[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ala
1. määrs alla ▪ Livestüsin heinäkuorma otsast ala Viinistu Libisesin heinakoorma otsast maha; Paati ala (kaldalt alla vette) lükkämä Tammistu || kaldale ▪ Tuli siie Tammistu randa, soitab ranna ligi küll, ala (maale) ei julge tulla Tammistu || ranna poole ▪ Vili jahvadetti ala (sisemaalt rannakülla) tulles tieääristess veskijess jahuks Tammistu
2. tagas alla ▪ Mene vihma iest varju ala Pärispea || piltl ▪ Jäime laua ala Tammistu (ei saanud söögiks vajalikku hulka kalu) || juurde, ligidale ▪ Jäi seisma ukse ala Tapurla; Igäkerd ei old siin külä iess kalu, no siis mendi Mohni ala (Mohni saare juurde) ka Viinistu
3. eess millestki allpool ▪ Koht oli väikäne, ala kuue tiinu Tammistu; Siis ta oli vähikä, ala kuoli (eelkooliealine) vast Tapurla || ala tuule ~ ala tuuld allatuult, pärisuunas ▪ Paat liikub ala tuule ~ ala tuuld Tapurla

ehmatuma <ehmatuda, ehmadun>, ehmätümä <ehmätüdä, ehmädün> ehmuma ▪ Sie oli ehmätünd, nähnd jänest Tapurla; Mina ehmätüsin ja kardin et mes siin nüüd voib tulla Tapurla; Enne räägiti aeva, kui inimene miŋŋestki ehmatus, löi ruosi külgi Tammistu Vrd ehmatama

eksuksiss, eksuksisse eksinud ▪ Sie oli suomlaste modur, sie aetus eksuksiss, et tämäl oli kumbas peris katkinane Pärispea See oli soomlaste mootorpaat, see triivis eksinuna, et temal oli kompass päris katkine; Ma olin eksuksiss kohe kerra metsäss, neh ei oskand enämb tiele kuidagi tulla Pärispea || segadusse ▪ Paraja tulkesana etsimine otta eksuksisse, ettei oleki täüest paraja Pärispea Paraja tõlkesõna otsimine viib segadusse, et ei olegi täiesti sobivat

eksuma <eksuda, eksun>
1. eksima, teed või suunda kaotama ▪ Üks Ollandi (Hollandi) laev taht tulla Tallinna ja eksund ärä, eksus siie Kolga lahte Tammistu; Udu oli, eksusime vähä, kumbasind ei old paadiss Viinistu Udu oli, eksisime veidi, kompassi ei olnud paadis || piltl ▪ Nii viletsäks jäänd, et eksu särgi sise ärä Tammistu (ei oska särkigi selga panna)
2. valesti toimima ▪ Hobune eksub neljäld jalald, saadik siis inime sanald Tapurla (vanasõna) || eksund (inimene) vallasema ▪ Eks neid eksund inimisi ole küll igal puol nüüdisel ajal Pärispea

elugas <eluka, elugast>
1. loom, putukas ▪ Hussil oli miski elugas suuss, kas oli hiir vai Viinistu; Küll keväjäll on neid eluku kohe maass rüömämäs mitmasugusi Pärispea
2. hlv tähtis inimene ▪ Nää mul elugast väljäss Tammistu; Mes elukad tei olete ja kus te tahute tulla Kiiu-Aabla

ennemb
1. ennem, (kellestki) varem ▪ Siis lasime sen ühe kuduja magada, et siis mei jouame juo ennemb jälle ede sest Pärispea Siis lasksime sellel ühel kudujal magada, et siis meie jõuame ju kiiremini jälle ette temast
2. pigem ▪ Ennemb temmatud vergu silm katki, aga kilu täüdüs terveld käde saada Viinistu; Ennemb tuleb tagasi meretagune kui maatagune Tammistu (rändur võib tagasi tulla, aga mulla alla pandu ei tule)
3. vanasti ▪ Ennemb pieti igä videliguaiga Viinistu Vanasti peeti ikka videvikuaega || ennemb aigul varasemal ajal, vanasti ▪ Neist otstagu langust kuoti ennemb aigul aluskodi riiet Pärispea Neist jämedate takkude lõngadest kooti vanasti madratsiriiet Vrd ennemi, ennemäld, ennevanast

harpima <harpida, harbin> pikkade sammudega astuma ▪ Üks harpib tulla siiepuole; Küll sie harpi üle kivie Pärispea Vrd harpama

huojuma <huojuda, huojun>, uojuma <uojuda, uojun> aeglaselt liikuma ▪ Sie paat huojub igä lände Viinistu; Sie uojus külä vahel Virve; Oite tasa huoju tulla Pärispea

häriläsä innal (lehmast) ▪ Lehm on häriläsä, täüdü härjä juure mennä Pärispea; Lehm oli taa häriläsä, tavit mulle selgä kohe tulla Pärispea

hüviks hädapärast, vaevu ▪ Ega kodu joudand ku hüviks keitädä (keeta) ja süüä Pärispea; Ma sain vade hüviks randa, ku laps päkräs ka järel tulla Pärispea; Mes sa sinne niisuguse putkasse elämä läksid, kus hüviks vaide ringi mahud kierdämä Pärispea

hüä <hüä, hüäd>, üä <üä, üäd> hea ▪ Küll on ige üä toit Kolga-Aabla; Sie siep on hüä haisuline Tapurla; Tuli paluma, et ole igä hüä ja lase (luba) tulla Pärispea; Küll o igä maal hüä elädä Virve Vrd hüvä

ihu <ihu, ihu>
1. kere ▪ Las nie karglevad, kel ihu elpu täüs ja kere kerge Tammistu (kes kerge elu peal, nendel on hea lõbutseda) || ihust hiŋŋest kõigest väest, innukalt ▪ Mes sa siel ihust hiŋŋest tied, ei ole aiga süömägi tulla Viinistu
2. nahk, keha pind ▪ Kävin ehtul saunass, sai jälle ihu puhtaks Viinistu; (Hirm) ajab kananaha ihule Tammistu

ilma|aigune <ilma|aiguse, ilma|aigust> sõimus tühine inimene ▪ Oh sa va ilmaaigune, kuida ilged viel meile tulla Pärispea

kahta|päidine ebakindel, kaksipidi käitumisega ▪ Lubas meile heinäle tulla (ei tulnud), vade messa ütled kahtapäidist Pärispea

kallale määrs (kedagi) ründama ▪ Taht kallale tulla (kukk) Pärispea (Kukk) tahtis kallale tulla

kartama <kartada ~ karta, kardan> ▪ Nie ei oska midägi kartada Pärispea; Lapsedki said vahel nuhella piaaigu ilma asjata, küll siis kartama jääväd ja enämb toinekerd pahandusi ei tie Tammistu; Vähä jüskü minut kart Viinistu Veidi justkui kartis mind; Minä ehmätüsin ja kardin et mes siin nüüd voib tulla Tapurla

kaval <kavala, kavala> taibukas; petlik ▪ Toinekerd oli nii kaval mies, et trumpas kaik targemad mihed üle Tammistu; Sie lohi o nii kaval, et ega sie palju harverku ka tahu tulla Pärispea; Käüb vade kavalue mette˛egä siin libitsemäs Viinistu

kengi <kenegi, kennegi>, kennegi <kennegi, kennegi> keegi, ükski ▪ Kennegi ei oska ka naist siit saareld etsimä tulla Tammistu Keegi ei oska ka naist siit saarelt otsima tulla; Kuda kengi tahtu üellä Pärispea; Ei sel päiväl (lauritsapäeval) teht kennegi tüöd Pärispea Sel päeval (lauritsapäeval) ei teinud keegi tööd; Pole enämb old kennelgi aiga tagasi vahtida Tammistu; Ei sest voi kenelegi hiiskuda Viinistu Sellest ei või kellelegi iitsatada; Egas kräsüstigüst kennegi luom läbi pääse, saadik siis inimine Pärispea Vrd keski

kerd1 <kerra, kerda> kord; järg, järjekord ▪ Kerd oli kalaparved pinnass, toinekerd jälle sügävämäss vie all Tammistu; Tänäuon on nii külm et et kerda saand ujumass käüä Pärispea Tänavaasta on nii külm, et sa pole kordagi saanud ujumas käia; Karja kerd Tapurla; Oli ka tihtipääle kerdu, kus tuli tühjä kättegä tagasi tulla (mereaju otsimast) Tammistu || piltl ▪ Kerra miest nähä, toisekerra tunneda Viinistu (esmakohtumisest kujundatakse suhtumine) Vrd kerra

kiibard <kiibardi, kiibardi> kõhn, kasvult kängus ▪ Ei sest vasigast taia midagi tulla, neh on niisugune kiibard toine kogu aja Pärispea; Miks se laps nii kiibard on? Pärispea

kui|sugune <kui|suguse, kui|sugust> missugune; mingisugune ▪ Oda ja vahi neid (suitsuahjus olevaid) kalu, kuisugused nied on Tapurla; Kuisugune viljäikaldus saab tulla, polt kaik kohad punaseks Vrd kuissugune

lainendama <lainendada, (ta) lainendab> lainetama ▪ Lainendab, taidab (võib) tulla tuuld Tapurla

liimugas <liimuka, liimugast> vihmauss (Lumbricus) ▪ Akkab vist sadama, liimukad tulevad maa siest väljä Virve; Igä oŋŋe otsa siis turgati terve liimugas vai kalatükk Tammistu; Venub tulla jusku liimugas Pärispea

louna ~ lounat <louna, lounat>
1. lõuna, ilmakaar (S) ▪ Täüme luovida, tuul on lounast jüst vasta Viinistu; Onneks old vähäne lounat tuul, lainemurdu ranna pääle ei käünd Tammistu
2. keskpäev, lõunane aeg ▪ Louna riŋŋiss kantis tuule pohja Tammistu
3. lõunavaheaeg töös, keskpäevane söömis- ja puhkeaeg; lõunane toit ▪ Lounale mennes ottand toidukorvi räüste ald, et akkada lounat pidämä Tammistu Lõunale minnes võtnud toidukorvi räästa alt, et hakata lõunat pidama; Ku eit joua süömä tulla kuo, eks siis oda lounatleib kaasa Pärispea Kui sa ei jõua sööma tulla koju, eks siis võta lõunaleib kaasa

luhiguss varjul, peidus ▪ Poiss lohkus akkuna klaasi, nüüd on itse luhiguss Viinistu; Ole vade ahju taga luhiguss, ega sield tiie kennegi neh sinu etsimä tulla Pärispea

migä <miŋŋe, migä> mis ▪ Küll ne telid on paksud, migä keväjäl meress ujuvad Pärispea; Kalad pandi suola, nie viedi maale, miŋŋe iest leibä saadi Viinistu; Peräst saadud küll aru, miŋŋess viga Tammistu Pärast saadud küll aru, milles viga; Täüdüs se kaik siit merest tulla, miŋŋegä täüdüs elädä Viinistu Vrd mes

milla ases millal ▪ Mul on ükstäskaik (ükskõik) milla sa meile jälle tahud tulla Pärispea; Ei tiie neh milla jälle merele saab Pärispea; Milla lehm piimä tuleb? Pärispea Vrd millas

mürsk ~ mürskü <mürskü, mürskü> torm ▪ Vesi touseb, taidab mürskü tulla Viinistu Vesi tõuseb, võib tormi tulla; Ei neie mürsküjegä tule merele menemist Viinistu; Nüd lähte peris mürsküks Pärispea || kange ▪ Luband siis pojast kasvatada ülekülä oige mürskü mihe Tammistu

praavitama <praavitada, praavidan> parandama ▪ Praavidin rannal heistuki (paati) Viinistu; Regi tahtub saada nadukane praavitamist Tammistu; Tulga abi meile verku praavitama Pärispea || ravima ▪ Ei saand tulla, praavidin tervist Virve; Ta siis akkas tädä (väimeest) siel rohitamma (rohitsema) ja praavitama Tapurla

pruukima <pruukida, pruugin>
1. tarvitsema ▪ Ei pruugi kohe miele tulla Juminda; Ega sa pruugi mennä neh sinne pidule Pärispea
2. kasutama ▪ Pruugiti ka viel ärgi veu tarvis (veo jaoks) Leesi; Ega ma palju pruugi muosi talvel Pärispea

retli <retlime ~ retlimme, retlind> redel ▪ Retlime temband ka üles lagaotsile, et kennegi üles ei saa tulla Tammistu Redeli tõmmanud ka üles lakka, et keegi üles ei saa tulla; Mina vahtisin ka retlimme pulgal Pärispea; Mei rönisimme sield retlind müödä siis üles ahju pääle Pärispea

ruiskima <ruiskida, ruiskin> pritsima ▪ Vasta lainet oli tulla, ruiskis vett üle parda Viinistu; Mes sa ruiskid piimä kaik kohad täüs, eks sa kalla ilusasti Pärispea

siegama <siegada, siegan> seegama, siia-sinna liikuma ▪ Eks Inglise sojalaevad olled siin Suome lahess ringi siegamass, et kennegi ei sais siie tulla Tammistu; Ott (võttis) ratta tie pääl siegama Virve; Huome vist tuleb küll vihma, pääsükäsed siegavad ninda et Pärispea; Kui täüest on perä tagand (tuul), siis kippub ottama sen paadi siegama Viinistu Vrd sierimä

suu|mauks suusoojaks ▪ Toised kutsuti pulmasse, siis vanapoissile nimidetti ka suumauks, et voib tulla ka Pärispea; Käsen ka suumauks vahel omale (külla) tulla Tammistu

tasakast tasakesi, pisitasa ▪ Tämä töüni (kõnnib) oite tasakast tulla, eks tä ole juo vana ja haige ka Pärispea Vrd hiljukasti

toise|kerra teinekord, mõnikord ▪ Ei ma tänä teile küll joua tulla, küläp ma toisekerra tulen Pärispea; Küll meie laps saab ka toisekerra ponksi (kommi) Pärispea Vrd toinekerd, toisena, toisina

tomin <tomina, tomina> vali tuul, torm ▪ Pohitaevas ninda pime, lähteb vist tominaks Viinistu; Nüüd tulevad sügüsüsed tominad Viinistu; Ei tänä voi merele mennä, siit taidab tomina tulla Pärispea; Üks tomin tomina seljäss, enämb säälist (korralikku) ilma ei saaki nähä Pärispea

troiss ~ troisse korras, korda ▪ Tegi siel jälle kaik viel troisse, et tämäl oli raha Juminda; Juss oli oma rahaasjad troisse saand Viinistu; Nüüd on tuba troiss ja voivad vierad tulla Pärispea

tund <tunni, tundi> ajaühik, ajavahemik, 60 minutit ▪ Piiridükse laevad olid meile kaunis ligidel, soit sinne kest vähä üle tunni Viinistu; Sield sai tundi neli tulla Viinistu

tuule|perse <tuule|perse, tuule|perset> pilvede kokkujooks silmapiiril ▪ Pohisest taidab mürskü tulla, tuuleperse on pohisel Viinistu Põhja poolt võib tormi tulla, pilvede kokkujooks on põhja pool

tähendüs <tähendükse, tähendüst>, tähenüs <tähenükse, tähenüst> tähendus; ende sisu ▪ Vade tämäl (sõnal) oli toisina monda toist tähenüst ka Pärispea Aga sellel (sõnal) oli teinekord mõni teine tähendus ka; Ma näin üöse und, ei tiie, mes tähenüs sel pidäs olema? Pärispea; Näil (soomlastel) oli sie tähendükseks, kui ne kajajad kisasid, siis püüs aeva tormi tulla Viinistu Neil soomlastel oli see märgiks, et kui need kajakad kisasid, siis kippus aina torm tulema

töünimä <töünidä, töünin>
1. vaevaliselt liikuma; tasapisi askeldama ▪ Tämä töüni oite tasakast tulla, eks tä ole juo vana ja haige ka Pärispea; Sa igä viel töünid? Viinistu; Eks ma nüüd ole igä viel itseki töünind, vade ega edespäidi tiie ühtä, kuida saab Pärispea
2. töinama ▪ Mes siel töünid taa (jälle)? Pärispea; Töüni niipalju ku tahud Pärispea Töina niipalju kui tahad

ubima <ubida, ubin> rassima ▪ Ubis nii et näüst punane Kolga-Aabla; Laps ubis puest tulla kaubaga Pärispea

uppima <uppida, ubin>
1. kavatsema, ärgitama ▪ Ma olen ammu uppind mennä sugulasi valatama (vaatama), vade ei ole viel saand Pärispea; Ta on terve aesta aeva uppind tulla ja nüüd tuli suolaleiväle Viinistu
2. punnitama, jõuga pressima või tassima ▪ Ma katsun uppida, kas tuleb midägi Pärispea (kõhukinnisusest); Uppisimme miesvoimal torpiedu puolest saat kuivale Viinistu Punnitasime meeste jõul vette peidetud piiritusenõud poolest saati kuivale

vall <valli, valli> nöör purje ülestõmbamiseks ja allalaskmiseks ▪ Siin piidalaua juuress siis vallist temmati ja siis seil täüdüs üless tulla Viinistu; Ega nüüdistel laivul ole valli tarvis enämb Pärispea

voima <voida, voin> võima ▪ Vois ige rahulikuld talvele vasta mennä Tammistu; Voisimme jälle kuo puole (kodu poole) hakkada menemä Viinistu; Ei voind tulla tormi käde vähikäse (väikese) paadiga Pärispea

ölgerdämä <ölgerdädä, ölgerdän> hlv kõndima ▪ Ehtu oli juo kääss kui ölgerd tulla Virve

üsägi üldse mitte; ühti; mitte kunagi ▪ Lubas tulla, ei vade tule üsägi Pärispea; Ei üsägi unesta sinu üätegu (heategu) Tammistu Vrd ühtä, üsige