[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

emotsioon <emotsi'oon emotsiooni emotsi'ooni emotsi'ooni, emotsi'ooni[de emotsi'ooni[sid & emotsi'oon/e 22 s> эмоция
♦
esteetilised emotsioonid эстетическӧй эмоцияяс;
positiivsed emotsioonid бур эмоцияяс;
tugevate emotsioonidega inimene ён эмоцияяса морт

hoop <h'oop hoobi h'oopi h'oopi, h'oopi[de h'oopi[sid & h'oop/e 22 s> вартӧм, кучкӧм; jalaga чужйӧм
♦
kõva hoop ён вартӧм;
jalahoop чужйӧм;
kepihoop беддьӧн кучкӧм;
käega hoopi andma киӧн вартны

härg <h'ärg härja h'ärga h'ärga, h'ärga[de h'ärga[sid & h'ärg/i 22 s> kastreeritud pull кодзӧм ӧш; pull ӧш
♦
möirgav härg буалысь ӧш;
nuumhärg тшӧгӧдӧм ӧш;
tugev kui härg ӧш кодь ён

jõuline <j'õuline j'õulise j'õulis[t j'õulis[se, j'õulis[te j'õulis/i & j'õulise[id 12 & 10? adj> ён, вына, вынйӧра
♦
jõuline mees вына мужичӧй;
jõulised käed вына ки;
jõuline mootor ён мотор;
jõuline plahvatus вына грымӧб;
jõuline löök ён вартӧм, вынысь вартӧм;
jõulised värsid вына кывбуръяс;
näitleja jõuline hääl артистлӧн вына гӧлӧсыс

kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася

karu <karu karu karu -, karu[de karu[sid 17 s> ош
♦
tugev kui karu ош кодь ён

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kui <k'ui konj, adv; k'ui k'ui k'ui[d -, k'ui[de k'ui[sid 26 s>
1. konj võrdlev, sarnaste asjade kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; erinevate asjade kohta -ысь, -ся
♦
tugev kui karu ош кодь ён;
meri on sile kui peegel саридзыс рӧмпӧштан кодь шыльыд;
vend on noorem kui mina вокӧй меысь томджык
2. konj väljendab aega, tingimust кӧ
♦
kui sa ei taha, siis ära tule он кӧ кӧсйы, эн лок;
poisse oli kolm, kui mitte neli зонмыс вӧлі куим, эз кӧ нёль
3. konj samastav кыдз
♦
tunnen teda kui tagasihoidlikku inimest ме сійӧс тӧда кыдз лӧнь мортӧс
4. konj hüüdlauses кутшӧм
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?;
kui ilus maja! кутшӧм мича керка!

löök <l'öök löögi l'ööki l'ööki, l'ööki[de l'ööki[sid & l'öök/e 22 s> hoop кучкӧм, вартӧм; tukse тіпкӧм
♦
jõuline löök ён вартӧм, вынысь вартӧм;
jalalöök чужйӧм;
pulsilöök вир сӧн тіпкӧм;
süda jätab lööke vahele сьӧлӧм тіпкӧ коставлӧмӧн

mürk <m'ürk mürgi m'ürki m'ürki, m'ürki[de m'ürki[sid & m'ürk/e 22 s> пагӧдантор, яд
♦
tugev mürk ён пагӧдантор;
surmav mürk кулан яд

nõnda <nõnda adv>
1. nii, sedamoodi, selliselt тадз; alistava sidesõnana сідз
♦
seda tehakse nõnda тайӧс вӧчӧны тадз;
rääkis nõnda, et jäin uskuma висьталіс сідз, мый ме эски;
kas nõnda tohib? тадзи позьӧ?;
ja nõnda edasi да сідз водзӧ
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм; hulga kohta сымда
♦
tuul on nõnda tugev, et ... тӧлыс сэтшӧм ён, мый ...

prillid pl <pr'ill prilli pr'illi pr'illi, pr'illi[de pr'illi[sid & pr'ill/e 22 s> ӧчки
♦
tugevad prillid ён ӧчки;
nõrgad prillid слаб ӧчки;
päikeseprillid шондіысь ӧчки, шондіысь видзан ӧчки;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
ta kannab prille сійӧ ӧчки новлӧ

põline <põline põlise põlis[t -, põlis[te põlise[id 10 adj>
1. väga vana, iidne, ammune важ, важся; päritolult, esivanemate poolest, kaua kuskil elanud v kellenagi tegutsenud нэмӧвӧйся
♦
põline tamm важ тупу;
tema omaksed on kõik põlised kalurid сылӧн рӧдняыс ставныс нэмӧвӧйся чери кыйысьяс;
oleme põlised tuttavad ми важся тӧдсаяс
2. alatine, tähtajatu, igavene векся; püsiv, vastupidav ён
♦
elupõline нэмчӧжся;
põline poissmees нэм чӧжыс гӧтыртӧм;
põline ori векся раб;
sild ehitati põline поссӧ вӧчисны ёнӧс

raudne <r'audne r'audse r'audse[t -, r'audse[te r'audse[id 02 adj>
1. кӧрт
♦
raudne rist кӧрт крест
2. piltl чорыд, ён, кӧрт
♦
raudne distsipliin чорыд дисциплина;
raudne tahe кӧрт вӧля;
raudne tervis ён дзоньвидзалун;
raudsed närvid кӧрт нервъяс

suur <s'uur suure s'uur[t s'uur[de, suur[te s'uur[i 13 adj, s>
1. esemete, loodusobjektide, nähtuste, elusolendite v nende kehaosade kohta ыджыд
♦
suur tuba ыджыд жыр, ыджыд комнат;
suur kirves ыджыд чер;
suur jõgi ыджыд ю;
sööb suure suuga азыма сёйӧ
2. tavapärast ületav, intensiivne, tugev [ja püsiv] ыджыд; kõva, kange, käre ён
♦
suur lärm ыджыд шум;
suur torm v maru ён бушков;
suur mure ыджыд шог
3. kuulus, tähtis, silmapaistev, ka valitsejate nimede koostisosana нималана
♦
suur kirjanik нималана гижысь;
suur teadlane нималана туялысь

sõnn <s'õnn sõnni s'õnni s'õnni, s'õnni[de s'õnni[sid & s'õnn/e 22 s> suguküps isane veis, pull ӧш
♦
mees on tugev nagu sõnn мужичӧйыс ӧш кодь ён

tamm1 <t'amm tamme t'amme t'amme, t'amme[de t'amme[sid & t'amm/i 22 s>
1. bot Quercus тупу ► sama päritoluga sama päritoluga tamm1; дуб
♦
püha tamm вежа дуб;
tugev kui tamm тупу кодь ён
2. tammepuit тупу, дуб
♦
tamm on väga vastupidav тупу зэв крепыд

torm <t'orm tormi t'ormi t'ormi, t'ormi[de t'ormi[sid & t'orm/e 22 s, adj> s väga tugev tuul бушков
♦
tugev v kange v kõva torm ён бушков

tugev <tugev tugeva tugeva[t -, tugeva[te tugeva[id 02 adj>
1. suure jõuga ён, вына; vaimujõu ja eluvõime kohta: tahtekindel, elujõuline крепыд
♦
tugev noormees ён том морт;
tugev perekond крепыд семъя
2. suure intensiivsuse v mõjujõuga: kange, kõva, vali, terav ён; tuule kohta вына, ён; lõhna kohta чорыд
♦
tugev tuul ён тӧв;
tugevad prillid ён ӧчки;
jasmiini tugev lõhn жасминлӧн чорыд дук;
tugev mürk ён пагӧдантор
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke крепыд
♦
tugev tervis крепыд дзоньвидзалун;
jää pole veel tugev йиыс абу на крепыд

tuul <t'uul tuule t'uul[t t'uul[de, tuul[te t'uul[i 13 s> тӧв ► sama päritoluga sama päritoluga tuul
♦
kerge tuul небыд тӧвру;
nõrk tuul тӧвру;
kõva v tugev v vali tuul ён тӧв;
tuule kiirus тӧвлӧн ӧд;
tuul viis mütsi peast тӧлыс лэбӧдіс шапкаӧс юрысь

vastupidav <+pidav pidava pidava[t -, pidava[te pidava[id 02 adj> eseme, materjali kohta: püsiv, kestev, kindel, tugev ён, крепыд; jalatsite, rõivaste kohta ён, дыр киссьытӧм
♦
vastupidav tööriietus дыр киссьытӧм уджалан паськӧм

visa <visa visa visa -, visa[de visa[sid 17 adj>
1. järjekindel зіль; kangekaelne асныра; vastupidav, sitke винёв, сетчытӧм
♦
tugev ja visa inimene ён да винёв морт;
visa õpilane зіль велӧдчысь;
visa loomus асныра сям;
visa hing винёв [морт];
visa vastupanu сетчытӧг водзсасьӧм
2. aeglane, vaevaline сьӧкыд, омӧль
♦
haav oli visa paranema дойыс бурдіс сьӧкыда;
töö visa edenemine уджыс муніс омӧля

võimas <võimas v'õimsa võimas[t & v'õimsa[t -, v'õimsa[te v'õimsa[id 05 & 03 adj> suur, vägev, tugev, vastupidav
♦
võimas tamm ыджыд тупу;
võimas tuul ён тӧв;
võimas hääl вына гӧлӧс;
uued võimsad masinad выль вынйӧра машинаяс

vägev <vägev vägeva vägeva[t -, vägeva[te vägeva[id 02 adj>
1. [mõõtmetelt, mahult] võimas, suur зэв ыджыд
♦
vägev tamm зэв ыджыд тупу;
hammustas vägeva suutäie зэв ыджыда курччис
2. suure jõuga, tugev вына
♦
suur ja vägev riik ыджыд да вына канму
3. suure intensiivsuse, tõhususe v mõjujõuga ён
♦
vägev tuul ён тӧв;
töömeestele keedeti vägev supp уджалысьяслы пуисны пӧтӧса шыд
4. kõnek kange, äge, vinge прамӧй
♦
vägev pulm прамӧй кӧлысь;
poiss sai isalt vägeva keretäie зонкалы батьсяньыс прамӧя сюрис

äge <äge ägeda ägeda[t -, ägeda[te ägeda[id 02 adj>
1. äkilise tormaka loomuga ӧдйӧ пузьысь, чирмӧг; ärritunud, vihane ыззьӧм; millegi kohta: tormiline пӧсь
♦
ta oli ägeda [ise]loomuga v loomult äge сійӧ вӧлі ӧдйӧ пузьысь;
pea nüüd, ära mine kohe ägedaks! лӧньышт, эн ыззьы!
2. tuline, fanaatiline яр
♦
äge rahvuslane яр националист
3. med akuutne, tormiliselt kulgev сьӧкыд, ёна висьӧдан
♦
äge nakkushaigus сьӧкыд кӧвъясян висьӧм
4. väljendab intensiivsust: väga tugev, kõva сьӧкыд; visa, kõva, pöörane ён, чорыд
♦
äge lahing чорыд тыш;
äge peavalu сьӧкыд юр висьӧм;
äge torm ён бушков

üsna <üsna adv> võrdlemisi, küllaltki, kaunis, üpris вель, прамӧй, -кодь
♦
väljas on üsna tugev tuul ывлаас прамӧй тӧла, ывлаас тӧлыс вель ён;
kõneleb üsna head eesti keelt буракодь сёрнитӧ эст кывйӧн