Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
asi <asja, asja>
1. asi, ese ▪ Elu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmus ▪ Aeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaolu ▪ Old viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadus ▪ Maks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtus ▪ Ei sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) || ▪ Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)
avand ~ avandu <avandu, avandu> jääauk ▪ Talvel tuodi neh avandust vett Viinistu; Pane sudi püstü avandule, moni lähteb sise Viinistu Pane puulatv püsti jääaugule, (muidu) mõni läheb sisse; Kävimme avandul pesu lobutamas Viinistu
helbutama <helbutada, helbudan> kergendama ▪ Toin sulle abilise, sie pidäs sinu tüöd helbutama Pärispea; Kaibasrohe (nõmm-liivatee) tie helbut köhä Viinistu || järele andma, lõdvemaks laskma ▪ Sidä paula täüdüb küll vähä helbutada, muidu voib-olla lähte puruks Pärispea Seda nööri peab küll veidi lõdvemaks laskma, muidu võib-olla läheb katki; Paadi pesti (köit) on helbudettud Viinistu
helpimä <helpidä, helbin>, elpimä <elpidä, elbin>
1. kiiruga sööma, larpima ▪ Igäüks sield (pudrukausist) akkas elpimä siis niipalju kui keski joudab Tapurla; Tule kiirest helpimä, supp jähtüb ärä Pärispea
2. peksma, rebima ▪ Ku kennegi lähte oite kova tormiga lagejalle rannale, sie o peris härinä kääss tuule helpidä Pärispea Kui keegi läheb õige kõva tormiga lagedale rannale, see on päris marutuule käes rebida
konn <konna, konna> konn (Rana) ▪ Kes konna päästäb ussi kääst, sie seitse pattu andeks saab Juminda; Vaevald konnale kurgu ald saadik Tammistu (lühikesest heinast) || piltl inimesest ▪ Tied mida tahud (omaette elades), ükski konn ei kruoksu Tammistu; Konn saab mättäle, nüüd hakkab juo kruoksuma ka Viinistu (inimesest, kes jõukamaks saades läheb upsakaks)
liiv <liiva, liiva> ~ <liivä, liivä>
1. liiv ▪ Paks liiv oli ka siel juo (rannal) Viinistu; Liivaga nühkiess neh lähteb paalaud valgeks Pärispea Liivaga nühkides läheb jah pajakaas valgeks
2. liivik, liivane ala ▪ Mene sield vähä üle liiva Liesi puodi Kolga-Aabla Vrd liivak
lähte ~ lähteb (ta) <lähän; lihtm (ta) läks>
1. liikuma ▪ Hüle igä lähteb edesi ja mies seljäss Viinistu Hüljes ikka läheb edasi ja mees seljas; Ärä sa lähä jää pääle Pärispea; Läksimme kaik suure mielehüägä merele Viinistu Läksime kõik suure rõõmuga merele || (ajaliselt) mööduma ▪ Küll ne päiväd vade lähteväd ruttu surma puole Pärispea
2. kulgema ▪ Tie lähteb mere ligidald Pärispea
3. mahtuma ▪ Üks kubu olgi läks ühte aluskotti Pärispea; Miet oli, räimi läks kakstoist ja puol kilu ja kilusi läks kolmtoist ja puol kilu Tammistu Mõõt oli, räimi läks kaksteist ja pool kilo ja kilusid läks kolmteist ja pool kilo
4. muutuma ▪ Sugeda hakkad saama, kui siin ittiseks (häbematuks) lähäd, ärä lähä ittiseks Pärispea (manitseti koera) Vrd menemä
löhvästämä <löhvästädä, löhvästän>
1. lõbutsema, trallitama; edvistama, eputama ▪ Nuoreld igä löhväst ringi, nüüd on muistlik Viinistu; Katsuga, et saate kuo magama, kaua siin löhvästätte Viinistu; Mes sa löhvästäd Pärispea Mis sa eputad; Ei mina ole oma ajass himustand sidä keksimist ega löhvästämist Pärispea || rõõmustama, hästi minema ▪ Harvast kehvä löhvästäb, sidägi panna ouks Pärispea (vanasõna) Harva vaesel läheb hästi, sedagi pannakse pahaks Vrd löhvästelemä, löhvätümä
2. lõhna levitama, lehvitama ▪ Kes siin kävi löhvästämäs sidä magusa haisu Viinistu
millaski millalgi ▪ Ei ma ole viina millaski pruukind Pärispea; Ennemb toitab poiga eite, tüdär ei taati millaski Tammistu (poeg jääb koju, tütar läheb kaugemale mehele); Ma millaski tulen Pärispea Vrd millagi
nägemä <nähä, nään> nägema ▪ Nägeb kudas toistel kauplemine lähteb Tammistu Näis kuidas teistel kauplemine läheb; Ku toine inimine on näht toise inimise jäle (jälje) muda pääld, siis on andand jälele suud Kolga-Aabla (suure katku järel)
siepimä <siepidä, (ta) siepib> nätskeks jääma (leib küpsetades) ▪ Kui hüäst ei tahu kerkidä, lähte tinakald siepimä Pärispea Kui hästi ei taha kerkida, siis läheb tihkelt nätskeks
sulg2 ~ sulu <sulu, sulgu> nohu ▪ Külmidin heneläs sulgu, nüüd üskütä vist kogu nädälä Pärispea Külmetasin endale nohu, nüüd ajab köhima vist terve nädala; Sulg, sulutobi Tapurla; Minul on sidäkerda sulutaudi Tammistu; Keidä niinepuu heide tied, küll sie sulu siis lähte Viinistu Keeda pärnaõieteed, küll see nohu siis ära läheb
tuge <tukke, tuge> (räpna) tropp ▪ Oda vähäks reppäse tuge iest, ninda lämmiks lähteb Pärispea Võta vähekeseks räpna tropp eest, nii lämbeks läheb || sõimus must inimene ▪ Vai oled sa siin, haiseva tuge Tapurla Vrd tugi2
tänske <tänske, tänsket> nätske ▪ Tänäsed leiväd on peris tänsked Tammistu || niiske ▪ Sie hein o viel liiaks tänske kökki panna, sie lähte kögiss viel keldaseks Pärispea See hein on veel liiga niiske saadu panna, see läheb saadus veel kollaseks
vaevane vilets ▪ Sie oli ninda vaevane sie mäng Kiiu-Aabla (torupillimängust); Tied on uonud ja vaevased Virve; Ei voi ahju küttädä, ku korsen vaevane on, lähteb tulele (läheb põlema) viimaks Pärispea; Tervis on vaevane Turbuneeme
vähk <vähi, vähki>
1. jõevähk (Astacus) ▪ Päämine vähi püü aig oli üösel nadaga Tammistu Peamine vähipüügi aeg oli öösel nataga; Sa oled alade jusku keidetüd vähk Pärispea (punase näoga) || piltl ▪ Lammas tuleb vähi seljäst villa niitämä Pärispea (vanasõna) (rikas läheb vaeselt midagi võtma)
2. haigus ▪ Salmijaaku panna viina sise vähi vasta Juminda