilka menemättä (viga tegemata) mängidä Pärispea

karmantsik <karmantsigu, karmantsikku> hlv üleannetu poissKarmantsigud olid külä vahel juoksemas Virve; Ei niisugune karmantsik viitsi kuoliss oppida Tammistu

kuerustas koeruse pärastSa kuerustas veid (viisid) sinne pulmamaja kadule nüd kure Pärispea Sa koeruse pärast viisid sinna pulmamaja katusele nüüd kure Vrd kuerutasa

litrustama <litrustada, litrustan>, litrutama <litrutada, litrudan> solberdamaÄrä litruda viegä Pärispea || (pesu) vees solgutamaEi viitsind pessä, litrustin läbi vie Virve; Nää nüd sis sidä sinu pesemist, muutku litrudad vaide vähäkäse, kas samate saab puhtaks Pärispea

löngerüs löŋŋerüs <löŋŋerükse, löŋŋerüst>
1. hlv looderdajaMoni on igavene löŋŋerüs, ei viitsi tehä millist midägi Pärispea
2. hlv lodeva kehahoiakuga inimeneSie käüb jüskü va löŋŋerüs Viinistu hlv

molgus <molgukse, molgust> hlv molkusEi niisugune molgus kusagil tüöd viitsi tehä Tammistu; Kes molgus siin, sie molgus siel Tammistu (parandamatust inimesest)

paakima <paakida, paagin> täis toppima, puukimaRüsä perä old ninda palju kalu täüs paakind, ei ole jaksatud enämb üles viepinda kergitädä Tammistu Rüsa pära olnud nõnda palju kalu täis, ei ole jaksatud enam üles veepinnale kergitada; Ku näd aluksega veid heini, küll siis paagiti ruuma täüs Pärispea Kui nad paadiga viisid heinu, küll siis topiti trümm täis || piltlPaakis oma mau kaheksakanti täüs Tammistu (Sõi palju)

pitsitämä <pitsitädä, pitsidän> pigistama, kokku surumaLasti enne terv (tõrv) juba sinne samasse ja siis pitsidetti pihidega kinni Kaberneeme || piltl karmilt kohtlema; pinnima, välja pressimaKüll siel kuoliss igä neid lapsi pitsidettä, ken ei viitsi oppida Pärispea; Pitsitäb ja ajab pääle Tapurla; Vargapoiss tahtub saada pitsitämist, küll siis üles tunnistab Tammistu Vrd piigistämä

rott <roda, rotta> ~ <rodi, rotti> rott (Rattus) ▪ Nie viskand sibud Loksa joge ja pettänd kodu vanembi, et rodad veid ärä Leesi Nad viskasid sussid Loksa jõkke ja petsid kodus vanemaid, et rotid viisid ära; Rodad närisid tuhli Pärispea; Näin suurd rotta Virve

sodigas <sodika, sodigast> lohakas (inimene), räpaneEi tiie, kuida moni inimine voib nii sodigas olla, kaik on tämäl mustad Pärispea; Ei sie sodigas viitsi pessä egä siivuda (koristada) Kõnnu rand

sääliseld korralikultKüläss täüdü ige sääliseld olla Virve; Vergu päästämise (tühjendamise) ja kuivama panemise ajal paist kohe väljä, kas verk oli sääliseld parandettud vai ärä solgitud Tammistu; Ega sest ludistamisest ole midägi kasu, ku ei viitsi sääliseld riiet ärä pessä Pärispea

targema <targeda, targen> kannatama, võimaMillal laisk tüöd viitsib tehä, talvel ei targe, sügüsül on kovad tuuled, kevädel on palju vett ja suvel on palav Tammistu; Talve ajal ei targe ohukase riidegä väljä mennä Pärispea

vedamik <vedamigu, vedamikku>, vedämik <vedämigü, vedämikkü>
1. laiskvorstSie o justku va vedamik (laisk) Kiiu-Aabla; Küll se vanamies o üks vedämik, ei se viitsi tüöd tehä Pärispea Vrd vedelüs
2. suurt kasvu, pikk; vibalikKüll on poiss suureks vedamiguks kasvand Tammistu; Küll sa lorgid kasvada, sinust tule igä üks vedämik inimine Pärispea Küll sa viskad kasvada, sinust tuleb üks vibalik inimene; Näin metsäss hussi, no oli toine igävene vedämik Pärispea; Suured lohed jüskü vedämigud Viinistu

vedelus <vedelukse, vedelust>, vedelüs <vedelükse, vedelüst> laisk inimene, laiskvorstKas sie vedelus ka viitsib midägi tehä Tammistu; On üks vana vedelus Tapurla; Kuida sa void nii vedelüs olla, itse viel nuor inimine Pärispea; Oma aja on tä old vedelüs, mes ime siis, et näbid pohjass (näpud põhjas) Viinistu Vrd vedamik

verradu <verratuma, verradund> vägaMes siel imestädä, et kehvüs on, mies on jo verradu laisk Viinistu; No sa oled igä küll kohe verradu laisk, eit (sa ei) viitsi millist midägi tehä Pärispea

viis2 <viisi, viisi>
1. teguviis, kommeIgäss peress oli nüüd oma viis, kuidas keski hakkas (süüa) tegemä Pärispea; Sendä siis pidid jo kaik kraami oma viisi ja kombe järel kerda tegemä ja paika panema Suurpea; Ku kerra saab hakkaduse tehtüd, no küll se tüö itse siis ka viisile vedäb Pärispea (töö saab tehes selgeks)
2. meloodia, lauluviisKüll oli minul ilus ään, laulin kaik laulu viisid Tapurla; Sel (rahvalaulul) oli igä migägi viis ka Viinistu Sel (rahvalaulul) oli ikka mingi viis ka

villane <villase, villast> villakiust tehtudVenuda vähäkäse sidä villast jakku (jakki) Pärispea; Ei viitsi villast langagi sirgeks tembada Tammistu (laisast inimesest) || villast viskama naljatama; valetamaMoni tahtub alade sidä va villast viskada Pärispea; Ärä tule mulle villast viskama Pärispea


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur