[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын

allapoole <+p'oole adv, prep> vt ka allpool, altpoolt
1. adv madalamale увлань; jõevoolu suhtes кывтыд, кывтчӧс
♦
allapoole laskuma увлань лэччыны;
allapoole veerema увлань быгыльтчыны;
allapoole laieneva võraga puu увланьыс паськалысь тугана пу;
mööda jõekallast allapoole minema ю пӧлӧн кывтыд мунны
2. prep [part] millestki vähem, kuni milleni
♦
allapoole merepinda саридз веркӧсысь улынджык;
löök allapoole vööd вӧньысь улӧ кучкӧм;
allapoole oma võimeid вермана дорысь омӧльджыка

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

haru <haru haru haru h'arru, haru[de haru[sid 17 s>
1. tervikust hargnev iseseisev osa вож; pii пинь
♦
ahingu harud азьлас пинь;
jõeharu ю вож;
puuharu пу вож;
raudteeharu кӧрт туй вож;
teeharu туй вож;
kahvli teravad harud вилкилӧн ёсь пиньясыс
2. tegevuspiirkonna eri osa юкӧн
♦
kergetööstuse harud кокни промышленносьтлӧн юкӧнъяс;
majandusharu овмӧс юкӧн;
teadusharu наука юкӧн

juga <juga j'oa juga j'ukka, juga[de juga[sid & jug/e 18 s>
1. voolus, kiirtevihk визлас
♦
suitsujuga тшын визлас;
veejuga ва визлас
2. geogr järsk vee langus кось ► sama päritoluga sama päritoluga kosk
♦
rohkete jugadega jõgi уна коська ю

jõgi <jõgi j'õe jõge j'õkke, jõge[de jõge[sid 21 s> ю
♦
kitsas jõgi векни ю;
madal jõgi ляпкыд ю;
sügav jõgi джуджыд ю;
vaikne jõgi лӧнь ю;
kalarikas jõgi чериа ю;
harujõgi вож;
parvetusjõgi кылӧдчан ю, пур кылӧдан ю;
jõe algus ю йыв;
jõe alamjooks ю кывтыд;
jõe ülemjooks ю катыд;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
jõest üle minema, jõge ületama ю вуджны;
üle jõe ujuma ю вомӧн уйны;
jõele silda ehitama ю вомӧн пос нюжӧдны;
jõele tammi ehitama ю вомӧн помӧд вӧчны;
jõgi voolab järve юыс визувтӧ тыӧ;
jõgi kobrutab юыс бузгӧ;
jõgi suubub merre юыс усьӧ саридзӧ;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
jõgi kuivas ära юыс косьмӧма;
jõgi on madalaks jäänud юыс ямӧма;
käisime jões suplemas ветлім ю вылӧ купайтчыны;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру

keskele <k'eskele adv, postp> vt ka keskel, keskelt
1. postp [gen] keskpaika шӧрӧ
♦
väljaku keskele püstitatakse mälestussammas площадь шӧрӧ сувтӧдасны памятник;
ujusime jõe keskele уйим ю шӧрӧдз
2. postp [gen] sekka, hulka пӧвстӧ, костӧ
♦
mina ei sobi teie keskele ме тіян костӧ ог лӧсяв

kindlustama <kindlusta[ma kindlusta[da kindlusta[b kindlusta[tud 27 v>
1. kindla[ma]ks, tugeva[ma]ks muutma зумыдмӧдны, ёнмӧдны
♦
jõekallas oli kindlustatud plaatidega ю дорсӧ вӧлі ёнмӧдӧма плитаясӧн
2. kindlustuslepingut sõlmima страхуйтны
♦
elu kindlustama олӧм страхуйтны

laevastik <laevast'ik laevastiku laevast'ikku laevast'ikku, laevastik/e & laevast'ikku[de laevast'ikk/e & laevast'ikku[sid 25 s> флот
♦
jõelaevastik ю флот;
kaubalaevastik вузасян флот

maa-alune <+alune aluse alus[t -, alus[te aluse[id 10 adj, s> adj мупытшса, муувса
♦
maa-alune jõgi мупытшса ю;
maa-alune kaabel муувса кабель

madal <madal madala madala[t -, madala[te madala[id 02 adj, s>
1. adj väikese kõrgusega ляпкыд; väike ичӧт; positsioonilt allpool улын
♦
madal maja ляпкыд керка;
madal laud ляпкыд пызан;
madal laup ляпкыд кымӧс;
madalad pilved улын кымӧръяс;
madal palk ичӧт удждон;
madalama astme kohus улынджык тшупӧда ёрд
2. adj väikese sügavusega ляпкыд
♦
madal jõgi ляпкыд ю;
madal vesi ляпкыд ва;
madal taldrik ляпкыд бекар
3. adj heli, hääle kohta кыз, улын
♦
madal bariton кыз баритон

org <'org oru 'orgu 'orgu, 'orgu[de 'orgu[sid & 'org/e 22 s> ковтыс; nõgu сён
♦
jõeorg ю ковтыс;
tee viis alla orgu туйыс нуис сёнйӧ

paju <paju paju paju -, paju[de paju[sid 17 s> bot lehtpuu v -põõsas Salix бадь, бадь пу ► sama päritoluga sama päritoluga paju
♦
tuhkur paju bot Salix cinerea пӧим бадь;
vitspaju bot Salix viminalis ньӧр бадь;
jõepervel kasvasid pajud ю пӧлӧн быдмисны бадь пуяс

piki <piki prep [part]> midagi v millegi äärt mööda liikumise v paiknemisega seoses пӧлӧн; suuna märkimisel -ті, кузя
♦
hakkasin minema piki raudteed мӧдӧдчи мунны кӧрт туй пӧлӧн;
sõudsime piki jõge üles сынӧмӧн катім ю кузя;
piki põski voolasid pisarad бан боктіыс визувтіс синва

puhul <puhul postp [gen]> korral, juhul -ӧн
♦
võpatab iga krõpsatuse puhul быд кышкӧмысь черӧбтӧ;
külmetuse puhul joo vaarikateed кынмӧмысь висигӧн ӧмидза чай ю;
palju õnne sünnipäeva puhul чужан лунӧн

suur <s'uur suure s'uur[t s'uur[de, suur[te s'uur[i 13 adj, s>
1. esemete, loodusobjektide, nähtuste, elusolendite v nende kehaosade kohta ыджыд
♦
suur tuba ыджыд жыр, ыджыд комнат;
suur kirves ыджыд чер;
suur jõgi ыджыд ю;
sööb suure suuga азыма сёйӧ
2. tavapärast ületav, intensiivne, tugev [ja püsiv] ыджыд; kõva, kange, käre ён
♦
suur lärm ыджыд шум;
suur torm v maru ён бушков;
suur mure ыджыд шог
3. kuulus, tähtis, silmapaistev, ka valitsejate nimede koostisosana нималана
♦
suur kirjanik нималана гижысь;
suur teadlane нималана туялысь

sügav <sügav sügava sügava[t -, sügava[te sügava[id 02 adj>
1. ümbruse pinnast allapoole ulatuv джуджыд; eesmisest pinnast tahapoole ulatuv пыді; kaugemale ulatuv ылі
♦
sügav jõgi джуджыд ю;
sügav auk джуджыд гуран;
sügav kummardus улӧдз копыр;
sügav kapp пыді шкап;
sügav tagala ылі тыл;
siin on nii sügav, et põhi ei paista тані сэтшӧм джуджыд, мый пыдӧсыс оз тыдав
2. pikkade tugevate hingetõmmete, ohete kohta, madala hääle, heli, sügavate värvitoonide, tugeva pimeduse kohta пыді
♦
sügav hingamine пыдісянь лолалӧм
3. väljendab millegi intensiivsust ыджыд
♦
sügav lein ыджыд шог

tasane1 <tasane tasase tasas[t -, tasas[te tasase[id 10 adj>
1. vaikne лӧнь; kerge, nõrk кокни
♦
tasane hääl лӧнь гӧлӧс;
sajab tasast lund усьӧ кокни лым
2. aeglane надз, ньӧжъя, лӧнь
♦
tasase vooluga jõgi лӧнь визула ю
3. loomult vaikne, vagur, leebe рам; rahulik лӧнь
♦
tasane neiu лӧнь ныв

transport <tr'ansp'ort tr'anspordi tr'ansp'orti tr'ansp'orti, tr'ansp'orti[de tr'ansp'orti[sid & tr'ansp'ort/e 22 s>
1. veondus транспорт
♦
jõetransport ю транспорт, ювывса транспорт
2. vedu нуӧм, новлӧм, транспортируйтӧм
♦
kaubatransport вузӧс новлӧм

tõke <tõke t'õkke tõke[t -, tõke[te t'õkke[id 06 s>
1. tõkestav objekt мытшӧд, помӧд; kaitse millegi eest сайӧд
♦
kalatõke чери тшуп;
lumetõke лым сайӧд;
tuuletõke тӧв сайӧд;
jõkke ehitati pajuvitstest tõke ю вылӧ вӧчисны бадь ньӧръясысь помӧд;
okastraataiad, miiniväljad ja teised tõkked sõj бытшласян сутуга, мина му да мукӧд мытшӧдъяс
2. mat су
♦
alumine tõke улыс су;
ülemine tõke вылыс су

vaade <vaade v'aate vaade[t -, vaade[te v'aate[id 06 s>
1. silmavaade видзӧдлас
2. maastiku panoraam мусер, серпас
♦
vaade sillalt jõele пос вывсянь тыдалан ю серпас;
kohati segas mets vaadet merele кытсюрӧ саридз серпассӧ коставліс вӧр
3. tõekspidamine, seisukoht видзӧдлас
♦
ühiskondlik-poliitilised vaated йӧзкост-политикаса видзӧдласъяс;
meil on ühised vaated elule олӧм вылас видзӧдласъясным миян ӧткодьӧсь

veekogu <+kogu kogu kogu k'okku, kogu[de kogu[sid 17 s> kogunimi ю-ты, ва; jõgi ю; järv ты

äär <'äär ääre 'äär[t 'äär[de, äär[te 'äär[i 13 s>
1. serv, veer, perv дор; linna-, küla- пом
♦
linnaäär кар пом;
teeäär туй дор;
rada läheb piki jõe äärt ордымыс мунӧ ю пӧлӧн;
maailma äärel му помас
2. eseme serv, külg дорыш, дор
♦
kangaäär дӧра дор;
seelikuäär юбка бӧждор;
voodiäär крӧвать дорыш
3. peakatte alumine ärakeeratud osa лэб, дор
♦
laia äärega kübar паськыд лэбъя шляпа
4. nõu, anuma kõrgem külg дор
♦
klaas on äärest saadik v ääreni täis стӧканыс дорӧдзыс тыр

ööbima <'ööbi[ma 'ööbi[da 'ööbi[b 'ööbi[tud 27 v> ööd olema узьны, войковтны
♦
tuttavate pool ööbima тӧдсаясын узьны;
jäime jõe äärde ööbima войковтім ю дорын

üles <üles adv>
1. ülespoole, kõrgemale вывлань, вылӧ; veevoolu suhtes катыд, катчӧс, йывлань
♦
trepist üles minema содті кайны;
lippu üles tõmbama флаг лэптыны;
teerada tõuseb keerutades üles mäkke ордымыс чукльӧдлӧмӧн кайӧ вывлынь;
käed üles! китӧ лэпты!;
sõitsime mööda jõge üles v jõge pidi üles катім ю кузя;
võtsin mitu pesa kartuleid üles кери некымын поз картупель
2. töökorda, tegevuseks, kasutamiseks valmis seisu (panema)
♦
püüniseid üles panema лэч пуктавны, дзуг октавны;
sellele nõlvakule paneme mõned skulptuurid üles тайӧ ньывкъяс сувтӧдам некымын скульптура
3. talletatuks, jäädvustatuks (kirjutama)
♦
rahvalaule üles kirjutama v tähendama фольклор гижны, фольклор чукӧртны
4. magamast ärkvele, jalule
♦
ärgake üles! садьмӧй!;
tule üles, muidu jääd kooli hiljaks чеччы, а то школаад сёрман
5. lamamast, istumast jalule, püsti
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті