[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kaik <kaige, kaike>, keik <keige, keike> kõik; kogu ▪ Sest kaigest oli vähä kasu Viinistu; Ärä usu kaikie juttu Pärispea; Prangli rahvas käisite keik siit kardulid viemas Kaberneeme Prangli rahvas käis kõik siit kartuleid viimas; Elu keik kergemaks ja paremaks läind Kaberneeme; Vierad ei saa arvu kaigist sanust Pärispea; Kui sul raha on, saab kaiki Pärispea || (rõhutava sõnana) ▪ Rannarahvas üöldi, et nie on ige vastatuleligud ja kaik Tapurla || kaige (ülivõrde väljendamisel) ▪ Neie arvamise järel oli sie siis kaige paremb toit joulu ehtul Tammistu Vrd kaikse