?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
eks <'eks adv>
1. kinnitus- v rõhusõna тай, дай, ӧд, жӧ
♦
eks ma tule ikka, kui saan дерт жӧ, локта, верма кӧ;
eks pärast ole igaüks tark бӧрыннад ӧд быдӧн сюсь;
eks ma öelnud ме ӧд шулі;
eks kümne ringis peaks külalisi ikka tulema дас гӧгӧр гӧсьт ӧд локтас жӧ;
eks tee ise ачыд вӧч дай;
eks näe imet! вот тай дивӧ!;
eks sa näe, kus tark väljas! ӧдтӧ тай сюсь петӧма!
2. usutlussõna ӧд, сідз ӧд
♦
eks ole tõsi? збыль ӧд?;
eks ole ilus? мича ӧд?;
oleme kokku leppinud, eks ju? сёрнитчим, сідз ӧд?;
kõik lõppes hästi, eks ju? ставыс лючки помасис, сідз ӧд?
fantastiline <fant`astiline fant`astilise fant`astilis[t fant`astilis[se, fant`astilis[te fant`astilis/i 12 adj> fantaasial põhinev, kummaline фантастика; uskumatu, enneolematu вӧвлытӧм, шензьӧдан
♦
fantastiline jutustus фантастика висьт;
fantastiline kiirus вӧвлытӧм ӧд;
fantastiline, kuidas ta tantsib сылӧн йӧктӧмыс шензьӧдӧ
gaas1 <g'aas gaasi g'aasi g'aasi, g'aasi[de g'aasi[sid & g'aas/e 22 s> газ, биару
♦
looduslik gaas мупытшса биару, природнӧй газ;
vulkaanilised gaasid вулканса газъяс;
majapidamisgaas гортса газ;
mürkgaas пагӧдан газ;
naerugaas keem серам петкӧдан газ;
pisargaas синва петкӧдан биару, синва пычкан газ;
soogaas нюрса биару;
vedelgaas кизьӧр биару;
vingugaas keem кольмӧдан биару;
gaasi andma v lisama ӧддзӧдчыны;
gaasi maha võtma ӧд чинтыны
graafik <graafik graafiku graafiku[t -, graafiku[te graafiku[id 02 s> joondiagramm, ajaplaan график
♦
kiirusgraafik meh ӧд график;
töögraafik уджалан график;
graafikust ette jõudma график ордйыны
hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру
hämmastama <hämmasta[ma hämmasta[da hämmasta[b hämmasta[tud 27 v>
1. hämmastust tekitama шемӧсмӧдны, шензьӧдны, чуймӧдны
♦
mind hämmastas ta rahu менӧ шемӧсмӧдіс сылӧн лӧньлуныс;
hämmastav kiirus шензьӧдана ӧд;
hämmastav sarnasus чуймӧдана ӧткодьлун
2. hämmastust tundma шензьыны, чуймыны
ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ
kaudu <k'audu postp>
1. postp [gen] mingist kohast läbi -ӧд, пыр
♦
akna kaudu ӧшиньӧд, ӧшинь пыр
2. postp [gen] kelle-mille vahendusel пыр
♦
asjaajamine käis tõlkide kaudu уджсӧ нуӧдісны вуджӧдчысьяс пыр
3. postp [part] mööda, pidi -ӧд
♦
merd kaudu саридзӧд
kiirus <k'iirus k'iiruse k'iirus[t k'iirus[se, k'iirus[te k'iirus/i & k'iiruse[id 11 & 09 s> tempo, hoog ӧд
♦
tuule kiirus тӧвлӧн ӧд;
kiirust arendama ӧддзыны;
kiirust maha võtma ньӧжмӧдчыны, ӧд чинтыны;
kiirust vähendama ӧд чинтыны;
kiirus kasvab ӧдыс содӧ
kinni <k'inni adv>
1. suletud seisundisse v seisundis пӧдса, сиптыса
♦
pani akna kinni сиптіс ӧшиньсӧ;
kauplus on kinni лавкаыс пӧдса
2. süvendi, ava korral: täis, umbe v umbes
♦
haav on kinni kasvanud дойыс тупкысьӧма;
nina on kinni нырӧй пӧдӧма
3. pealt kaetuks v kaetuna
♦
haava kinni siduma дойяс кӧртавлыны;
jõgi külmus kinni юыс вевттьысис йиӧн
4. olukorda v olukorras, kus liikumine on takistatud, kellegi vabadus piiratud vms, kokkusurutud seisundisse v seisundis
♦
{mida} naeltega kinni lööma кӧрттувйӧн тувъявны;
auto jäi porisse kinni машина сибдіс няйтас
5. haarates külge, haardesse, haardes, küljes -ӧд
♦
haaras mul kõvasti käest kinni крепыда кватитіс киӧд;
noormees võttis neiul piha ümbert kinni зон сывйыштіс нылӧс коскӧдыс
6. hõivatud
♦
isa on tööga väga kinni батьӧй уджалӧ да оз эшты;
see koht on kinni тайӧ местаас пукалӧны
maha <maha adv>
1. maa peale муӧ, му вылӧ; põrandale джоджӧ
♦
pani lapse sülest maha лэдзис кагасӧ моздорсьыс;
udu langes maha руыс муӧ лэччис
2. hulgalt, määralt, vähemaks
♦
kiirust maha võtma ньӧжмӧдчыны, ӧд чинтыны;
ta võttis kaalu v kaalus maha сійӧ вӧснялӧма
meeletu <meeletu adv; meeletu meeletu meeletu[t -, meeletu[te meeletu[id 01 adj, s>
1. adv kõnek tohutult, pööraselt вӧвлытӧм
♦
meeletu kallis вӧвлытӧм дона
2. adj ilma aruta, pöörane нем думайттӧм; ohjeldamatu дик, йӧй, этш тӧдтӧм
♦
meeletu tegu нем думайттӧг вӧчӧмтор;
meeletu pidutsemine этш тӧдтӧм гажӧдчӧм;
vihast meeletu скӧрысла дик;
vahtis meid meeletu pilguga йӧй синмӧн видзӧдіс миян вылӧ
3. adj tohutu, määratu йӧй
♦
meeletu kiirus йӧй ӧд;
meeletud hinnad йӧй донъяс
4. s йӧй
♦
meeletu, mida sa tegid! мый тэ вӧчин, йӧй!
metsik <metsik metsiku metsiku[t -, metsiku[te metsiku[id 02 adj, s>
1. adj [algsel] looduslikul kujul esinev, puutumatu вӧрзьӧдлытӧм
♦
metsik loodus вӧрзьӧдлытӧм вӧр-ва;
inimtühi metsik taiga вӧрзьӧдлытӧм сьӧд парма;
Metsik Lääs Вӧй Рытыввыв;
metsikud kitsed вӧрса кӧзаяс;
metsikuks muutunud v kasvanud park вӧрсялӧм парк;
ta habe on metsikuks kasvanud дзикӧдз тошсялӧма
2. adj ohjeldamatu, pöörane, taltsutamatu лёк; julm, toores этшысь петӧм
♦
metsik raev лёк скӧр;
metsik vaenlane этшысь петӧм вӧрӧг
3. adj tohutu, meeletu, pöörane йӧй, лёк, яр, ӧвсьытӧм, этш тӧдтӧм
♦
metsik kiirus йӧй ӧд;
metsik viha этш тӧдтӧм лӧг;
metsik peavalu лёк юр висьӧм;
metsik vastupanu яр водзсасьӧм;
metsik karjumine ӧвсьытӧм горзӧм
mööda <m'ööda prep, postp, adv, adj>
1. prep [part]; postp [part] piki mingit pinda, mingi maa-ala v. ruumi piires -ті, -ӧд, кузя
♦
tuleb mööda teed v. teed mööda туй кузя локтӧ;
vesi voolab mööda torusid ва визувтӧ трубаясӧд;
uitasime mööda metsa шӧйтім вӧрті
2. adv millestki v. kellestki möödudes, seljataha jättes, ka ajaliselt прӧйдитны
♦
siit pole keegi mööda läinud таті некод эз прӧйдитлы;
auto kihutas minust mööda машинаыс тӧвзис ме дорті;
jalutas akna alt mööda прӧйдитіс ӧшинь увті, муніс ӧшинь увті;
vihm läks mööda зэрыс прӧйдитіс, зэрыс помасис;
paar tundi läks mööda прӧйдитіс час-мӧд, колис час-мӧд
3. adv viltu, märgist kõrvale, mitte pihta бокӧ (не веськавны)
♦
kuul läks mööda пуляыс лэбис бокиті, пуляыс эз веськав
niipea <+p'ea adv> (eitavas lauses) lähemal ajal, varsti, pea другӧн, регыдӧн; ühendsidesõnas niipea kui кыдз сӧмын
♦
ega sa veel niipea ära lähe? тэ ӧд он на другӧн мун?;
see vihm niipea üle ei jää тайӧ зэрыд регыдӧн оз помась;
asume teele, niipea kui koidab петам туйӧ, кыдз сӧмын югдас
ometi <ometi adv>
1. ikkagi, sellegi poolest ӧд, векжӧ
♦
proovida võiksime ometi видлыны векжӧ вермам;
kui ka ei osta, vaadata võib ometi мед кӧть он ньӧб, видзӧдныс ӧд позьӧ
2. rõhutab tundetooni да, жӧ, нӧ
♦
rääkige siis ometi! да висьталӧй нин!;
nõnda ometi ei tohi! тадзи жӧ оз позь!;
kus sa ometi nii kaua olid? кӧн нӧ тэ та дырасӧ вӧлін
pidama1 <pida[ma pida[da p'ea[b -, pid[i - - 28 v>
1. kohustatud, sunnitud olema ковны, быть ковны
♦
ma pean teadma, mis siin teoksil on меным колӧ тӧдны, мый тані вӧчсьӧ;
mulle ei meeldi, kui pean ootama меным оз кажитчы, кор колӧ виччысьны
2. põhjust olema, vajalikuks osutuma, millegi sisesunnist ajendatu kohta ковны
♦
enne minekut peame natuke sööma мунтӧдз миян колӧ сёйыштны;
sa pead naise võtma тэныд колӧ гӧтрасьны
3. kavatsema, plaanitsema должӧн лоны
♦
pidite ju Pärnusse sõitma ті ӧд должӧнӧсь вӧлі Пярнуӧ мунны
4. osutab tõenäosusele v võimalikkusele должӧн лоны
♦
see ülikond peaks teile sobima тайӧ костюмыс должӧн тіянлы ладмыны
rumal <rumal rumala rumala[t -, rumala[te rumala[id 02 adj, s>
1. juhm, loll йӧй, бӧб, вежӧртӧм
♦
rumal kui saabas вир йӧй
2. nõrkade v väheste teadmistega, arenemata, harimatu вежӧртӧм, джыньыд мывкыда
♦
laps on alles rumal, ei tunne elu кагаыс дженьыд мывкыда на, олӧмсӧ оз тӧд
3. nõrgamõistuslik выжыв, вошласян вежӧра
♦
jäi v läks vanuigi rumalaks пӧрысьладорыс выжывмис
4. terve mõistusega inimese kohta, kui see käitub kohatult, lollisti йӧй, абу тыр сюсь
♦
ega ma rumal ole, et sind uskuma jään! абу ӧд ме йӧй тэныд эскыны!
5. selline inimene йӧй
♦
ta pole rumalate hulgast v killast сійӧ абу йӧй
sant2 <s'ant sandi s'anti s'anti, s'anti[de s'anti[sid & s'ant/e 22 s>
1. vigane калека
♦
käteta sant китӧм калека
2. kerjus корысь
♦
ega ma mingi sant ole! ме ӧд абу кутшӧмкӧ корысь!
sisendama <sisenda[ma sisenda[da sisenda[b sisenda[tud 27 v>
1. sugereerima эскӧдны
♦
arst sisendas patsiendile lootust врач кыпӧдіс пациентлысь лачасӧ;
püüa endale sisendada, et midagi hirmsat ei saa juhtuda видлы асьтӧ эскӧдны, мый нинӧм лёкыс оз вермы лоны
2. tekitama, esile kutsuma -ӧд
♦
hirmu sisendama повзьӧдлыны;
hämarduv õhtu sisendas kurbust рытъя рӧмыдыс жугыльмӧдіс
sitt <s'itt sita s'itta s'itta, s'itta[de s'itta[sid & s'itt/u 22 s, adj>
1. vulg roe, väljaheide inimesel сіт ► sama päritoluga sama päritoluga sitt
♦
mehed läksid sitale мужикъяс мунісны сітасьны
2. kõnek sõnnik сіт
♦
kanasitt курӧг сіт;
põllule veeti sitta му вылӧ петкӧдісны куйӧд
3. kõnek mustus, roppus няйт
♦
te upute varsti sita sisse ära ті регыд тыранныд няйтнас, ті регыд вӧянныд няйт пиас
4. kõnek, vulg vilets, halb омӧль, некытчӧ туйтӧм
♦
tal on sitt iseloom сылӧн характерыс некытчӧ туйтӧм;
sitt vein омӧль вина
5. hlv, vulg rahvapärastes ütlustes ja väljendites
♦
ega minagi sita pealt riisutud ole! ме ӧд абу жӧ йӧй!;
sa ei tea sittagi тэ нинӧм он тӧд!
suurendama <suurenda[ma suurenda[da suurenda[b suurenda[tud 27 v> hulga, mahu v arvukuse kohta:, rohkendama, kasvatama ыдждӧдны; avardama, laiendama паськӧдны; lisama содтыны
♦
ava suurendama розь ыдждӧдны;
külvipinda suurendama кӧдзан му паськӧдны;
suurendab kiirust содтӧ ӧд;
suurendatud fotod ыдждӧдӧм фотояс
tempo <tempo tempo tempo[t -, tempo[de tempo[sid 16 s> ӧд, темп
♦
aeglane tempo ньӧжмыд темп;
jooksutempo котӧртан ӧд
tukkuma <t'ukku[ma t'ukku[da tuku[b tuku[tud 28 v>
1. pooleldi, hetketi magama вугравны
♦
tukub magusasti käsipõsakil laua ääres гырддзанас пызан вылӧ мыджсьӧмӧн чӧскыда вугралӧ
2. piltl tegevuseta, jõude olema v midagi liiga aeglaselt tegema узьны
♦
valmistume valimisteks, aga ega teisedki parteid tuku дасьтысям бӧрйысьӧм кежлӧ, но ӧд и мукӧд партияяс оз узьны
tuul <t'uul tuule t'uul[t t'uul[de, tuul[te t'uul[i 13 s> тӧв ► sama päritoluga sama päritoluga tuul
♦
kerge tuul небыд тӧвру;
nõrk tuul тӧвру;
kõva v tugev v vali tuul ён тӧв;
tuule kiirus тӧвлӧн ӧд;
tuul viis mütsi peast тӧлыс лэбӧдіс шапкаӧс юрысь
valgus <v'algus v'alguse v'algus[t v'algus[se, v'algus[te v'algus/i & v'alguse[id 11 & 09 s> югыд; kiired югӧр; tuli би
♦
terav valgus ёран югыд, ёран би;
kuuvalgus тӧлысь югӧр;
valguse kiirus югӧр ӧд;
süütas valguse биасис, ӧзтіс би;
valgus võitis pimeduse югыдыс вермис пемыдсӧ
vähendama <vähenda[ma vähenda[da vähenda[b vähenda[tud 27 v> kahandama ичӧтмӧдны; vähemaks võtma чинтыны
♦
avaust vähendama розь ичӧтмӧдны;
kiirust vähendama ӧд чинтыны;
ta vähendas sammu сійӧ ньӧжмӧдчис
