[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

asi <asja, asja>
1. asi, eseElu maja asjad Tapurla
2. tegevus; sündmusAeti juttu niisama vanast asjuest Pärispea; Tiedägi oli (Soome saartel) esimäseks asjaks kohvijuomine Viinistu
3. asjaoluOld viel niisugune asi ka, et paariss nauluega ei tohtind obusi rautada Juminda; Sie oli sie oite huon asi, et se va piiridüs tuli muodu Pärispea || hool, vajadusMaks rahad väljä ja siis oli kalad temä (ostja omad), siis ei old nuodamieste asi neid enämb jääld ärägi tuua Viinistu
4. tulemus; kasu; väärtusEi sest sidast ole asja midägi Tapurla; Kas said nüüd oma kohtu asja? Tammistu Kas said nüüd oma kõhu täis?; Ei sen judust ole asja, jüskü valge hobune sittu vede Viinistu (tühjajuturääkija kohta); Aja viidad, asja löüäd Tammistu (aega läheb, asja saab) ||Ei asja iess ega toist taga Viinistu (põhjuseta, vajaduseta)

avand ~ avandu <avandu, avandu> jääaukTalvel tuodi neh avandust vett Viinistu; Pane sudi püstü avandule, moni lähteb sise Viinistu Pane puulatv püsti jääaugule, (muidu) mõni läheb sisse; Kävimme avandul pesu lobutamas Viinistu

helbutama <helbutada, helbudan> kergendamaToin sulle abilise, sie pidäs sinu tüöd helbutama Pärispea; Kaibasrohe (nõmm-liivatee) tie helbut köhä Viinistu || järele andma, lõdvemaks laskmaSidä paula täüdüb küll vähä helbutada, muidu voib-olla lähte puruks Pärispea Seda nööri peab küll veidi lõdvemaks laskma, muidu võib-olla läheb katki; Paadi pesti (köit) on helbudettud Viinistu

helpimä <helpidä, helbin>, elpimä <elpidä, elbin>
1. kiiruga sööma, larpimaIgäüks sield (pudrukausist) akkas elpimä siis niipalju kui keski joudab Tapurla; Tule kiirest helpimä, supp jähtüb ärä Pärispea
2. peksma, rebimaKu kennegi lähte oite kova tormiga lagejalle rannale, sie o peris härinä kääss tuule helpidä Pärispea Kui keegi läheb õige kõva tormiga lagedale rannale, see on päris marutuule käes rebida

konn <konna, konna> konn (Rana) ▪ Kes konna päästäb ussi kääst, sie seitse pattu andeks saab Juminda; Vaevald konnale kurgu ald saadik Tammistu (lühikesest heinast) || piltl inimesestTied mida tahud (omaette elades), ükski konn ei kruoksu Tammistu; Konn saab mättäle, nüüd hakkab juo kruoksuma ka Viinistu (inimesest, kes jõukamaks saades läheb upsakaks)

liiv <liiva, liiva> ~ <liivä, liivä>
1. liivPaks liiv oli ka siel juo (rannal) Viinistu; Liivaga nühkiess neh lähteb paalaud valgeks Pärispea Liivaga nühkides läheb jah pajakaas valgeks
2. liivik, liivane alaMene sield vähä üle liiva Liesi puodi Kolga-Aabla Vrd liivak

lähte ~ lähteb (ta) <lähän; lihtm (ta) läks>
1. liikumaHüle igä lähteb edesi ja mies seljäss Viinistu Hüljes ikka läheb edasi ja mees seljas; Ärä sa lähä jää pääle Pärispea; Läksimme kaik suure mielehüägä merele Viinistu Läksime kõik suure rõõmuga merele || (ajaliselt) möödumaKüll ne päiväd vade lähteväd ruttu surma puole Pärispea
2. kulgemaTie lähteb mere ligidald Pärispea
3. mahtumaÜks kubu olgi läks ühte aluskotti Pärispea; Miet oli, räimi läks kakstoist ja puol kilu ja kilusi läks kolmtoist ja puol kilu Tammistu Mõõt oli, räimi läks kaksteist ja pool kilo ja kilusid läks kolmteist ja pool kilo
4. muutumaSugeda hakkad saama, kui siin ittiseks (häbematuks) lähäd, ärä lähä ittiseks Pärispea (manitseti koera) Vrd menemä

löhvästämä <löhvästädä, löhvästän>
1. lõbutsema, trallitama; edvistama, eputamaNuoreld igä löhväst ringi, nüüd on muistlik Viinistu; Katsuga, et saate kuo magama, kaua siin löhvästätte Viinistu; Mes sa löhvästäd Pärispea Mis sa eputad; Ei mina ole oma ajass himustand sidä keksimist ega löhvästämist Pärispea || rõõmustama, hästi minemaHarvast kehvä löhvästäb, sidägi panna ouks Pärispea (vanasõna) Harva vaesel läheb hästi, sedagi pannakse pahaks Vrd löhvästelemä, löhvätümä
2. lõhna levitama, lehvitamaKes siin kävi löhvästämäs sidä magusa haisu Viinistu

millaski millalgiEi ma ole viina millaski pruukind Pärispea; Ennemb toitab poiga eite, tüdär ei taati millaski Tammistu (poeg jääb koju, tütar läheb kaugemale mehele); Ma millaski tulen Pärispea Vrd millagi

nägemä <nähä, nään> nägemaNägeb kudas toistel kauplemine lähteb Tammistu Näis kuidas teistel kauplemine läheb; Ku toine inimine on näht toise inimise jäle (jälje) muda pääld, siis on andand jälele suud Kolga-Aabla (suure katku järel)

siepimä <siepidä, (ta) siepib> nätskeks jääma (leib küpsetades)Kui hüäst ei tahu kerkidä, lähte tinakald siepimä Pärispea Kui hästi ei taha kerkida, siis läheb tihkelt nätskeks

sulg2 ~ sulu <sulu, sulgu> nohuKülmidin heneläs sulgu, nüüd üskütä vist kogu nädälä Pärispea Külmetasin endale nohu, nüüd ajab köhima vist terve nädala; Sulg, sulutobi Tapurla; Minul on sidäkerda sulutaudi Tammistu; Keidä niinepuu heide tied, küll sie sulu siis lähte Viinistu Keeda pärnaõieteed, küll see nohu siis ära läheb

tuge <tukke, tuge> (räpna) troppOda vähäks reppäse tuge iest, ninda lämmiks lähteb Pärispea Võta vähekeseks räpna tropp eest, nii lämbeks läheb || sõimus must inimeneVai oled sa siin, haiseva tuge Tapurla Vrd tugi2

tänske <tänske, tänsket> nätskeTänäsed leiväd on peris tänsked Tammistu || niiskeSie hein o viel liiaks tänske kökki panna, sie lähte kögiss viel keldaseks Pärispea See hein on veel liiga niiske saadu panna, see läheb saadus veel kollaseks

vaevane viletsSie oli ninda vaevane sie mäng Kiiu-Aabla (torupillimängust); Tied on uonud ja vaevased Virve; Ei voi ahju küttädä, ku korsen vaevane on, lähteb tulele (läheb põlema) viimaks Pärispea; Tervis on vaevane Turbuneeme

vähk <vähi, vähki>
1. jõevähk (Astacus) ▪ Päämine vähi püü aig oli üösel nadaga Tammistu Peamine vähipüügi aeg oli öösel nataga; Sa oled alade jusku keidetüd vähk Pärispea (punase näoga) || piltlLammas tuleb vähi seljäst villa niitämä Pärispea (vanasõna) (rikas läheb vaeselt midagi võtma)
2. haigusSalmijaaku panna viina sise vähi vasta Juminda


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur