?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit
ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны
aju <aju aju aju 'ajju, aju[de aju[sid 17 s> вем ► sama päritoluga sama päritoluga üdi
♦
eesaju anat водз вем;
inimaju мортлӧн вем;
keskaju anat шӧр вем;
peaaju юр вем;
seljaaju anat сюрса лы вем;
suuraju anat ыджыд вем;
ajudega poiss kõnek юра зон
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас
hammas <hammas h'amba hammas[t -, hammas[te h'amba[id 07 s>
1. inimesel, loomal пинь ► sama päritoluga sama päritoluga pii
♦
lagunenud hambad киссьӧм пинь;
haige hammas висян пинь;
esihammas, esimene hammas водз пинь;
piimahammas йӧв пинь;
purihammas юр пинь;
silmahammas синпинь;
ülahammas, ülemine hammas вылыс пинь;
mu hammas valutab пиньӧй висьӧ;
hammas on lahti v logiseb пиньӧй легӧ;
hambale krooni panema пиньӧ коронка пуктыны;
hambaid pesema пинь весавны;
hammast puurima пинь писькӧдны;
hammast välja tõmbama пинь кыскыны;
hambaid krigistama пиньӧн гирчкыны;
läbi hammaste sisistama пинь пыр сӧдзӧдны;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ;
mul on hambas auk пиньӧй розя
2. tehn sael, hammasrattal пинь; täke тшупӧд
♦
kaarhammas meh кытша пинь;
saehammas пила пинь;
nuga on hambaid täis пуртыс ёна тшупӧдӧсь
hoiak <hoiak hoiaku hoiaku[t -, hoiaku[te hoiaku[id 02 s>
1. kehahoid, rüht мыгӧр кутанног
♦
kehahoiak мыгӧр кутанног;
peahoiak юр кутанног;
ta võttis aupakliku hoiaku сійӧ кутіс мыгӧрсӧ вежавидзана
2. käitumislaad асьтӧ кутан ног
♦
kõrk hoiak асьтӧ тшапа кутан ног
3. suhtumine видзӧдлас
♦
kirjutise hukkamõistev hoiak гижӧдлӧн кулитана сер
häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав
jagama <jaga[ma jaga[da jaga[b jaga[tud 27 v>
1. юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama; osadena kellegi vahel юклыны
♦
jagasime õuna neljaks юким яблоксӧ нёль пельӧ;
õpilased jagati rühmadesse велӧдчысьясӧс юклісны чукӧръяс вылӧ;
romaan on jagatud peatükkideks романыс юклӧма юрпасъяс вылӧ;
joonte abil ruutudeks jagatud paber клеткаяс вылӧ визьйӧдлӧм кабала;
häälikud jagatakse vokaalideks ja konsonantideks шыяс юксьӧны вокалъяс да консонантъяс вылӧ
2. jao- v tükikaupa kätte andma, jaotama юклыны, разӧдны, сетавны; osaks saada laskma юксьыны
♦
toitu jagama сёян юклыны;
ema jagas kompvekid lastele мамыс разӧдіс челядьлы капмет;
kingitusi jagama козин сетавны;
võitjatele medaleid jagama вермысьяслы медаль сетавны;
oma teadmisi õpilastele jagama велӧдчысьяскӧд тӧдӧмлунъясӧн юксьыны;
{kellele} kiitust jagama ошкыны;
kaardid jagati mängijatele карті разӧдісны ворсысьяслы
3. millestki teistel osa saada laskma, kellelegi enda omast osa loovutama юксьыны, юкны
♦
{kellega} peavarju jagama юр сюянін юкны;
{kellega} viimast leivapalukest jagama бӧръя нынь торйӧн юксьыны;
{kellega} muresid ja rõõme jagama шог и гаж юкны;
ma ei jaga sinu vaateid ме абу сӧглас тэнад видзӧдласыдкӧд;
{kelle} seisukohta jagama видзӧдласкӧд сӧгласитчыны
4. mat юкны
♦
kaheksat neljaga jagama кӧкъямыс нёль вылӧ юкны;
jagage kümme kahega дас юкӧй кык пельӧ
jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс
kainelt <k'ainelt adv>
1. kaines olekus ютӧг
2. mõistuslikult тӧлкӧн
♦
kainelt arutlema тӧлкӧн мӧвпавны;
kainelt mõtlev юр садя, тӧлка
kallutama <kalluta[ma kalluta[da kalluta[b kalluta[tud 27 v> копыртны, пӧлыньтны, катовтны
♦
pead küljele kallutama юр боквыв пӧлыньтны;
pead ette kallutama юр водзлань копыртны;
keha tahapoole kallutama бӧрлань катовтчыны;
{keda} oma nõusse kallutama piltl асладорӧ синны, асланьӧ пӧлыньтны
kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася
katma <k'at[ma k'att[a kata[b k'ae[tud, k'att[is k'at[ke 35 v> вевттьыны
♦
põrandat linoleumiga katma джодж линолеумавны, джоджӧ линолеум вольсавны;
lauda katma пызан лӧсьӧдны, пызан вылӧ чукӧртны;
kattis magava lapse tekiga шебрӧдіс узьысь кагаӧс;
katmata pea куш юр
katus <katus katuse katus[t -, katus[te katuse[id 09 s> вевт; peavari, kodu юр сюянін
♦
lame katus плавкӧс вевт;
eterniitkatus шипер вевт
keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во
kolju <kolju kolju kolju[t -, kolju[de kolju[sid 16 s> anat юр лы
♦
ajukolju юр вем лы
kruvi <kruvi kruvi kruvi -, kruvi[de kruvi[sid & kruv/e 17 s> шуруп
♦
kruvi pea шуруп юр
kuju <kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s>
1. väline vorm, esinemisvorm форма, мыгӧр; keha-, figuur фигура, мыгӧр, туша
♦
pea kuju юр форма;
Maal on kera kuju Муыс шар формаа
2. raid- скульптура, сёртӧмтор
♦
kivikuju, kivist kuju из скульптура
kurtma <k'urt[ma k'urt[a kurda[b kurde[tud, k'urt[is k'urt[ke 34 v> muretsedes rääkima, kaebama норасьны, элясьны
♦
haige kurdab peavalu висьысь норасьӧ юр висьӧм вылӧ
langetama <langeta[ma langeta[da langeta[b langeta[tud 27 v> уськӧдны; puid пӧрӧдны
♦
pead langetama юр лэдзны, юр ӧшӧдны;
puid langetama пуяс пӧрӧдны;
puud langetavad lehti пуяс гылӧдӧны коръяссӧ
latv <l'atv ladva l'atva l'atva, l'atva[de l'atva[sid & l'atv/u 22 s>
1. taimel йыв
♦
kuuse latv коз пу йыв;
ronis puu latva кавшасис пу йылӧ
2. kõnek pea юр
♦
õlu lõi v tõusis latva сурыс юрӧ жовгис
lõige <lõige l'õike lõige[t -, lõige[te l'õike[id 06 s>
1. lõikamine вундӧм; graafiliste tehnikate nimetustes сёртӧм
♦
puulõige kunst пуӧ сёртӧм;
kirurg avab täpse lõikega haige kõhukoopa хирург стӧча вундӧмӧн восьтӧ висьысьлысь кынӧмсӧ
2. läbi- вундӧм; lõikepind, rist- вундас
♦
ehislõige trük сера вундӧм;
kuldlõige trük, mat зарни вундас
3. rätsepatöös, lõikelehel намет
♦
kimonolõige кимоно намет;
lõiget võtma намет босьтны
4. näo v näoosa kuju kohta мыгӧр, форма
♦
silmalõige син потас;
kitsa lõikega nägu векни чужӧм;
kummalise lõikega pea страннӧй формаа юр
5. jur paragrahvi alajaotis юкӧн
♦
paragrahv 5, lõige 3 5-ӧд параграф, 3-ӧд юкӧн
metsik <metsik metsiku metsiku[t -, metsiku[te metsiku[id 02 adj, s>
1. adj [algsel] looduslikul kujul esinev, puutumatu вӧрзьӧдлытӧм
♦
metsik loodus вӧрзьӧдлытӧм вӧр-ва;
inimtühi metsik taiga вӧрзьӧдлытӧм сьӧд парма;
Metsik Lääs Вӧй Рытыввыв;
metsikud kitsed вӧрса кӧзаяс;
metsikuks muutunud v kasvanud park вӧрсялӧм парк;
ta habe on metsikuks kasvanud дзикӧдз тошсялӧма
2. adj ohjeldamatu, pöörane, taltsutamatu лёк; julm, toores этшысь петӧм
♦
metsik raev лёк скӧр;
metsik vaenlane этшысь петӧм вӧрӧг
3. adj tohutu, meeletu, pöörane йӧй, лёк, яр, ӧвсьытӧм, этш тӧдтӧм
♦
metsik kiirus йӧй ӧд;
metsik viha этш тӧдтӧм лӧг;
metsik peavalu лёк юр висьӧм;
metsik vastupanu яр водзсасьӧм;
metsik karjumine ӧвсьытӧм горзӧм
ots <'ots otsa 'otsa 'otsa, 'ots[te & 'otsa[de 'otsa[sid & 'ots/i 23 & 22? s>
1. tipmine osa, terav ots йыв
♦
keeleots кыв йыв;
noaots пурт йыв;
ülespidi otsaga nina чатрӧс ныр
2. algus ja/või lõpposa, ainult lõpp[osa] пом
♦
tänavaots, tänava ots улич пом
3. kõnek paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites
♦
kus selle häbi ots! юр яндзим
pea <p'ea p'ea p'ea[d pä[he, p'ea[de p'ä[id 26 s>
1. inimese, looma keha osa юр
♦
ümar pea гӧгрӧс юр;
purjus v vindine pea гажа юр;
pead langetama юр лэдзны, юр ӧшӧдны;
hoidis vihmavarju pea kohal кутіс зонтсӧ юр весьтас;
pani mütsi pähe шапкаасис
2. piltl psüühiliste protsesside ja tunnete asupaigana юр, вежӧр
♦
peaga poiss юра зон, вежӧра зон;
õppis luuletuse pähe велӧдіс кывбурсӧ
3. piltl juht, valitseja юралысь; eestvedaja юрнуӧдысь
♦
riigipea канмуса юралысь;
temast sai selle kamba pea сійӧ лоис тайӧ чукӧрыслӧн юрнуӧдысьнас
pealuu <+l'uu l'uu l'uu[d -, l'uu[de & luu[de l'uu[sid & l'u[id 26 s> kolju юр лы
♦
surnupealuu кулӧмалӧн юр лыыс
peavalu <+valu valu valu -, valu[de valu[sid 17 s> valu peas юр висьӧм
♦
äge peavalu сьӧкыд юр висьӧм
rikas <rikas r'ikka rikas[t -, rikas[te r'ikka[id 07 adj, s>
1. varakas озыр
♦
hirmrikas, pururikas, päraturikas, püstirikas, ülirikas зэв озыр
2. varakas inimene озыр, озыр морт
♦
rikkad ja vaesed озыръяс да гӧльяс
3. heaks, kasulikuks, väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav озыр
♦
rikas rauamaak кӧртӧн озыр шом;
turbast rikas kant трундааин;
need olid rõõmudest rikkad päevad сійӧ лунъяснас радыс вӧлі юр вывтыр
seisma <s'eis[ma s'eis[ta seisa[b s'eis[tud, s'eis[is s'eis[ke 32 v>
1. püstiasendis, jalgadel сулавны; seisma jääma, peatuma сувтны
♦
seisab ukse taga сулалӧ ӧдзӧс сайын;
seisa siin ja oota! сулав тані да виччы!;
poiss seisis venna kõrvale зон сувтіс вокыскӧд орччӧн;
seisvas poosis сулалӧмӧн
2. esemete kohta: püstiasendis сулавны
♦
mäe otsas seisab vana tamm кыр йылын сулалӧ пӧрысь тупу
3. olema, asuma, asetsema
♦
päike seisab seniidis шондіыс юр весьтын;
sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual кывчукӧръяс сылӧн пыр вӧліны пызан вылас кипод улас
4. mingis kohas v seisundis püsima, vastu pidama, säilima
♦
õppisin basseinis vee peal seisma бассейнын велалі ваын кутчысьны;
terve suve on seisnud ilusad ilmad гожӧмбыд сулаліс мича поводдя;
keeda moos läbi, siis seisab kauem варенньӧтӧ пузьӧдлы, дырджык сулалас;
tema käes raha ei seisnud сылӧн сьӧм оз кутчысь
5. ühel kohal olema, mitte liikuma сулавны; seisma jääma, peatuma сувтны
♦
kell jäi seisma часі сувтіс;
aeg ei seisa paigal кадыс оз сулав [места вылас]
6. kellegi v millegi eest kaitsvalt välja astuma v vastutama дорйыны
♦
ema on alati valmis tütre eest seisma мамыд пыр дась дорйыны нывсӧ
sosistama <sosista[ma sosista[da sosista[b sosista[tud 27 v> шӧпкӧдны, вашкӧдны
♦
sosistab sõbrannale midagi kõrva мыйкӧ шӧпкӧдӧ пӧдругаыслы пеляс;
me peade kohal sosistasid puud миян юр весьтын вашкӧдчисны пуяс
suruma <suru[ma suru[da suru[b suru[tud 27 v>
1. oma raskusega survena avalduma v tunda olema личкыны, топӧдны
♦
ranits surub õlgu v õlgadele raskelt kui kivi ранец сьӧкыд из моз личкӧ пельпомӧ;
saabas surub konnasilma peale сапӧг топӧдӧ гадьсӧ;
peavalu surub meelekohti v meelekohtades юр висьӧм топӧдӧ кӧсича;
surus labida mulda сюйис зырсӧ муӧ
2. pressima, litsuma [hrl mingisse seisundisse v asendisse, kuhugi v mingis suunas] личкыны; vastu топӧдны; vahele, vahelt тӧрӧдны
♦
marju puruks v katki v püreeks suruma вотӧс нырны;
surus kõrva vastu lukuauku топӧдіс пельсӧ томан розь бердӧ;
surus ennast ukse vahelt sisse тӧрӧдчис ӧдзӧс костӧд
säilitama <säilita[ma säilita[da säilita[b säilita[tud 27 v>
1. jätkuvalt alal hoidma [kaitstes riknemise, kahjustuste eest] видзны
♦
talvel säilitatakse kartuleid keldris тӧвнас картупель видзӧны кӧбрӧгын
2. kaitstes hävitamise v hävimise eest видзны, кольны
♦
vana park säilitatakse важ парксӧ колясны
3. alles hoidma, mitte minetama кутны, не воштыны
♦
rahu säilitama юр садь кутны;
riie oli ka pärast pesu oma värvuse säilitanud и песлалӧм бӧрас дӧраыс абу вӧлі воштӧма рӧмсӧ
tegemine <tegemine tegemise tegemis[t tegemis[se, tegemis[te tegemis/i 12 s>
1. вӧчӧм
♦
jaanitule tegemine on vana komme Иван лунся бипурасьӧм - важ обычай;
töö tahab tegemist уджсӧ колӧ вӧчны
2. asjatoimetus, askeldamine, töö удж, нок, дела
♦
sõidan linna, mul on seal tegemist ветла карӧ, менам сэні делаяс;
mul on käed-jalad tegemist täis менам уджыс юр вывтыр
trauma <trauma trauma trauma[t -, trauma[de trauma[sid 16 s> med välisteguri v psüühilise mõjuri tekitatud tervisekahjustus травма, дой
♦
koljutrauma юр лы травма;
autoõnnetusel saadud trauma аварияса дой
täi <t'äi t'äi t'äi[d -, t'äi[de t'äi[sid 26 s> parasiitputukas той ► sama päritoluga sama päritoluga täi
♦
peatäi zool Pediculus humanus capitis юр той
uimane <uimane uimase uimas[t -, uimas[te uimase[id 10 adj> loid, jõuetu, nõrk руш; unine унзіль; viinauimane код; mitte täie taju juures гудыр
♦
uimased kärbsed кольмӧм гутъяс, унзіль гутъяс;
uimane pea гудыр юр;
pea läheb uimaseks юр гудыртчӧ;
tüdruk on suurest õnnest uimane нылыс шудысла код
valu <valu valu valu -, valu[de valu[sid 17 s> дой; valutamine висьӧм
♦
kehaline valu вир-яй висьӧм;
peavalu юр висьӧм;
sinu sõnad teevad mulle valu тэнад кывъясыд менӧ дойдӧны;
mu süda on sinu pärast valu täis сьӧлӧмӧй висьӧ тэ понда
valutama <valuta[ma valuta[da valuta[b valuta[tud 27 v> висьны
♦
selg valutab мыш висьӧ, мыш доймӧ;
pea hakkas valutama юр висьмис;
kust sul valutab? кыті тэнад висьӧ?
vastu <v'astu postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] osutab [vahetult] millegi vastas v ääres paiknemisele воча
♦
võttis laua äärde isa vastu istet пуксис пызан сайӧ батьыслы воча
2. postp [gen]; prep [part] vahetusse kokkupuutesse, vahetus läheduses (ka ajaliselt) бердӧ
♦
nõjatus aia vastu пыксис потшӧс бердӧ;
koputas vastu ust тотшкӧдіс ӧдзӧсӧ
3. postp [gen]; adv osutab millegi-kellegi vastuvõtmisele, vastuminekule, liikumisele millegi-kellegi suunas воча, паныд
♦
laps jooksis emale vastu кага котӧртіс мамыслы воча
4. postp [gen]; prep [part] osutab, kellele v millele on miski suunatud
♦
armastus isamaa vastu чужан му радейтӧм
5. postp [gen]; prep [part]; adv väljendab vastasseisu, vastupanu, keeldumist, vältimist паныд
♦
võitlus vaenlase vastu вӧрӧгкӧд вермасьӧм;
räägib õpetajale vastu сёрнитӧ велӧдысьыслы паныд;
tablett peavalu vastu юр висьӧмысь таблетка
vihmavari <+vari varju v'arju v'arju, v'arju[de v'arju[sid & v'arj/e 24 s> sirm зонт, зонтик, юркобув
♦
pani vihmavarju kinni, sulges vihmavarju сиптіс зонтсӧ;
hoidis vihmavarju pea kohal кутіс зонтиксӧ юр весьтас
õis <'õis õie 'õi[t 'õi[de, õi[te 'õis[i 14 s> õistaime sugulise paljunemise organ дзоридз юр; lill дзоридз
♦
lõhnav õis чӧскыд дука дзоридз;
kummeliõis катшасин дзоридз
äge <äge ägeda ägeda[t -, ägeda[te ägeda[id 02 adj>
1. äkilise tormaka loomuga ӧдйӧ пузьысь, чирмӧг; ärritunud, vihane ыззьӧм; millegi kohta: tormiline пӧсь
♦
ta oli ägeda [ise]loomuga v loomult äge сійӧ вӧлі ӧдйӧ пузьысь;
pea nüüd, ära mine kohe ägedaks! лӧньышт, эн ыззьы!
2. tuline, fanaatiline яр
♦
äge rahvuslane яр националист
3. med akuutne, tormiliselt kulgev сьӧкыд, ёна висьӧдан
♦
äge nakkushaigus сьӧкыд кӧвъясян висьӧм
4. väljendab intensiivsust: väga tugev, kõva сьӧкыд; visa, kõva, pöörane ён, чорыд
♦
äge lahing чорыд тыш;
äge peavalu сьӧкыд юр висьӧм;
äge torm ён бушков
ülal <ülal adv> kõrgemal, üleval вылын
♦
ülal pea kohal särasid tähed вылын юр весьтын дзирдалісны кодзувъяс
üle <üle prep, postp, adv>
1. prep [gen]; adv millegi pealispinda mööda, mingi vahemaa taha v taga вомӧн
♦
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн;
läks üle tänava вуджис улич вомӧн;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма
2. prep [gen]; postp [gen] kogu mingis piirkonnas, üleni kuskil пасьтала
♦
teade levis üle maa юӧрыс паськаліс страна пасьтала;
külmavärin jooksis üle keha туша пасьтала йирмӧг котӧртіс
3. adv; prep [gen] osutab millegi katmisele, katteks peale v peal
♦
uks on plekiga üle löödud ӧдзӧсыс жӧчӧн эжӧма;
tõmbas endal teki üle pea юр вывтіыс шебрасис
4. postp [gen]; prep [ess]; adv ülaltpoolt, kõrgemalt kellegi, millegi kohal, staatiline весьтын; dünaamiline весьтті; millestki kõrgemal вылынджык
♦
ema kummardub lapse üle мамыс копыртчӧ кага весьтас;
lipud lehvisid üle inimeste peade йӧзлӧн юр весьтын дӧлалісны флагъяс;
seelik on üle põlve юбка дорыс пидзӧссьыс вылынджык;
üks lennuk lendas meist üle миян весьтті лэбис ӧти самолёт;
hirmust üle saama полӧм венны
5. prep [gen] osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub мысти
♦
üle hulga aja sajab jälle lund кузь кост мысти бара лымъялӧ;
käin poes üle kolme-nelja päeva лавкаӧ ветла быд куим-нёль лун мысти
6. prep [gen]; adv rohkem [kui] сайӧ, -джык (мыйыськӧ); liiga palju, ülemäära вывті; võimsam kellestki -джык (кодыськӧ)
♦
üle tuhande euro сюрс евро сайӧ, сюрс евроысь унджык;
üle jõu käiv töö вынысь вывті удж;
jõu poolest on ta minust üle сійӧ меысь вынаджык
7. postp [gen]; adv osutab teemale, isikule, millest v kellest on juttu
♦
patsient kaebab valude üle пациент норасьӧ дой вылӧ;
pean selle üle järele mõtlema меным колӧ та йылысь думыштлыны;
mille üle sa kurvastad? мыйысь тэ шогалан?;
õpetaja vaatas laste töö üle велӧдысь видзӧдліс челядьлысь уджсӧ
8. adv millegi lakkamise kohta, mööda, möödas
♦
vihm jäi üle зэрыс кобис;
peavalu läks üle юр дугдіс висьны
9. prep [gen] piltlikes väljendeis
♦
üle kivide ja kändude piltl мырдӧн сорӧн, ӧдва-ӧдва;
üle pea ja kaela piltl кыдзсюрӧ, кийывсӧн
üleval <üleval adv>
1. ülalpool, kõrgemal вылын, выліын
♦
üleval pea kohal sirasid tähed вылын юр весьтын дзирдалӧны кодзувъяс
2. liikvel, jalul, ärkvel (olema) не узьны
♦
sa oled alles v veel üleval? тэ он на узь?;
olin öö läbi v terve öö üleval ме войбыд эг узь
ümar <ümar ümara ümara[t -, ümara[te ümara[id 02 adj> ümmargune, ümarik гӧгрӧс
♦
ümar laud гӧгрӧс пызан;
ümar pea гӧгрӧс юр
