[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

ahkerast ~ ahkerasti
1. usinalt, agaralt ▪ Tegi tüöd ahkerasti Pärispea
2. kiiresti ▪ Olis ahkerast kohe mend, siis olis igä vergud pääständ Viinistu

arvudu <arvutuma, arvudundu> arutu; suur, tohutu ▪ Sie arvudu rumal vipsa ja torki toist sanuill ilma et olis pohjust Pärispea; Arvudu hulk oli kanu Pärispea Arutu hulk oli kanu

asu rahu, mahti ▪ Päiväl on palav ja paarmud, üösel poissid ja sääsked, asu ei ole enämb kussagil Tammistu; Sie on jusku marakratt, mitte kussagi asu ei ole toisel Pärispea; Ei annetud asu, et olis nadukane silmä kinni last Tammistu

einekäne <einekäse, einekäst>, einikäne <einikäse, einikäst> väike tükike, raasuke ▪ Einekäst omald ei süö Tapurla; Väikene einekäne (maatükk) suo siess Pärispea; Leigati tükk rasva (hülge) külist ja sie leigati viel vähikästeks einikästeks Pärispea; Olis siis einikäne leibägi Viinistu; Anna selle vierale lapsele ka üks einikänegi saia oma kääst Pärispea Vrd eine

eläv <elävä, elävä>
1. elusolev; elujõuline ▪ Langesin tua lagast maha eläväks kuolevaks Tammistu Kukkusin elumaja lakast alla poolsurnuks; Eläväd kalad ujuvad vasta vett, surred vade lähteväd juoksuga seltsiss Pärispea Elusad kalad ujuvad vastu vett, surnud aga lähevad vooluga kaasa; Näge inimist eläväst ilmast, ei kuolend kustagi Viinistu (öeldi, kui tuttavaga harva kohtuti)
2. elavaloomuline ▪ Päiväl palju paarmu ja hobused irmus eläväd, rapsivad kangest Kiiu-Aabla; Eläv nindagu elävobe Tammistu Vrd eläväne
3. ainuski ▪ Olis siel üht elävä pudeli siel küögiss old Turbuneeme; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Pärispea

hagasküüt <hagasküüdi, hagasküüti> sõnakuulmatu, ulakas laps ▪ Küll selle hagasküüdile olis obedust tarvis Viinistu Vrd hadasküüt

hauskar <hauskari, hauskari>, auskar <auskari, auskari>, ausker <auskeri, auskeri> käsikühvel paadist vee väljaloopimiseks ▪ Tämä ise luopind auskariga paadist kogu tie vett väljä, muidu olis umbe menned Tammistu Tema ise loopinud hauskariga paadist kogu tee vett välja, muidu oleks põhja läinud; Haabase hauskariga (loobiti vett välja) Pärispea; Veiksel paadil oli ausker, suuremal oli pump Kaberneeme

higi|haduss piltl kibekiiresti, pea märg ▪ Tuline kiire aeva, et kogu aja higihaduss Virve; Kustas sa nüüd ninda tuled, kohe higihaduss jusku olis tuli lahti olema Pärispea; Vihmasauga täüdüb ne vergud kohe rannass higihaduss ärä päästädä, muidu tege märjäks Pärispea

häbü <häü, häbü>, äbü <äü, äbü> häbi ▪ Kuerad lapsed, kuerad vanemad, äütä kasvavad, äütä eläväd Tammistu Ulakad lapsed, ulakad vanemad, häbita kasvavad, häbita elavad (nagu vanemad ees, nii teevad lapsed järele); Häbü olis old hakkada abi hüüdämä Viinistu Piinlik oleks olnud hakata appi hüüdma; Häbü pidäs olema Pärispea

hängästämä häŋŋästämä <häŋŋästädä, häŋŋästän>, ängästämä äŋŋästämä <äŋŋästädä, äŋŋästän> ahnitsema ▪ Sie aga häŋŋästäb kaik omale Viinistu; Laps äŋŋästäb kaik toiste iest ärä Tammistu; Küll moni inimine on kange kaiki häŋŋästämä, muutku olis vade omal Pärispea Vrd hängämä

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav) ▪ No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekas ▪ Ku aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. oma ▪ Henes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

julla <julla, jullat> väike aerupaat ▪ Olis tarvis jullat, miŋŋegä menisimme toisele saarele Viinistu Oleks tarvis jullat, millega läheksime teisele saarele; Julla oli sie kaige vähemb paat, sengä käüdi siis kammilavergul Pärispea; Julla oli, no sie oli nisukune laeva luubi tauline, kiiluga Tammistu

juodik <juodigu, juodiku> joodik ▪ Kui paremba miest ei saand, niisuguselle juodigulle ka ei olis maksand mennä Viinistu; Ei sest juodigust enämb asja (korralikku inimest) saa Virve

jüri|päiv <jüri|päivä, jüri|päivä (teine osis esineb ka lühenenud kujul)> jüripäev, 23. aprill ▪ Kes keväjäl enne jüripäivä hussi tappab, sie pidi ühüksä pattu andeks saama Viinistu; Kui jüripäiväl pohja tuulega sadab, siis tuleb vilets rukkileikus Tammistu; Sügüsel oli laat, joulu iel toine, küündläbäl kolmas ja jüribäl neljäs Tapurla Vrd jürg

kaasass
1. määrs kaasas, ühes ▪ Vanemad poissid nie ka hakkasid puutüöd igä tegemä, kävid isägä kaasass juba Viinistu; Eks mul oli igä lounatleib kaasass Pärispea Eks mul oli ikka lõunaleib kaasas; Pimejäl ehtul olgu igä sähkü (taskulamp) kaasass Viinistu
2. tagas koos, seltsis ▪ Oppis isa kaasass laevamiheks Pärispea; Eks nuored mihed akkand vanuje kaasass ülgejääl käümä Tammistu

kabinad mitm <kabinue ~ kabinuije, kabinu> varustus; asjad ▪ Tuo kaik kabinad paati, siis voimme hakkada merele menemä Pärispea; Kasi oma kabinuijega Tapurla; Kui tüökabinad siin olis, piaks sen kerda tegis Viinistu Kui tööriistad siin oleks, teeks selle peagi korda; Poiss mene oma kabinuega nüüd iest ärä Viinistu; Kaik kabinad, mes vaja, paadiss olemass, aerujest ja jalapuist saadik kerrass Tammistu

kade <kadeja, kadeja> omds, nimis kadedust tundev (inimene) ▪ Oma külä poissid olled jälle kadejad ja pahased, et nindasugune tore tütrik oma küläst väljä viiä Tammistu; Naised on nii palju kadejad, et ei saa elädä Juminda; Kadejad kieled löüdäväd piagi terä amba ala Tammistu (kadedad leiavad ruttu põhjuse laimuks); Ei kade nägis, et toisel ka midägi olis Viinistu Kade ei või näha, et teisel ka midagi oleks

kajajas <kajaja, kajajast> kajakas (Larus) ▪ Kui meress vesi touseb ja kajajad maale lendäväd, tiedäb jälle tormi Pärispea Kui meres vesi tõuseb ja kajakad maale lendavad, ennustab jälle tormi; Rannald kuulus kajajie kisa Viinistu; Moni kajajas tegeb ääld niigu kennegi olis naurand Kolga-Aabla

kankalass, kankalasse, kankaluss pulstunud ▪ Hiuksed o sul samate kankalass kohe jusku olisid magusa pähä pand Pärispea; Leika kuerald karvu lühümäks, lähteväd juo kankalasse kaik Pärispea; Olis vade vett ja kammi küll neist kankaluss hiustest asja sais Viinistu

kaul <kaula, kaula> kael ▪ Kaul must kui rattarumm Viinistu; Suur näplik (vistrik) kaula pääl Viinistu; Kaul läks kangeks Pärispea || kaula endale kaela, õnnetuseks ▪ Siis läks onneks, aga muidu olis saand prottugolli kaula kohe ja trahvi Tammistu || kaulass ~ kaula pääl vaevaks, kohuseks ▪ Eks sie (töö) ole minu kaula pääl, minu kaulass Tapurla || piltl ▪ Kiidedä kaulasa katki Tammistu (kiidetakse palju)

keski <kellegi, kedägi> keegi ▪ Keski mulle kirjut Juminda; Mitte keski ei tiie Pärispea; On keski näht midägi laeval? Viinistu; Nüüd olen üksi ja ei ole mul toisi kedägi Juminda; Ei mina nähnd ega kuuld kedägi mihi Tammistu; Ei tänä old kalu kellägi Viinistu; Kas kellägi olis kellu kaasass? Pärispea Kas kellelgi oleks kella kaasas? || kedägi kellist mitte kedagi ▪ Ega old kedägi kellist, ken olis ka vahestigi avitand Pärispea Vrd kengi

kikki|varbulla kikivarvul ▪ Piduld tulimme kikkivarbulla, emä olis muidu kuuld Viinistu Vrd kikkivarvul, kikkivarvusilla

kloukima <kloukida, klougin> aplalt jooma ▪ Klougib niigu olis kaevul Juminda Vrd kuukima2

kohaline1 <kohalise, kohalist> kohane ▪ Ma olisin selle härjäle andand, olis mul old paras kääkohaline (malakas käepärast), mes sen tigejä luomaga sis tehä Pärispea

kohisema <kohiseda, (ta) kohiseb>
1. ▪ Sidä vaheaiga ei oldki palju, et se meri ei olis kohist Viinistu Seda vaheaega ei olnudki palju, et see meri ei oleks kohisenud
2. hoogsalt liikuma ▪ Kui perä nurgald sie tuul oli ja suut (soot) paraeast siess, siis nii paraeald kohiseb mennä (purjepaat) Viinistu

kohmesse kahutanud, kergelt jäätunud ▪ Sügüse ilja pääle akkas kohe maapinda kohmesse panema Tammistu; külmaga jäigaks ▪ Moned kraed külmä olis tehnd kaik paulad ja nüörid (kalavõrgul) kohmesse ja kangeks Tammistu Mõned kraadid külma oleks teinud kõik võrgupaelad ja nöörid külmaga jäigaks ja kangeks

korge <korge, korget> kõrge ▪ Korged lained meress Pärispea; Sie o nii korgess et ei saa käde Pärispea See on nii kõrgel, et ei saa kätte; Keväde selge ilmujega kaŋŋast maid ja saari suureks korgeks, nindagu olis palju ligemälle tuld Tammistu || korgemalle kõrgemale ▪ Ega korgemalle saa lendädä ku siived kandavad Pärispea (vanasõna) (enda võimeid ei tasu üle hinnata) || korgemal kaugemal meres ▪ Korgemal, kus nuoda luomad olid, oli jää palju tugevamb Tammistu

kramp <krambi, krampi> teatud sulgur ▪ Toisess luugi servass oli raud kramp, mes ois luuki kinni Tammistu

kräünümä <kräünüdä, (ta) kräünüb> kräunuma ▪ Kräünüb nindagu olis kennegi sava pääle astund Tammistu Kräunub nagu oleks keegi saba peale astunud; Mes‿se kass kräünüb aeva ukse taga, lase tuba Pärispea

kuer <kuera, kuera>
1. koer, koduloom ▪ Meil ei old kuera Viinistu; Kuer haukus viera pääle Pärispea
2. ulakas, üleannetu; kelm, suli ▪ Kuerad lapsed, kuerad vanemad Tammistu
3. raskus kootava kalavõrgu küljes, mis hoiab võrgu sirge ▪ Kuer pandi rippuma, üks kramm siess, et ois vergusilmad sirged Viinistu Vrd kuersi

kuhi <kuhja, kuhja> heinakuhi ▪ Üks saad old viel kuhja pääle panematta, siis olis kuhi valmis saand Viinistu; Kuhja tehti siis kohe, kui einad said valmis, siis akkati kuhja juure vedama Kaberneeme

kuis|kuigi kuitahes, ükskõik kui ▪ Tämä (kapsaleht) otta sen poledigu maha, vaika kuiskuigi vanaks viaks olis poledik juo ottand mennä Pärispea See (kapsaleht) võtab selle põletiku maha, olgugi ükskõik kui vanaks veaks olnuks põletik juba läinud Vrd kuikskuigi

kuld|nokk <kuld|noga, kuld|nokka> kuldnokk (Sturnus vulgaris) ▪ Ei tiie kas juo onnigi kuldnokkil pojad väljäss, aeva siuksumine kuulub pesäkarbist Pärispea; Kuldnokkijele pandi keväjäl puurid puije külgi, et olis ouess linnulaulu kuulla Juminda || piltl piirivalvur ▪ Eks ne kuldnogad kävid aeva müöde randa ja müöde tied ka neid piiridükse vedäi passimass Pärispea

kummuma <kummuda, kummun>
1. kummuli minema ▪ Siel on nied viealused kaljud, olis sinne pääle mend, kummund viel ärä Kiiu-Aabla (Helsingisse sõidust)
2. kummuli ajama ▪ Tänä huomigull pidi kohe paadi merel tormiga kummuma Pärispea; Kesk Suome lahte tuld iili tuul pääle ja kummund paadi ärä Tammistu

kus kus; kuhu ▪ Soimada said igäst kandist, kus küll (küllalt palju), kus vaja (puudu), ole aga mies ja oda kaik vasta Tammistu; Kus sa tied tuld, tuleb tuli üless ja külä pääle Viinistu; Kus sa lähäd salgud laialla? Pärispea; Kus sa ninda nüd leikama paned jusku olis tuul taga? Pärispea

kökk <kögi, kökki> saad ▪ Oue pääl oli kümme kökki Virve; Ehtuks (õhtuks) pandi heinäd kökki Viinistu; Sield olis kögi heinä saand Pärispea Sealt oleks saadu heina saanud Vrd kegu

lammas ~ lambas <lamba, lammast> villkattega koduloom (Ovis) ▪ Keskpäiväl olid lambad lahti oma tanuvass Tammistu; Ega sest lambast enämb midägi saand, lambas oli igä surd Viinistu; Lamba pieti Pärispea Lambaid peeti; Poissid kävid lambass Juminda Poisid käisid lambakarjas

lentsutama <lentsutada, lentsudan> hulkuma, asjatult ringi käima ▪ Eks temä siis lentsut puol suve ringi, Lättiss ja kus ta kaik kävi Virve; Olis vanamuor kodu ka ümber künne (natuke) midägi teind, muutku lentsut müödä külä Virve Vrd letrustama, longerdama, lotrustama, löngerdämä

mielissäss
1. heameel ▪ Laps oli ninda mielissäss, ku sai tuodud uus palidu Pärispea
2. meeleldi ▪ Mielissäss olisin ostand omale toise lehmä, aga eini ei olis jatkund üle talve Tammistu Vrd mielikäsest

niine|puu <niine|puu, niine|puud (2. osis sageli lühenenud)> pärn ▪ Niinepuu oied on üäd mitma tove vasta Virve Pärnaõied on head mitme tõve vastu; Niinepu lehed o libejäd (vihtudes) Pärispea

olema <olla, olen> ▪ Olis (oleks) pidänd eile ehtul vergud meresse laskema Pärispea; Meie mihed onvad tänä Rüäss (Rüä madalal) merel Viinistu || ollagi (eitavas lauses) mitte sugugi ▪ Metsäst ei löüdänd sieni ollagi Pärispea; Ei tuld ollagi miele ka sinne mennä Viinistu

pakkane <pakkase, pakkast> pakane; väga külm ▪ Olis nüüd omite et kova pakkast ei tule Virve; Tulid nied pakkased aestad Viinistu; Sormed kohe kirvendäväd (valutavad), ninda pakkaseks mend Pärispea

parandama <parandada, parandan> terveks tegema, katkist asja parandama ▪ Mei parandimme verku Pärispea || haigust ravima ▪ Ma olis talle rääkind neist rohtujestki midägi, et olis saand parandada Juminda (vähihaigusest)

paremb <parema ~ paremma, paremba> omds parem ▪ Tie sie asi toistmuoti, et olis (oleks) paremb Virve; Paremb käsi Tapurla; Paremald puold Salmistu || määrs paremini ▪ Kaige paremb läks punasesse verku kala Tammistu Vrd paremi

perimä <peridä, perin>
1. küsima ▪ Laevamihed akkand perimä, mes koht sie on Tammistu; Käüdi perimäs, et kes löi vade neie poissil pää lohki Pärispea
2. pärandusena saama ▪ Sul suri vanaemä ärä, palju sis ka perisid? Pärispea; Sie (niinimetatud tulekahjumärk) on küll niisugune peritäv asi, sest mojub lapsesse Tapurla || omastama, omandama ▪ Löüs toise mihe kraami ja peris sen omale Tammistu || osaks saama ▪ Vade ei (tema) alust tänä üesel ka hüä ei perind Pärispea Tema laeval ei läinud hästi täna öösel; Lähemme kuo (koju) ku juo pime perib Pärispea (pimeneb); Ku olis (piirivalvega) kogu juhtund, siis trellid olis perind Viinistu (oleks vangi pandud)

pidämä2 <pidädä, piän> pidama, kohustatud olema, vaja olema ▪ Kas siis pidäb sinu vedämiseks tellimä lennugi? Tammistu; Sen asja olis ammust aiga pidänd kerda ajama Pärispea; Pidäs midägi tegemä Virve Peaks midagi tegema; Pi˛in (pidin) menemä ise omale leibä tienimä Kiiu-Aabla

pime <pimejä, pimejä> ▪ Ilm oli sidäaiga juo pimejäks mend Viinistu; Tihejä silmägä rüsä olis jäänd liiga pimejäks ja lohe kart pimejässe mennä Tammistu Tihedasilmaline rüsa oleks jäänud liiga pimedaks ja lõhe kartis pimedasse minna || piltl piimata ▪ No nüüd olemme mei ka pimejäss, ei enämb saand huomigull ühtägi piimä Pärispea (lehm ei lüpsa enam)

puom <puomi, puomi> poom purjepaadis, rõhtpuu masti allosas ▪ Siu (seo) seil puomi külgi kinni Pärispea Seo puri poomi külge kinni; Puom oli all viel, et ois alumase seili servä sirge Tammistu; Purje trehvimine (rehvimine), seili kiereti ümber puomi Viinistu

pähe ~ pähä tõttu ▪ Sie asi olis (oleks) küll unaruse pähe väljä tulemata jäänd Tammistu; Toiste kalakorv on jäänd unestuksie pähä meile, ei ole old mielessigi ärä viiä Pärispea || unestuse pähe ~ unestuksie pähä unustusse ▪ Maluaua püüd jäi (aastail 1920–1948) unestuse pähe, kennegi siel pruovimass ei käünd Tammistu; Monel o menned nie vanuje asjue muistamised unestuksie pähä Pärispea

radus <radusa, radusa> meeldiv, mõnus ▪ Judusta mulle raduks, on radus kuuldada Tapurla; Ega sie maast korjamine ninda radus old ku paadist Tammistu; Vein (viisin) lapse toise peresse, et olis toiste lastega radusamb Virve Vrd rattus

rehknu <rehknu, rehknu>
1. matemaatika, arvutus ▪ Rehknu tegemine kuoliss on kohe meie poissil nalja asi, sel o nii hüä pää Pärispea
2. arve, arveldus ▪ Eks täü neid kala rehknusi kuu lobuss igä klaarida Pärispea || rehknusse piltl süüks ▪ Tegi tütrigülle lapse ja nüüd ajab toise rehknusse Pärispea (ajab teise süüks); Käüdi vargal ja tehti kohe nii ilusasti toise rehknusse, et ime Pärispea
3. mõte, plaan ▪ Jüskü olis palitu tagistand vie pumpamist, siis sess rehknuss viskasin palitu seljäst ärä Viinistu; Ei sidä rehknu maksa sul pidädägi, et mihele lähäd Pärispea; Hüä rehknu, sest saab rehknu Tapurla Hea plaan, sellest saab asja

rohmagas <rohmaka, rohmagast> rohmakas, viimistlemata ▪ Sie kapp nägüb olema ninda rohmagas justku olis vaide kirvetüö Pärispea

räbüläd mitm <räbülüje, räbülü> hülge loivad ▪ Sain viel räbülüjest kinni kraamada, muidu olis (hüljes) jää ala mend Tammistu Sain veel loibadest kinni krahmata, muidu oleks jää alla läinud; Nie räbüläd o hülgel neh kaikse rasvasemmad, mihed igä süöväd räbülü hüästi Pärispea

suutme <suutme, suutme> suue ▪ Kuusepuust oli rüsä puom, mes päälimäse suutmepaula lahti ois Tammistu; Suutme oli all, kus kalad läksite (läksid) sinne sisse, alla suutmesse Kaberneeme; Jue suutmejeld (jõesuudmetest) saadi merest silmusi ka Pärispea

suutumaks sootuks, täiesti ▪ Tuhlid (kartulid) o keväjäl suutumaks otsass Viinistu; Hävidin ludikad kaik suutumaks ärä, no nüüd o hüä magada Pärispea; Ei ole viel juhtund, et savi ja kived olis kerraga suutumaks otsa loppend ja puudu neist ka ei tuld Tammistu Vrd ihan, peris, täüest

särvin <särvine ~ särvinne, särvind> eriti maitsev söögikõrvane ▪ Mes sest siast perele siis oige olis jatkund, ninda subi särvinneks Tammistu; Habakabustu tehti alade talvesärvineks Pärispea; Pühiks tehti igä midägi särvind Pärispea Pühadeks tehti ikka midagi eriti maitsvat Vrd särve

ta`bett <ta`betti, ta`betti>, ta`biet <ta`biedi, ta`bieti> tapeet ▪ Vai sis ennemb aigul oli sidä ta`bieti, et olis seinä pand Pärispea; Tuli linnast ta`bettijega Tapurla

tarbeni piisavalt, vajalikul määral, niipalju kui tarvis ▪ Odin kohe rohkemb, et olis tarbeni Virve; Ku leibä tarbeni ei old süüä, ega siis ka koht (kõht) täüs kaua küll ei seisund Pärispea; Tämäle sis on tarbeni hüäd leuad annetud Viinistu (osav jutumees) Vrd tarbeks, tarbesa

tehas <tehta, tehast> võrguhunnik paadis ▪ Vergud vieti merest väljä, nüüd oli paadiss tehas Viinistu; Külmägä panna vergud neh tehtasse Pärispea; Kui oli külm aig, siis täüdüs nie tehtad riidegä kinni mattada, muidu olis pand vergud sinne tehtasse jäässe Viinistu

teiskama <teiskada, teiskan> kiiruga askeldama; asju ajama ▪ Mes kuradi asja sa teiskad kogu aja Virve; Teiska siin kogu päiv, ei sendä nää, et midägi olis tehtud Viinistu; Kas kodu enämb tüöd ei löüdü, et aeva külä vahel ringi teiskad? Tammistu; Küll tämäl välejäl sidä teiskamist alade on, küll siin küll siel Pärispea

tienistüs <tienistükse, tienistüst> teenistus, töötasu ▪ Tienistüs jäi igä peris vähikäseks Viinistu Töötasu jäi ikka päris väikseks; Kui olis tahtund radast ostada, olis mend kogu suve tienistüs Pärispea Kui oleks tahtnud ratast osta, oleks läinud kogu suve teenistus

tohvajus <tohvajukse, tohvajust> pahvakas, sahmakas ▪ Olis nüd tuld hüä tohvajus vihma Tapurla; Tuli neid udu tohvajuksi ka viel Tammistu; Läks umbpilve ja tuli niisugune tohvajus lund Tammistu

torkama <torkada, torkan>
1. pistma; (sisse) panema ▪ Ei tiie migä torkas jalga, paistusse ajab ja valutab kohe Pärispea; Nie hempalad püksüd on viel vahest paati tervaess jalga torkada Viinistu || piltl ette kandma, välja andma ▪ Ega me muidu olis tiedäned, moni jälle torkas Pärispea piltl (kandis ette, andis välja)
2. äkki meenuma ▪ Mul torkas kaik miele Viinistu Vrd turkama

trahv <trahvi, trahvi> karistus, rahatrahv ▪ Ans (andis) suure trahvi neile, sendä et nämäd sinne peitu läksid Virve; Sen trahviks istud nädäl aiga kodu paigal (koduarestis) Juminda; Kui suol paadist kas mere pääl vai rannass käde saadi, ueti suol ärä ja tuoja sai trahvi Tammistu; Ega sidä sis sallitud, et luomad viljass olis pahnaned, olis uetud (oleks võetud) trahviks palgast maha, viel sestigi vähäsest Pärispea

tugistuksi ~ tugistuksisse, tugistuksiss lämbumisseisundisse; lämbumas ▪ Lehm oli endäst köüe otsass ninda tugistuksi mässind, et olis varsi korvad pää ala pand Tammistu; Päss oli paulass jäänd tugistuksisse, vade viel jousimme abi ümbäril Pärispea Jäär oli köies jäänud lämbumisohtu, aga veel jõudsime juurde appi; Sie poiss on tugistuksiss, paul on pingu ümbär kaula kohe Pärispea Vrd tugestuksisse

tönki || tönki tegemä (~ saama) ▪ Tönki tehä ninda, et üks odab kädest ja toine jalgujest ja siis lassa persetpäidi vasta maad ige mittu kerda kohe Kolga-Aabla; Eks tei tehned tönki (kupjale), ottaned ranna tütrigüd kamba pääle toise sirulla pellulle ja andaned kohe ninda, et olis küll saand Pärispea; Kes ei ottand peiupoissi juure omale üösi, nie said siis kaik tönki Tapurla

use <useja, useja> mitu, palju ▪ Ei kuigi useja kuud enämb olis topsind Viinistu Kuigi palju kuid ei oleks enam vastu pidanud; Näil old juo oite use lehmäluom Pärispea

vahest mõnikord ▪ Kävi vahest siis ka Konnuss omaksi valatamas Viinistu Käis siis ka mõnikord Kõnnus omakseid vaatamas; Vahest tegeb kova tuulega jääd ka Viinistu; Minulgi oli vahest siest aige Tapurla; Vahest ehtul vast metled, midä olis voind huomigul tehä Pärispea Vrd toinekerd, vahel1

valuma <valuda, (ta) valub> nõrguma ▪ Olis kohe pand suolvede (toored kalad), olisid ärä valuned Tapurla Kui oleks kohe pannud soolvette (kalad), oleksid need ärä nõrgunud Vrd valguma

varekse|kübär <varekse|kübärä, varekse|kübärä> ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia) ▪ Vareksekübärä ois on sinine Virve; Vareksekübärü oli üä näppijele kübärüks panna (lapsena) Juminda