[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 146 artiklit, väljastan 100

aiguna aeg-ajaltSügüsül sai aiguna merel ka käüdüd Viinistu; Minu emäemä oli ka aiguna meie juuress Turbuneeme Vrd aigunesa

ainuvasti peaaegu alatiAinuvasti jääb tämä kabeli iljaks Tammistu; Minu arvamine lähteb ainuvasti täüde Pärispea

andama <andada ~ anda, annan> andmaKas leibägi anneda? Leesi (viletsast toidust); Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu Ta andis rooli minu kätte; Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) (öeldi, kui keegi uppus); Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksa) || piltlMeri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) || järel andama vaibumaTuul ans järel Kiiu-Aabla || tagasi andama taandumaOmitegi hakkas haigus neh tagasi andama Pärispea

asemel, asemelle tagas asendades, välja vahetadesTegi sidä minu asemel Tapurla; Sen asemel, et lapsi valmis tegid, tehnd parem kubu agu Tammistu hlv (pahade laste vanemate kohta); Olisin ma saand kedagi oma asemelle Tapurla

avitama <avitada, avidan>
1. aitama, kasulik olemaMendüd avidettud suol paadist kuo kanda Tammistu Mindud aidatud sool paadist koju kanda; Mes sie enämb avit Tammistu Mis see enam aitas (polnud enam kasu); Ma igä ka suuremaks ku sain, avidin villu juo kraasida Pärispea; Avida minu vähäkäse Viinistu
2. piisama, jätkumaSen pääle jäänd laste tulemine toppama, avit joba Tammistu Pärast seda jäänud laste sündimine pidama, aitas juba
3. kõlbama, sobimaRugi jahud avidid ka kohvi tehä, ega jahud ilma siguritta avitanned hüäst Pärispea
4. saama, võimalik olemaMeil ei avitand huomiguni uotada Viinistu Me ei saanud hommikuni oodata

edesi
1. edasi, (liikumisel) ettepoole, kaugemaleTierada päidi läksimme aeva edesi Tammistu Teerada pidi läksime aina edasi; Siis olid seilipaadid kaik, ninda et täüdüs ise oma voimaga (jõuga) neid igäl puol siis edesi soudada Pärispea
2. jätkuvalt, üha, endist viisiTurskapüüd kävi edesi Tammistu; Siis läks soit jälle edesi Viinistu
3. ühelt teiseleMinu isa oli rääkind kui viel eläs ja emä rääkis sidä minule edesi Tammistu

eksutama <eksutada, eksudan>
1. eksitamaNaaburinaine eksut minu metsä ärä Viinistu
2. segama, häirimaÄrä sa nüd aeva eksuda toist, ku eksudad, lähteb jo segamiste kogu lugemine Pärispea

eri
1. isiklikMonel oli eri verk paadiss ka, sie ei puutund seura asjasse Viinistu; Sie raamat o igä minu eri Pärispea
2. eriline; eriotstarbelineSie oli kohe üks eri selts langa, vergu niit Viinistu

haisu|eli <haisu|eli, haisu|eli> lõhnaõliKennegi on minu haisueli ümbär kummund Viinistu

hammustama <hammustada, hammustan>, ammustama <ammustada, ammustan> hammastega haarama ja eraldamaHammustab suured suutäüed Tammistu || puremaPrusklane (punane sipelgas) hammust minu Viinistu

harm ~ harmi <harmi, harmi>, arm2 <armi, armi> omds, nimis meelehärm, kurb meel; kurb, nukkerEluilmass enämb sie arm mielest ei kau Tammistu; Mul on harmi miel, tegi minu miele armiks Tapurla

haud <haua, hauda>, aud <aua, auda>
1. kalm, surnuhaudAual on suur korge marmor rist pääl Tammistu || piltlMinu suu on nindagu aud Tammistu (vaikib); Toine jalg hauass, toine haua pardal Tapurla (Vana või haige inimese kohta); On omale meress aua löüdänd Tammistu (uppunud)
2. sügav koht (25–50 sülda) meres, hauakohtVergud sai lastud tänä kohe hauda, ei tiie kas saab huomigul ka kalu vai ei Viinistu; Sügüsül vahest saab hauast hüäst palju kalu Pärispea; Vergurivi ots ulatus kohe hauda Pärispea

haugutama <haugutada, haugudan>, augutama <augutada, augudan> näägutama, hurjutama, narrimaHaugut minu kallal Pärispea; Igäüks haugutab, kel suu poigite nenä all Viinistu; Mes sie rahvas augutab Virve Vrd haugutelemä

heiduksi ~ heiduksisse, heiduksiss kohkunud, hirmunud olekus(se)Oh minu päiväd! (öeldakse) ku uudis pane heiduksi Pärispea; Ma ehmadin hendäs sis kohe ninda heiduksisse Pärispea; Mürist ninda, et olime kaik kohe heiduksiss Pärispea; Midäs sield metsäst ninda kuulid jälle, et oled heiduksiss? Virve

heidutama <heidutada, heidudan> ehmatama, hirmutamaMes sinu ninda nüd heidut, et haigeks jäid? Pärispea; Ärä tule minu heidutama oma juttujega Viinistu

heituma <heituda, heidun>, eituma <eituda, eidun> ehmumaKui laps heitus, siis oli esimäne asi, suhkuri vett tehti Viinistu; Peris eitusin ära kui kuulin ukse tagand kobina Tammistu; Külä kuer juoks hoduga (suure hooga) minu puole, ma heitusin ninda ärä et Pärispea; Kust sa nii heitund näügä tuled? Viinistu

hieruma <hieruda, hierun>, ieruma <ieruda, ierun>
1. masseerimaLiesil (Leesi külas) oli üks vanamies, kes oskas üästi ieruda Tammistu; Minulgi oli vahest siest aige, siis tämä ierus Tapurla; Hieru vähäkäse minu kaulasuoni, ninda se pää valutab et Pärispea
2. hõõrumaKing hakkab hieruma, hierus jala katki Pärispea

hing2 <hiŋŋe, hinge>, ing <iŋŋe, inge>
1. õhkKu (kase) mahl pandi riistasse hinge ala, läks se hüäks habaks juomiseks kohe heinäajaks Pärispea
2. elu, eluvõimeHiŋŋevaara enämb nüüd ei old Viinistu Eluohtu enam nüüd ei olnud; Kas olete jo oma sia ottand iŋŋeld ärä (tapnud)? Tammistu; Kärbäsed tousevad hinge Tapurla || hiŋŋe ala ~ hiŋŋe sise piltl keresseEi oda viina hiŋŋe sise Tapurla; Panid kogu süldü kerraga kohe hiŋŋe ala Pärispea || piltl töökord, tegutsemishoogOled igä nühkämüs küll, eit (sa ei) saa, ega saa tüöle hinge sise Pärispea
3. inimeneÜks väsümädü ing tämä oli Tammistu; Kolm hinge toita Tapurla
4. hingamineHing puhuduksiss Tapurla; Ei joua enämb juossa ing on rinnuss kinni Tammistu
5. inimese vaimne pool, tunnetega seonduvHing meni täüs Pärispea (vihastamisest); Sie ei mahu minu hiŋŋe sise Tapurla

hoidama <hoida, hoidan>, oidama <oidada ~ oida, oidan> hoidmaHüle hoidab poiga Viinistu Hüljes hoiab poega; Katsu kinni oidada Juminda; Hois oma riidi kabiss Pärispea; Siis ott (koolmeister) minu oma last hoidama Pärispea

huol <huole, huold>, uol <uole, uold>
1. hoolitsus, hoidSie (imik) ta˛ab uold saada, piad puhta pidama Kaberneeme See (imik) tahab hoolitsust saada, pead hoidma puhta; Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu ||Ega tä pääse kuhugi, neh on just vuode huoleks Pärispea || uolega hoolsaltTiemme ko`luosi tüöd suure uolega Leesi
2. mure, vaevKohe hüä huoleta asi, ku on hein tehtud, las siis sadada Pärispea

häklämä <häklädä, häklän> linu sugemaMinu selg jääb haigeks häkläes Tapurla; Häklämise tolm käüb rindue pääle Tapurla || piltl tuuseldamaSie sai oite häklädä, sidä on oite häklätüd Viinistu

hämmendümä <hämmendüdä, hämmendün>
1. kaduma, peitumaKaik kumudiss kugerpallu, tiie kus ne minu rädid hämmendünd Viinistu; Käbü (võrgunõel) vois hämmendüdä vergu sise Viinistu
2. vääratama; äparduma, nurjumaKui juduga vähä hämmendüd, kohe paha lahti Viinistu; Vähäkäse vaide jalg hämmendüs ja kohe kävin kiveld külillä meresse Pärispea; Ega neil poistel lugu ole, ku üks tütrik hämmendüb, kohe huomispäiv odab toise jälle Pärispea Vrd ämmeldümä

härgitämä <härgitädä, härgidän> õhutamaHärgit minu mennä johvigalle Viinistu Vrd ehutama

hävestämä ~ hävästämä <hävestädä ~ hävästädä, hävestän ~ hävästän>, ävestämä ~ ävästämä <ävestädä ~ ävästädä, ävestän ~ ävästän> häbistamaMa hävestin kohe neid poisikasi, keda (oma) pientrujest käde sain Pärispea; Ninda kohe ävest minu kaikije iess Virve; Minä hävästän sinu Tapurla

högüdüs <högüdükse, högüdüst>, ögüdüs <ögüdükse, ögüdüst> vilets ehitis; koorem, kraamTuul vieb mere pääl üht högüdüst, ei tiie mes sie on Viinistu; Kogu högüdüs langes kaula Viinistu; Ei sie högüdüs kelba kenelegi Pärispea; Nüüd sie ögüdüs on kaik minu seljäss Juminda Kogu see kupatus on nüüd minu kanda

ilda <ilda, ilda> õhtuTuleb ilda, saab puhkama Tammistu; Tule minu ilda istumaie, videlikku vietämäie Tapurla (rahvalaulust)

ise ases <enesä ~ henesä ~ henes, endäst ~ hendäst ~ henest ~ endäs ~ hendäs>
1. (isikut rõhutav)No mies old ise jälle niisugune aigetand (haigevõitu) Tammistu; Minu henesä tehä Pärispea; Seljätaaka ei olis suitand henes kaasass kaugale veljädä Kolga rand Seljakoormat ei oleks suutnud endaga kaasas kaugele tassida; Siis olin pisukane, poldin henest Pärispea Siis olin pisike, põletasin ennast; Katsu oma päivätüögä endäst ja oma peret toita Tapurla; Hendäst varustetti parembie riidigä ja kingijegä, mes igä Suomess halvemad olid kui siin Viinistu Ennast varustati paremate riietega ja kingadega, mis ikka Soomes odavamad olid kui siin; Ise vanemaks, haigus nuoremaks Viinistu (kõnekäänd) (Inimese vananedes halveneb tervis) || hendäs(t) täüs ülbe, isekasKu aeva oled hendäst täüs, ei siis kennegi sinu salli Pärispea Kui aina oled ennast täis, siis ei salli sind keegi Vrd itse
2. omaHenes kuub o kaik must, kuidas sengä puodi lähäd Pärispea; Henes pojad olid pisukased Suurpea

jaks <jaksu, jaksu> jõudPaljuks sul sidä jaksu joudu piisa Pärispea; Ei minu jaks sest küll üle käü Tammistu; Mies on paraaigu täüess jaksuss Viinistu

järg1 <järje, järge>
1. järjekord, kordSie oli kohe nädäl paar järjega kohe siin Tammistu; Minu järg on mennä Tapurla
2. (millegi) järgne aegSuure tormi järg ja ilm aude Tammistu
3. perioodEks siis samate silku läks rohkemb, kui tüö järge oli, sügüse vilja koristamise ja siis karduli ottamise ajal Tammistu

kaagastama <kaagastada, kaagastan> läkastamaSuits ai minu kaagastama Pärispea Vrd kagistama

kaamutama <kaamutada, kaamudan> segi ajamaSa nüüd kaamudid kaik minu asjad kohvriss segamiste Pärispea

kandama <kandada, kannan>
1. kandma, tassimaKans verku Pärispea (Ta) kandis võrku; Naine pidi polless rohkemb väljä kandama ku mies seljäss kuo Tammistu piltl (naine kulutab rohkem, kui mees teenida jõuab) || rasedusKandamise aig Tapurla || kasutama (riietest, jalanõudest, ehetest jms)Päiväprillisi ei ne muidu kanna Pärispea (ainult ereda päikesega)
2. ülal hoidma, vastu pidamaSie sügüsüne nääding viel oli nork neh ja pehme, ei kandand viel hüästi pääl Viinistu; Paat enam, kui ta vett on täis, tämä ei kanna enam midagi Salmistu; Minu joud ei kanna Tapurla; (Pealmine äärepael) kus pullud jälle olite, mis teda (võrku) kandis jälle ülesse Kaberneeme || kaula kandamaSie titt kandab kaula juo ninda nuoreld kohe Pärispea
3. alles hoidma, omamaViha kandama Tapurla; Mies kans sidä nime siin surmani Tammistu

kannatama <kannatada, kannadan> taluma, välja kannatama; vastu pidama; kandmaOld jo mai kuu käsil, aga jää kannatand viel pääl käüä Tammistu; Minul oli vilets pää, minu pää ei kannatand vihtuda (saunas) Pärispea; Ostajad tak`sierisid, kui palju neiss kotti˛iss voib kalu olla ja palju kannatab siis maksada Viinistu; Ei kannada enämb sinu varjugi nähä Tammistu

kargudi <kargutimme, kargudind> tööriista käepide, väntUiduhangu kargudi Tammistu; Härbüdi, sie tähend kargudind, olgu vogi, olgu savekehrä Pärispea || vokikepsVogi kargudi Virve; Sis minu oitegi obedetti kargutimmel kehrämä Pärispea (rahvalaulust) Vrd härbüdi

kass <kassi, kassi> ▪ Sa perändüs tabid minu ilusa kassi maha Tammistu; Küll sie kass käüb saba törügällä Pärispea

kauksi, kauksiss kaotsi; kaotsis, kadunudHoia paremine, et ei lähä kauksi Viinistu; Jälle minu vedukad on kauksiss Viinistu; Ei tiie kus perguss sie teräv pussnuga on, mittu hüäd päivä toine juo kauksiss Viinistu

kaul <kaula, kaula> kaelKaul must kui rattarumm Viinistu; Suur näplik (vistrik) kaula pääl Viinistu; Kaul läks kangeks Pärispea || kaula endale kaela, õnnetuseksSiis läks onneks, aga muidu olis saand prottugolli kaula kohe ja trahvi Tammistu || kaulass ~ kaula pääl vaevaks, kohuseksEks sie (töö) ole minu kaula pääl, minu kaulass Tapurla || piltlKiidedä kaulasa katki Tammistu (kiidetakse palju)

kolama <kolada, kolan>
1. hulkuma, luusimaKolasin metsäss tükk aiga Viinistu; Mes sa siin kolad? Pärispea; Ärä sa neiegä kola ehtul, voibolla lähteväd vargaligi Pärispea
2. otsima; nuuskimaKolasin kaik kohad läbi, aga pussi üles ei löüdänd Tammistu; Minu vend kolas kaik üles ja siis vei kuolipoistele Pärispea

korvendama <korvendada, korvendan> kõrvetama; küpsetamaPäiv korvend Virve Päike kõrvetas; Vade ega sendä voi kalu ärä korvendada Pärispea || piltlEga nääd oma nahka korvendama mend Viinistu; Korvendad minu nindagu silku vardass Tammistu (kellelegi liiga tegemisest)

korvetama <korvetada, korvedan> kõrvetama (nõgesest)Nogulane korvet minu Viinistu; Piimänogulane ei korveda Viinistu Piimanõges ei kõrveta

kriunuma <kriunuda, (ta) kriunub>
1. kriuksuma, kriiksumaUks kriunub Tapurla; Määritud vanker ei kriunu Tammistu; Ninda sutsukase lainas sidä vankrimääret, et assid ja pöüäd jäid kriunuma Pärispea
2. kräunumaKass kriunub Juminda || piltl, hlv näägutama, õiendamaÄrä kriunu minu kallal Virve

kuidagi, kudagi mingit moodiSiis tuli igä kuidagi raha tehä, et elädä sais Viinistu; Ei sest patrigust tahu kohe kuidagi läbi päässä Pärispea Sellest padrikust ei pääse kohe kuidagi läbi; Üks asi minu rehub (rõhub) ja mina kudagi muoti ei saa Tapurla

kähmimä <kähmidä, kähmin> krahmamaKähmis kaik marjad minu iest ärä, ma ei saand midägi Pärispea; Kähmisin süle (sülle) Tapurla Vrd kähmeldämä

kärjätämä <kärjätädä, kärjädän> kärkimaÄrä hakka kärjätämä minu pääle Pärispea

kärvendämä <kärvendädä, kärvendän> tagant sundimaKärvend minu kogu aja tüöd tegemä Pärispea

käsitämä <käsitädä, käsidän> kasutamaKas sa oled käsitänd minu kirvest? Tammistu; Eks kinniste silmijegä verku old palju paremb käsitädä, ei mend tampssilmäd ninda segamine Tammistu

külist küljestTuldi ja tiriti minu sield heistugi külist jälle paati Viinistu; Nää läks halu külist suur torigas (puupind) kohe künne ala Pärispea; Lehmäld täüdüb metstäid neh kaik ärä külist korjada Pärispea

laapima <laapida, laabin>
1. (kergelt) üle tõmbamaEi tuost laapimisest ole millist midägi kasu, ku sa säälisesti (korralikult) ei pese permandu puhtaks Pärispea || paitama, silitamaMes sa laabid minu, ega ma migägi kass ole Pärispea
2. pikkade sammudega kõndimaLaapis mennä Juminda

lihatsi || lihatsi kieli tungivalt, kogu hingestPalus minu lihatsi kieli, metlin kas nüüd laseb polvilla ka viel Juminda

lillitämä <lillitädä, lillidän> uhkeldades näitamaLillitäväd kohe henes kaikie kohtiega, ihan alasti ku nägäd (näkid) meress Pärispea; Midäs sest pildist kaugald lillidäd, tule igä minu juure ilusast Pärispea

luimustama <luimustada, luimustan> põrnitsemaMes sa luimustad minu Pärispea Vrd püürüstämä

löüdämä <löüdä ~ löüdädä, löüän> leidmaToine mies löüeti keväjäl Palganieme rannast ja toist ei saadudki käde Viinistu; Kas keski on minu suurrätti löüdänd? Tammistu; Ärä etsi, ei sa sidä löüä Pärispea

lüngüstämä lüŋŋüstämä <lüŋŋüstädä, lüŋŋüstän> halvustavalt vahtima, viltu vaatamaLüŋŋüst minu terve uomigu Pärispea; Nüüd on nuonutamist kovast ja volikoguss lüŋŋüstämist Virve Nüüd on nina alla hõõrumist kõvasti ja volikogus altkulmu vahtimist

madus <madukse, madust> matusMinul on viel sie isaaigane madukse pilt olemass, kus terve laeva mieskond pääle mattamist aua juuress seisuvad Tammistu; Minu isa ja emä läksid maduksisse (matustele) Viinistu

mehkama <mehkada, mehkan> meelitama; lipitsemaMehkasid minu metsä pähknesse Pärispea; Küll sie eit oskab hüästi mehkada Tammistu

menemä <mennä, menen>
1. liikuma ühest kohast teiseMinu isa ei mend just tormiga merele Juminda; Kas vierad on juo ärä menned teild? Pärispea || hlv (tõrjudes)Mene oma juduga kassi sava ala Tammistu; Käü menemä! Tapurla
2. (ajaliselt) möödumaAjad on olled ja menned Pärispea
3. muutumaOli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä (värv), ilgeks (inetuks) Pärispea; Heinäd menned lagass mädüksi Pärispea || katki menemä purunemaTäüdüs laduda ilusast (mune), et katki ei menned Pärispea
4. äraKalad viskasin menemä kogu kottiga Pärispea || hauda menemä suremaHauda menemä Tapurla Vrd lähteb

mina ~ ma <minu, minut ~ minu> ▪ Minut ei luatud enämb üsige ruuli Viinistu Mind ei lubatud enam sugugi rooli; Tule päästä minu Kiiu-Aabla; Ma menin siis ka kuo (koju) Tammistu; Sie (aul) vähä jüskü minut kart ja lens uuest jääle Viinistu; Nämäd kutsusid minu oma kaasa Turbuneeme

mudistama <mudistada, mudistan> mudima, pigistama, muljumaHakkas minu mudistama Tapurla; Muna kuor o jo nii hernas (õrn), ega sidä voi sis kovast mudistada Pärispea; Kovemb leib mudistetti jälle leiväsubi (leivasupi) jauks Viinistu; Mudista sie kalakott ka viest läbi Pärispea

naagutama <naagutada, naagudan> näägutamaMes sa naagudad minu kallal Pärispea

neutama <neuta ~ neutada, neudan> nõustama, soovitamaTule minu neutama Pärispea; Küll ma neudin, et tä hakkass (hakkaks) juo kerra naisemiheks Pärispea

nie ~ ne2 <neie, neid> needNie olid oite kuerad (koerad) poissid Virve; Kivi lehmiegä mängisime, teimme ne karjakoplid, kivist aiad ja Viinistu; Siel oli igä neid mere karpisi, migä nuodaga olid üles tulled Viinistu; Minu isä kävi neie pulmass Kiiu-Aabla; Ne poissid o mend vargale Pärispea

nuutima <nuutida, nuudin> tagant sundimaVanamies nuutis minu uomigust saadik tagand Virve; Ma pian sinu alade kohe nii palju nuutima, enne ku siis viimaks üles toused Pärispea Vrd nuhjama

näbimä <näbidä, näbin> mudima, näppimaNäbi minu pihtu Virve Mudi minu pihasooni

näiveldämä <näiveldädä, (ta) näiveldäb> iiveldamaAi minu näiveldämä Pärispea Vrd iivendämä

ode <ue, ode> õdeMinu uele saatand (saatnud) kirjä, minu ode on Virvel Leesi; Uega kahegeste näd eläsid Turbuneeme

ongitsema oŋŋitsema <oŋŋitseda, oŋŋitsen> õngitsema; koukimaMinu vennad ku nuored olid, kävid ka kala oŋŋitsemas, ega nad midägi saand, ainult träksid tulid oŋŋe otsa Kolga-Aabla Vrd ongima

panuksil ~ panuksille Kõnnu rand ära pandudSie kampri vodi on alade old minu panuksil, ega ma sinne kaiki tahu lassa Pärispea See aida võti on alati olnud minu ära pandud, ega ma sinna kõiki taha lasta; Oled pand sen jälle panuksille, enämb ei löüä üles Pärispea Vrd panuksiss

peig|mies <peig|mihe, peig|miest>, peik|mes <peik|mihe, peik|mest> peigmeesMinu peikmes liivaannus ja mullamadis Juminda (ütles vana naine); Peigmies ja pruut oli siel (pulmas) kesk laua taga Pärispea; Peikmihe kodust tuli saaja Kiiu-Aabla

pettämä <pettädä ~ pettä, pedän> petma, valetamaEga sa igäkerd ka ige pettä ei saand Tammistu; Pett minu ärä Virve; Mes sas pedäd Pärispea; Pedimme poissid rannalle Viinistu

piraldama <piraldada, piraldan> (heli tekitades) lõhkumaMidäs sa nüd siel tuass jälle piraldid? Pärispea; Nüüd sa piraldid minu ilusa suhkurituosi Viinistu

pisemb <pisemba ~ pisemma, pisemba> väiksemKaikse pisemba lapse ott kaasa, toised jätt kuo Virve Kõige pisema lapse võttis kaasa, teised jättis koju; Minu muistamisest (mäletamisest) saadik on sie laht käünüd palju pisemmaks Viinistu

pisukane <pisukase, pisukast> pisikePisukane laps, esimäst talve käüb kuoliss Juminda; Ilus pisukane valge kuer oli Viinistu; Pisukasi lastu poldeda Pärispea Väikseid laaste põletatakse; Pisukased (kartulid) ninda ku sia silmämunad Tammistu || vastsündinuMinu eidel oli jälle pisukasi, nüüd on jälle titt, tulga aga jälle putruega Kolga-Aabla

pisukaseld väiksenaEks siis minu ka pisukaseld uetud (võetud) kaasa Viinistu; Lapsel o pisukaseld neh legeme pääline (lõgemepealne) lahti, ega voi sinne vajutada Pärispea

pohjus <pohjukse, pohjust>
1. põhjusAi pohjukseta kiusu Virve; Nüüd ma siis ka tiien (tean), mis sen minu hädä ja haiguse pohjus oli Pärispea
2. tündri kaasSilgu tüntri pohjus Tapurla; Igal mihel oli siis tünner sidä rugi kaasass pohjukse all, no muidu kodiss ei saa juo paadiss viiä Tammistu

potkima <potkida, potkin> põtkima, jalaga tõukama, sõtkumaLaps potki jalguega tegi (teki) magaess pääld ja siis itse külmitä Pärispea; Potkuga soideda (sõidetakse) potkijes Virve; Tule potki polvijega minu piha suoni Tammistu

prusklane <prusklase, prusklast> rautsik (Myrmica) ▪ Prusklane ammust minu Viinistu Rautsik hammustas mind Vrd krusklane, rusklane

puheldama <puheldada, puheldan> kõnetamaTuli kohe minu puheldama, ei pidändigi uhkeks Pärispea

pusu <pusu, pusu> pussnugaOled jälle minu pusu ärä nürind Tammistu; Pusu pää Tapurla Vrd puss

pöüräkillä (silmad) pärani, jõllisVahtis minu, silmäd pöüräkillä Kolga-Aabla

pühä <pühä, pühä>
1. nimis pühapäevVahest oisin (hoidsin) nädälä siess külänaiste lehmi ja siis nie jädid minus pühä uomigu magama, ansid mulle vaba päivä Tapurla; Kes kaik pühäd pidä, sie kaik näljäd näge Viinistu (vanasõna) (vabandati enda pühapäeval töötamist)
2. nimis püha, mingi tähtpäevEnnemäld ükski pühä ilma küpsigüttä (küpsetatud räimedeta) ei old Tammistu; Kes pühiks vela täüdüb ärä maksada, selle tulevad pühäd oite ruttu Pärispea Kes pühadeks võla peab ära maksma, sellele tulevad pühad eriti ruttu
3. omds püha, pühalikPühäks pidämä Tapurla

püss <püssü, püssü> tulirelvÜks püss oli neljä mihe pääle kaasass (hülgejahil) Viinistu; Tahi minu kohe püssügä lassa Virve

püürüstämä <püürüstädä, püürüstän> silmi pööritama; põrnitsemaPüürüst sen pääle silmi Pärispea; Püürüstäb (põrnitseb) ald kulmuje nindagu tige pull Tammistu; Mes sa püürüstäd minu pääle Kolga-Aabla Vrd luimustama

rasitama <rasitada, rasidan> väsitama, vaevamaSie tüö rasit minu Turbuneeme

rattus <rattusa, rattusa> (enamasti keskvõrdes) meeldiv, mõnusTule saada minu siit metsäst läbi, kahegeste rattusamb mennä Viinistu; Eks lapsed ole toiste omasugustega seltsiss, samate on neil ka rattusamb olla Pärispea Vrd radus

riemustama <riemustada, riemustan> rõõmustamaSie riemust minu Virve

riivama <riivada, (ta) riivab> takistama, segamaMinu linna soidu riivas ärä, ema jäi haigeks Viinistu

rikkuma <rikkuda, rigun>
1. rikkumaSie viina juomine rikkub ärä mihed Pärispea; Kogu sie mägi ja külä on kaik nüüd ära rigutud sen vie panemisega (veetorustiku paigaldamisega) Tapurla
2. lõhkuma, katki tegemaRikkusin sorme naulass lohki, küll kirvendäb ku kalu suolan Pärispea; Miks se poiss minu risti katki rikkus? Viinistu

rouged mitm <rougije, rougi> rõuged; rõugetevastane vaktsiinRougije vasta tehti minu lapsepolvess puokimist, sie oli ige vanal ajal ull aigus Virve Rõugete vastu minu lapsepõlves vaktsineeriti, see oli ikka vanal ajal hirmus haigus; Rouge panema Tapurla

rutjuma <rutjuda, rutjun> masseerima, mudimaRutju minu pihtu Virve Masseeri mu pihasooni

ruul <ruuli, ruuli> roolRuulimies ist (istus) oma koha pääl Pärispea; Minu vend oli ruuliss Viinistu

röügütämä <röügütädä, röügüdän> kiusama; raputamaÄrä tule minu röügütämä Juminda; Röügüt küll (ehitusveaga paat), vade surma ei saand kedägi sen paadiga Virve

rüst <rüsta, rüsta> ~ <rüstä, rüstä> sõrmenukkKää sorme rüstad olid vähäkene maraskile Salmistu; Tänä läksid tüöl kohe rüstäpäälised nahata Pärispea; Hieru minu pihasuoni vähä rüstiegä Viinistu

saadik1 tagasSidävisi on siis olled minu elupäiväd nüüd siie saadik Juminda; Vanematest saadik lahke perekond Suurpea; Sinne saadik (selleks ajaks) tuleb laps ka kuo Tapurla; Juut läks merest saadik Pärispea Juut läks mereni

saagel ~ saagelis <saageli, saageli> sõimus saadanEi tiie, kuhu sie saagelis kadus Virve; Tei, saageli hiŋŋed ei kuula minu enämb ültsegi Viinistu; Ai saagelis, ei lastud oma tuba üömajalegi jäädä Tammistu Vrd saadan

saagutama <saagutada, saagudan> sajatamaSaagut minu kohe ninda et Virve; Kohe oli tülü ja riid platsiss, vannuti ja saagudetti ükstoist kus sidä ja toist menemä Tammistu

saatama <saatada ~ saata, saadan> saatmaTuli minu kuo (koju) saatama Virve; Saat sulase ja hobuse moisa Pärispea; Saadin tämä uele kirjä Leesi Saatsin tema õele kirja

sade <sade- (liitsõna esiosisena)> vihma-Merel käües täüdüb alade sadekuub kaasass olla, ega tiie milla iil tuleb Pärispea; Tänä saab merel vett, tembame saderiided selgä Viinistu; Tuo minu sadetakki (vihmakuub) siie Tammistu

sagima <sagida, sagin>
1. sakutamaObetaja sagis poissi kovast Virve; Ott minu karvust kinni ja sagis niipalju kui jous Pärispea Võttis mul juustest kinni ja sakutas niipalju kui jõudis
2. kratsimaKass sagis korva tagust Virve Vrd säklämä

segama <segada, segan>
1. häirimaÄrä tule minu segama Tapurla
2. kokku segamaEhtul segati leivätaigina Pärispea Vrd seutama

selg <seljä, selgä>
1. inimese või looma selgLükkäd siis saunass minu seljä ka üle Viinistu; Soidin (sõitsin) sia seljäss Virve; selgä ~ seljäss kehakatteksIgäüks sai midägi selgä (kootud kangast) Pärispea
2. üks külg millestki, pealmine poolKasehalu tügüle tauti ala vana vigastimme (vikati) selg, neh sie laiemb puol igä (uiskude tegemisel) Pärispea; Pakkasega ottab kääseljäd kohe tulitama Pärispea
3. || mere selg avameriMeress kaugal puolvahe Suomet, kus enämb maa ei paista, üöllä mere selg Pärispea; Läks tiel mürsküks aga mes varju sa mere seljäl saad, täüdüs vasta otta mes tuli Viinistu Läks teel tormiks, aga mis varju sa avamerel saad, tuli vastu võtta, mis tuli; Kui tuul avit viel vuole, siis vei mere seljäle ehk puolvahe Suomet Pärispea Vrd seljämeri


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur