[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

SõnastikustKasutusjuhend@post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

allikas <allikas allika allika[t -, allika[te allika[id 02 s>
1. veekogu ӧшмӧс, ключ

kuumaveeallikas пӧсь [ваа] ключ;
mineraalveeallikas минеральнӧй ӧшмӧс;
ohvriallikas вись ваян ӧшмӧс;
puhta ning selge veega allikas сӧстӧм да сӧдз [ваа] ключ;
allikast vett jooma ключысь ва юны;
allikas vuliseb ключ сяльгӧ
2. piltl lähtematerjal, lähe, algus, põhjustaja ӧшмӧс, подув, сетысь

kirjalikud allikad гижӧда ӧшмӧсъяс;
arhiiviallikas архивса ӧшмӧс;
energiaallikas энергия сетысь;
jõuallikas вын сетысь;
teabeallikas юӧр ӧшмӧс;
valgusallikas югыд сетысь;
vooluallikas el ток сетысь;
kõigi pahede allikas став лёкыслӧн подулыс;
loodus ilu allikana вӧр-ва мичлун подув туйӧ

ehkki <'ehkki konj> кӧть

ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс

hele <hele heleda heleda[t -, heleda[te heleda[id 02 adj>
1. valgust kiirgav, valgusküllane, valkjas югыд

hele päike югыд шонді;
heledad suveööd югыд гожся войяс;
heledad juuksed югыд юрси;
heledad lootused югыд лача;
heleda peaga tütarlaps югыд юра ныв;
puud põlesid heleda leegiga пескыс сотчис югыд биӧн
2. kõlav гора

hele hääl гора гӧлӧс;
hele naer кыпыд серам

juus <j'uus j'uukse j'uus[t -, j'uus[te j'uukse[id 09 s (hrl pl)> juuksed юрси

hallid juuksed дзор юрси;
heledad juuksed югыд юрси;
tihedad juuksed сук юрси;
sirged juuksed веськыд юрси;
lokkis juuksed кудриа юрси;
lühikesed juuksed дженьыд юрси;
kuivad juuksed кос юрси;
juukseid lõikama юрси тшӧтшӧдны

kandma <k'and[ma k'and[a kanna[b k'an[tud, k'and[is k'and[ke 34 v>
1. üles tõstetuna edasi toimetama, korduvalt v eri suundades нуны; tassima eri suundades новлыны

käe otsas kandma киын нуны;
kaenla all kandma киняулын нуны;
süles kandma моздорын нуны;
kohvrit kandma чемодан нуны;
vett kandma ва новлыны;
vool kandis paati edasi визулыс кылӧдіс пыжсӧ;
jõgi kannab liiva merre юыс нуӧ саридзӧ лыа
2. millegi seljas-, jalas- v küljesoleku kohta новлыны

kübarat kandma шляпа новлыны;
prille kandma ӧчки новлыны;
relva kandma ӧружйӧ новлыны;
habet kandma тош новлыны;
armastab kanda kirevaid rõivaid радейтӧ новлыны югыд рӧма паськӧм;
kandis poriga kalosse няйт поводдя дырйи новліс колош;
kantud riided новлӧм паськӧм

kiir <k'iir kiire k'iir[t k'iir[de, kiir[te k'iir[i 13 s> югӧр

beetakiired füüs бета-югӧръяс;
katoodkiired el катод югӧръяс;
röntgenikiired рентген югӧр;
valguskiir югыд югӧр

klaar <kl'aar klaari kl'aari kl'aari, kl'aari[de kl'aari[sid & kl'aar/e 22 adj, s> adj kõnek selge югыд, ясыд

klaar taevas югыд енэж;
klaar vesi сӧдз ва;
klaar mõistus ясыд мывкыд;
öö oli klaar войыс вӧлі сэзь

lakk3 <l'akk laki l'akki l'akki, l'akki[de l'akki[sid & l'akk/e 22 s> aine лак

tume lakk пемыд лак;
hele lakk югыд лак;
küünelakk гыж лак;
põrandalakk джодж лак

mugav <mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> mõnus лӧсьыд

mugavad jalatsid лӧсьыд кӧм;
valges ruumis on mugav töötada югыд жырйын уджавны лӧсьыд

nahk <n'ahk naha n'ahka n'ahka, n'ahka[de n'ahka[sid & n'ahk/u 22 s>
1. ку, кучик

hele nahk югыд кучик;
sile nahk шыльыд ку
2. loomanahk nülituna, toornahk ку; pargituna v nahkesemeteks töödelduna кучик

paks nahk кыз ку;
nahka köidetud raamat кучикӧн эжӧм небӧг

päike[ne] <p'äike & p'äikene p'äikese p'äikes[t p'äikes[se, p'äikes[te p'äikes/i & p'äikese[id 12 & 10? s; p'äike & p'äikene p'äikse p'äikes[t -, p'äikes[te p'äikse[id 10 s>, ka Päike
1. Galaktika täht шонді; astr Шонді

kevadine päike тувсов шонді;
päike läks pilve taha шонді саймовтчис кымӧр сайӧ;
Maa tiirleb ümber Päikese astr Му бергалӧ Шонді гӧгӧр
2. päikesepaiste шонді, шонді югыд, гож

soojendab end päikese käes шонді водзын шонтысьӧ;
sügisene päike ei hakka enam peale арся гожйыд оз нин ӧшйы

sisustama <sisusta[ma sisusta[da sisusta[b sisusta[tud 27 v>
1. sisse seadma, möbleerima пызан-улӧс сувтӧдавны, мебель сувтӧдавны

kabinetti sisustama кабинетын пызан-улӧс сувтӧдавны;
ruum on sisustatud heleda mööbliga жыръяс вӧлі сувтӧдалӧма югыд рӧма мебель
2. sisuga täitma

millega sa oma vaba aega sisustad? мый тэ вӧчлан прӧст кадад?;
iga festivalipäev oli sisustatud huvitavate üritustega фестивальлӧн быд лунӧ вӧлі тыр интереснӧй мероприятие
3. millegi sisuks, täiteks olema

tema elu sisustavad lapsed сійӧ став олӧмсӧ сетӧ челядьыслы

terav <terav terava terava[t -, terava[te terava[id 02 adj>
1. terava otsaga ёсь; teritatud, hästi lõikav, terava lõikeosaga лэчыд

terav nuga лэчыд пурт;
terav nõel ёсь ем;
terav kirves leidis kivi ёсь вылӧ ёсь воис, из вылӧ из воис
2. õheneva serva v aheneva otsaga, kitsast tippu v nurka moodustav ёсь

terav kikkhabe ёсь тош;
terav lõug ёсь тшӧка;
terava ninaga kingad ёсь ныра тупли
3. visuaalselt selgesti eristuv, selge, kontrastne ясыд

teleril pole pilt terav телевизор оз ясыда петкӧдлы
4. intensiivselt meeltele mõjuv лэчыд, ёсь, чушан; lõhna kohta: ninna tungiv чорыд; maitse kohta: mitte mahe лэчыд кӧра; helide kohta: läbilõikav, läbitungiv, vali, pilgu kohta: läbitungiv, karm лэчыд, ёсь; tuule kohta чизыр, ёсь, лэчыд; valu kohta: lõikav, torkiv, kõrvetav ёсь, юкалан

terav higilõhn чорыд пӧсь дук;
terav valgus ёран югыд, ёран би
5. meelte ja vaimuomaduste iseloomustamisel: terane, täpne, tundlik сюсь, ёсь

terav nägemine ёсь син;
terav kuulmine сюсь пель;
terav mõistus сюсь вежӧр;
laps on terava arusaamisega кагаыс сюсь вежӧра
6. ütlemislaadi, tooni kohta: torkav, salvav, pilkav ёсь, чушан, ярскӧб

terav toon лэчыд тон;
ta on terava keelega сійӧ ярскӧб кывъя

toon <t'oon tooni t'ooni t'ooni, t'ooni[de t'ooni[sid & t'oon/e 22 s>
1. тон, шы; hääl гор

kõrged toonid вылі шыяс;
laulab kähiseva tooniga сьылӧ чирӧм горӧн
2. värvitoon, värving, värvivarjund рӧм, тон

heledad toonid югыд рӧмъяс;
soojad toonid шоныд рӧмъяс
3. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet väljendav häälevarjund, kirjutatu üldine tundelaad, selle värving сёрнитанног, тон

lahke toon мелі сёрнитанног;
käskiv toon тшӧктана тон, тшӧктана сёрнитанног

tulev <tulev tuleva tuleva[t -, tuleva[te tuleva[id 02 adj, s>
1. (partits) локтысь

tagasitulev бӧр локтысь;
aknast tulev valgus ӧшиньӧд пырысь югыд;
kraanist tulev vesi кранысь петысь ва
2. adj ajaliselt käesolevale järgnev, järgmine локтан

tuleval aastal локтан воӧ;
tuleval nädalal локтан вежонӧ, локтан вежоннас

tuli <tuli tule t'ul[d t'ulle, tule[de tule[sid 20 s>
1. би ► sama päritoluga sama päritoluga päev

elus tuli ловъя би;
igavene tuli куслытӧм би
2. tulekahju, kahjutuli би, пӧжар

pinnatuli mets мубердса би;
tulele suudeti piir panna бисӧ вермисны сувтӧдны, пӧжарсӧ вермисны кусӧдны
3. valgusallika tuli, selle valguslaik би; autol v muul sõidukil би

hele tuli югыд би;
majades süttisid tuled керкаясын ӧзйисны бияс
4. sõj tulirelvadest laskmine лыйсьӧм

hõre tuli гежӧд лыйсьӧм;
tuld! лый!

täht <t'äht tähe t'ähte t'ähte, t'ähte[de t'ähte[sid & t'äht/i 22 s>
1. taevakeha кодзув

heledad tähed югыд кодзувъяс;
muutlikud tähed вежласян кодзувъяс
2. piltl staar кодзув, нималан морт

balletitäht балетса кодзув
3. kujund кодзув

viisnurkne täht вит йыла кодзув
4. kirjatäht, trükitäht шыпас; hääliku kohta шы

suurtäht ыджыд шыпас;
põristab r-tähte пыскыльтӧ;
susistab s-tähte шушкыльтӧ

valge <v'alge v'alge v'alge[t -, v'alge[te v'alge[id 01 adj, s>
1. adj lume, piima vms värvi, hele еджыд

valge paber еджыд кабала;
valge luik еджыд юсь;
valge kärbseseen bot Amanita virosa еджыд гут кулан тшак;
valge vein еджыд вина;
valge vorst виртӧм калбас;
valge viin водка, еджыд вина
2. adj [küllaldaselt] valgust omav югыд

valge kevadpäev югыд тувсов лун

valgus <v'algus v'alguse v'algus[t v'algus[se, v'algus[te v'algus/i & v'alguse[id 11 & 09 s> югыд; kiired югӧр; tuli би

terav valgus ёран югыд, ёран би;
kuuvalgus тӧлысь югӧр;
valguse kiirus югӧр ӧд;
süütas valguse биасис, ӧзтіс би;
valgus võitis pimeduse югыдыс вермис пемыдсӧ

õlu <õlu õlle õlu[t -, 'õlle[de 'õlle[sid 24 s> сур

hele õlu югыд сур;
tume õlu пемыд сур;
linnaseõlu чужъя сур

ärritama <ärrita[ma ärrita[da ärrita[b ärrita[tud 27 v>
1. meeleelunditele häirivalt mõjuma дойдны

ere valgus ärritab silmi югыд биыс дойдӧ син
2. närviliseks tegema дӧзмӧдны; vihale ajama скӧрмӧдны

iga pisiasi ärritas haiget быд поснитор дӧзмӧдіс висьысьӧс;
sinu ükskõiksus ärritab mind тэнад веськодьлуныд скӧрмӧдӧ менӧ


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur