[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

ainuüksi <+üksi adv>
1. ainult сӧмын
♦
seda tean ainuüksi mina тайӧс тӧда сӧмын ме;
kui palju uusi maju on ehitatud ainuüksi Tallinnas мында выль керка лэптӧма сӧмын Таллинын
2. päris üksinda ӧткӧн
♦
olin metsas ainuüksi вӧрас [ме] вӧлі дзик ӧтнам

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным

edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ

erinevalt <erinevalt adv> разнӧя, не ӧткодя; erinedes дорысь
♦
üht ja sama nähtust erinevalt käsitama ӧтиторсӧ разнӧя видлавны;
erinevalt teistest õpetajatest мукӧд велӧдысь дорысь

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

igasugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj, s> adj kõiksugune быдсяма, быдсяма пӧлӧс; kõik, iga став
♦
igasugune abi быдсяма отсӧг;
igasugused kaubad быдсяма пӧлӧс вузӧс;
igasugused raamatud быдсяма небӧг;
tuisk hävitas igasugused jäljed турӧб тыртіс став кок туйсӧ

juhtima <j'uhti[ma j'uhti[da juhi[b juhi[tud 28 v>
1. liikumisele v kulgemisele suunda andma, saates, kaasas olles веськӧдлыны; suunama веськӧдны, нуӧдны
♦
autot juhtima машинаӧн веськӧдлыны;
hobuseid juhtima вӧвъясӧн веськӧдлыны;
peremees juhtis hobuse õue кӧзяин веськӧдіс вӧвсӧ йӧрӧ;
vesi juhiti järvest põllule васӧ веськӧдісны тыысь му вылӧ;
külaline juhiti kabinetti гӧсьтӧс нуӧдісны кабинетӧ;
tee juhitakse linnast mööda туйсӧ нуӧдӧны карсьыс бокиті
2. tegevust suunama веськӧдлыны, юравны
♦
vestlust lauas juhtis ema сёрнинас пызан сайын веськӧдліс мам;
juhtisin jutu uuele teemale веськӧді сёрнисӧ выль тема вылӧ;
riiki juhtima государствоӧн веськӧдлыны;
komisjoni tööd juhtima комиссиялӧн уджӧн веськӧдлыны;
direktor juhib instituuti директор веськӧдлӧ институтӧн

jälg <j'älg jälje j'älge j'älge, j'älge[de j'älge[sid & j'älg/i 22 s> pinnale jäetud märk туй; tagajärg, mõju коляс, тӧдчӧм
♦
värsked jäljed выль туйяс;
karu jäljed ош кок туй;
sõja jäljed война коляс;
maavärina jäljed му пыркӧдӧм тӧдчӧм;
autojälg машина туй;
hambajälg пинь туй;
jalajälg кок туй;
kuulijälg пуля туй;
küünejäljed гыж туй;
pidurdusjälg тормозитан туй;
rattajäljed кӧлеса туй;
sõrmejälg чунь туй;
verejälg вир туй;
kirve jäljed puul чер туй пуын;
magamatuse jäljed näos узьтӧмалӧм тӧдчӧм чужӧмын;
jälgi kaotama кок туй воштыны;
koer ajab jälgi пон корсьӧ кок туй;
jäljed on juba umbe tuisanud кок туйсӧ тыртӧма нин

kaitsja <k'aitsja k'aitsja k'aitsja[t -, k'aitsja[te k'aitsja[id 01 s> дорйысь
♦
truu kaitsja ja abiline вернӧй дорйысь да отсасьысь;
{kelle} huvide kaitsja интересъяс дорйысь;
paremkaitsja sport веськыдвывсянь дорйысь;
tiitlikaitsja sport титулсӧ дорйысь

koosseis <+s'eis seisu s'eisu s'eisu, s'eisu[de s'eisu[sid & s'eis/e 22 s>
1. isikuline, rühmaline koosnevus
♦
elanikkonna rahvuseline koosseis олысьяслӧн войтырсикасъяс;
valitsuse koosseis веськӧдлан котырӧ пырысьяс, веськӧдлан котырсаяс
2. ametikohtade kogum штат
♦
asutuses koondati koosseisu учрежденньӧын чинтісны штатсӧ

minev <minev mineva mineva[t -, mineva[te mineva[id 02 adj>
1. (partits) мунысь
♦
Tartusse minev buss Тартуӧ мунысь автобус
2. adj aja kohta: praegusele vahetult eelnenud, viimane кольӧм
♦
see oli mineval nädalal тайӧ вӧлі кольӧм вежоннас
3. adj müübiv, nõutav инан
♦
minev kaup инан вузӧс

neli <neli nelja n'elja n'elja, n'elja[de n'elja[sid & n'elj/u 24 num, s> num põhiarv нёль ► sama päritoluga sama päritoluga neli
♦
nelikümmend neli нелямын нёль;
neli aastat нёль во;
istuge trammile [nr] neli сӧлӧй нёльӧд номера трамвайӧ

ning <n'ing konj> ja да, и
♦
külalisi oli Tallinnast ja Tartust ning Võrust гӧсьтъяс вӧліны Таллиннысь да Тартуысь и Выруысь

peatuma <p'eatu[ma p'eatu[da p'eatu[b p'eatu[tud 27 v>
1. seisma jääma сувтны; hetkeks, mõneks ajaks сувтлыны
♦
nad läksid peatumata edasi найӧ сувтлытӧг мунісны водзӧ;
auto peatus машина сувтіс
2. ajutiselt elama
♦
Tartus käies peatusin sugulaste pool v juures Тартуӧ ветлігӧн ме овмӧдчывлі рӧдня ордӧ

perekonnaseis <+s'eis seisu s'eisu s'eisu, s'eisu[de s'eisu[sid & s'eis/e 22 s> семья статус, семьяа-семьятӧмлун

proovima <pr'oovi[ma pr'oovi[da proovi[b proovi[tud 28 v>
1. katsetama видлыны; maitsma видлыны (сёян)
♦
enne võistlust peab suusarada proovima вермасьтӧдз лыжи туйсӧ колӧ видлыны;
proovi, kas supil on soola parajalt видлы, тырмымӧн-ӧ супас солыс
2. selga, jalga мерайтны
♦
proovib mantlit [selga] пальто мерайтӧ
3. teha püüdma видлыны
♦
proovisin tõlkida видлі вуджӧдны

pärit olema лоны (кытыськӧ)
♦
kust sa pärit oled? тэ кытысь?;
ta on pärit Tartust сійӧ Тартуысь

raiuma <r'aiu[ma r'aiu[da raiu[b raiu[tud 28 v>
1. katki, lõhki v tükkideks lööma керавны; midagi otsast v küljest eraldama керыштны; pikuti lõhki поткӧдны
♦
raius puupaku lõhki поткӧдіс чуркасӧ;
hakkas paku peal liha raiuma босьтчис керавны чурка вылын яй
2. löökidega süvendit v auku tegema писькӧдны
♦
raius tuuraga jäässe augu пыридзӧн писькӧдіс йиӧ розь;
Peeter I raius akna Euroopasse Петыр І писькӧдіс Европаӧ ӧшинь
3. puude kohta: langetama, maha võtma пӧрӧдны
♦
metsa raiuma вӧр пӧрӧдны;
raius küttepuudeks ainult leppi пес вылӧ пӧрӧдіс сӧмын ловпу
4. terava riistaga mingit materjali töötlema, seda viimistlema лӧсавны; raidkunsti kohta: tahudes kivist valmistama сёртны
♦
hauasambaid raiuma гувыв изъяс лӧсавны-вӧчавны;
kivisse on raiutud ornament изъяс сизьдӧма сер;
raiuge see endale pealuusse! сюркнялӧй тайӧс пель саяныд!;
graniidist raiutud skulptuurid гранитысь сёртӧм скульптураяс
5. palkidest ehitama тшупны, стрӧитны
♦
kevadel hakati maja raiuma тулыснас заводитісны керка тшупны;
rannas raiutakse uut laeva ва дорын стрӧитӧны выль караб
6. külmrelvaga hoope andma керавны
♦
raius mõõgaga mõlemale poole кераліс шыпуртнас ӧтарӧ-мӧдарӧ
7. tulerauaga tuld lööma тывкӧртӧн биасьны (сизьдӧмӧн)
♦
raius tule taela külge тывкӧртӧн биасис биваӧ
8. tulusel ahinguga lüües kalu püüdma бытшлавны (азьласӧн чери)
♦
võta ahing ja muudkui raiu босьт киад азьлас да сӧмын бытшлав
9. ägedalt taguma, lööma нӧйтчыны; vehkima ӧвтчыны
♦
süda raiub rinnus сьӧлӧмӧй морӧсын нӧйтчӧ;
haige raiub käte ja jalgadega висьысь ӧвтчӧ кинас и кокнас;
raius käega õhku кинас кераліс сынӧдсӧ;
sõdurid raiusid rivisammu салдатъяс сизьдісны ветлісны стрӧевӧй восьласӧн
10. piltl midagi järsult ütlema керыштны-шуны; korduvalt керавны-шуавны
♦
raiub ühte ja sama кералӧ-шуалӧ ӧтиторсӧ

saabuma <s'aabu[ma s'aabu[da s'aabu[b s'aabu[tud 27 v>
1. kohale jõudma воны
♦
saabus kiri воис письмӧ;
rong saabus Tartusse поезд воис Тартуӧ
2. kätte jõudma воны, пуксьыны
♦
on saabumas kevad тулыс пуксьӧ, тулыс воӧ;
hommik on saabunud воис асыв

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

sotsiaalne <sotsi'aalne sotsi'aalse sotsi'aalse[t -, sotsi'aalse[te sotsi'aalse[id 02 adj> йӧзкотырса, социальнӧй
♦
sotsiaalsed vastuolud социальнӧй лӧсявтӧмлун;
inimese sotsiaalne staatus мортлӧн йӧзкотырса статус

staatus <st'aatus st'aatuse st'aatus[t st'aatus[se, st'aatus[te st'aatus/i & st'aatuse[id 11 & 09 s> seisund, olukord статус
♦
diplomaatiline staatus дипломатическӧй статус

start <st'art stardi st'arti st'arti, st'arti[de st'arti[sid & st'art/e 22 s>
1. sport lähe старт, стартуйтӧм
♦
avastart первой старт;
start tühistati стартсӧ дугӧдісны
2. lennuki, kosmoseraketi ära- v väljalend лэбзьӧм, старт, стартуйтӧм
♦
lennuki start самолёт лэбзьӧм

sulgema <s'ulge[ma s'ulge[da sule[b sule[tud 28 v; s'ulge[ma s'ulge[da s'ulge[b s'ulge[tud 27 v>
1. ava v avaga eset kinni panema сиптыны, пӧдлавны
♦
sulges ukse сиптіс ӧдзӧс;
sulges vihmavarju сиптіс зонт
2. takistama millegi liikumist, pääsu v kulgu тупкыны, сиптыны, вомӧнавны; verejooksu сувтӧдны
♦
laviin oli tee sulgenud лавина сиптӧма туйсӧ;
jõgi suleti paisuga юсӧ помӧдалісны
3. [tegevust, tööaega] katkestama, lõpetama тупкыны, сиптыны; voolu, ühenduse katkestamise kohta кусӧдны
♦
lennuväli on tormi tõttu suletud аэродромыс бушков понда тупкыса;
sulges televiisori кусӧдіс телевизор

tartlane <t'artlane t'artlase t'artlas[t t'artlas[se, t'artlas[te t'artlas/i & t'artlase[id 12 & 10? s> тартуса, тартуса олысь

teineteise sg gen <+- teise t'eis[t t'eise, - - 12 pron> näitab, et tegevus v vahekord kahe olendi, asja v nähtuse vahel on vastastikune ӧта-мӧд, мӧда-мӧд
♦
nad armastavad teineteist найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ

trükkima <tr'ükki[ma tr'ükki[da trüki[b trüki[tud 28 v> trükiseid valmistama печатайтны; avaldama йӧзӧдны
♦
artikkel trükiti ära ühes ajakirjas статтясӧ йӧзӧдісны ӧти журналын;
suurte tähtedega trükitud raamat гырыся печатайтӧм небӧг, гырысь шыпасӧн печатайтӧм небӧг

tähistama <tähista[ma tähista[da tähista[b tähista[tud 27 v>
1. tähistega varustama, märgistama, tähise abil esitama, kujutama, ühe objekti kohta пасйыны; mitme v paljude objektide kohta пасъявны
♦
tähistasime suusaraja lipukestega лыжи туйсӧ пасъялім дӧрапасъясӧн
2. millegi tähiseks, märgiks olema, midagi väljendama пасйыны; millelegi viitama, osutama индыны
♦
tulbad tähistavad riigipiiri сюръяяс пасйӧны канму суйӧр;
teed tähistasid ainult rattaroopad liivas туй вылас индіс сӧмын лыаас кольӧм кӧлеса сёртас
3. mingit sündmust [pidulikult, üritusega] meeles pidama, pühitsema пасйыны
♦
koor tähistas oma aastapäeva kontserdiga хор пасйис ассьыс котыртан лунсӧ концертӧн

täiesti <täiesti adv> täielikult дзик
♦
sellest rahast jätkub täiesti тайӧ сьӧмыс дзик тырмымӧн;
olen täiesti üksi ме дзик ӧтнам;
see on täiesti tõsi тайӧ дзик збыль

uuesti <uuesti adv> veel kord, jälle бара, выльысь, выль пӧв; algusest peale, kuid teisiti выльысь, выль пӧв
♦
hakkas uuesti rääkima бара пондіс сёрнитны;
kirjutas kogu artikli uuesti ставнас статтясӧ гижис выль пӧв

väljuma <v'älju[ma v'älju[da v'älju[b v'älju[tud 27 v>
1. inimese v elusolendi kohta: välja minema v tulema петны
♦
väljus kauplusest петіс лавкаысь
2. liiklusvahendite kohta петны
♦
millal väljub Tartu rong? кор петӧ Тартуса поезд?

väntama <v'änta[ma vända[ta v'änta[b vända[tud 29 v>
1. vändaga käivitama, vända abil ringi ajama, tiirlema panema бергӧдлыны
♦
mootor tuli käima vändata моторсӧ ковмис бергӧдлӧмӧн заведитны;
poiss väntas pedaale зон бергӧдліс педаль
2. van filmima снимайтны
♦
režissöör hakkab uut filmi väntama режиссёр заводитас снимайтны выль фильм
3. kõnek vänderdama варгыльтны
♦
kutsikas väntas perenaise sabas кычи варгыльтіс кӧзяйка бӧрсяньыс
4. piltl kõvasti toimetama ноксьыны; korrutama, leierdama дольны
♦
lapsed said hommikust õhtuni õues vändata челядь асывсянь рытӧдз ноксисны ывлаын;
väntab ühte ja sama juttu ӧтиторсӧ дольӧ

üksi <üksi adv>
1. ilma teisteta ӧткӧн; mina üksi ӧтнам; sina üksi ӧтнад; tema üksi ӧтнас; meie üksi ӧтнаным; teie üksi ӧтнаныд; nemad üksi ӧтнаныс; ilma teiste abita v osavõtuta ӧткӧн, ас вынӧн
♦
ihuüksi дзик ӧткӧн;
ta elab üksi сійӧ олӧ ӧтнас
2. ainult, üksnes сӧмын
♦
üksi sinule võin sellest rääkida сӧмын тэныд верма тайӧс висьтавны

üksinda <üksinda adv> mina ӧтнам; sina ӧтнад; tema ӧтнас; meie ӧтнаным; teie ӧтнаныд; nemad ӧтнаныс