[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kibe1 <kibejä, kibejä>
1. mõru ▪ Küll o kibe rohi sie, nielestä ruttu ala kohe Pärispea || piltl viin ▪ Odamme vähä kibejä ka Viinistu
2. valus; kipitav ▪ Nuorel kuul jääväd kääd kibejäks pesu pesses Tapurla || kibejä saama ~ kibejä tegemä haiget saama või tegema ▪ Kas said kibejä ka, ku kive pääld kugerpallu kävid? Viinistu; Mes sa tied toisele lapsele alade kibejä mängies Pärispea || rahulolematu, vingus ▪ Kibejä näügä nindagu ambavalu kannatav inimene Tammistu
3. (intensiteedisõnana) kange, suur ▪ Mihel (oli) parajasti kodu midägi kibekiiret tüöd Tammistu; Kibe külm Tapurla

kieru|kovera <kieru|kovera, kieru|kovera> nlj viin ▪ Siis (hülgepüügilt tulles) oli kierukovera otsass ja leib otsass Viinistu