[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

arutama <aruta[ma aruta[da aruta[b aruta[tud 27 v> видлавны, мӧвпъясӧн юксьыны
♦
tööplaani arutama уджалан план видлавны;
seda küsimust tuleb rahulikult arutada тайӧ юалӧмсӧ колӧ лӧня видлавны;
neid probleeme tuleks koosolekul arutada тайӧ проблемаяссӧ коліс эськӧ видлавны собранньӧ вылын;
asja kohtulikult arutama делӧсӧ ёрдын видлавны;
mis siin arutada, kõik on selge мый тан видлавнысӧ, ставыс ясыд;
arutasin kaua, millest rääkida дыр мӧвпалі, мый йылысь висьтавны

asemel <asemel adv, postp> vt ka asemele postp [gen] пыдди
♦
raha asemel anti toiduaineid сьӧм пыдди сетісны сёян;
tegi allkirja asemel kolm risti кырымпас пыдди пуктіс куим крест;
kolme päeva asemel kulus neli куим лун пыдди ковмис нёль;
ma lähen tema asemel ме муна сы пыдди;
selle asemel et minna kooli... школаӧ мунӧм пыдди...;
teie asemel ma ei teeks seda ті местаын ме тайӧс эг эськӧ вӧч

asjatundja <+t'undja t'undja t'undja[t -, t'undja[te t'undja[id 01 s, adj> s специалист, тӧдысь
♦
suur asjatundja ыджыд специалист;
põllumajanduse asjatundja видз-му овмӧс тӧдысь;
tehnika asjatundja техника тӧдысь;
tuleks mõnelt asjatundjalt nõu küsida колӧ эськӧ тӧдысь мортлысь юавны

hoolima <h'ooli[ma h'ooli[da hooli[b hooli[tud 28 v>
1. meeldivaks pidama радейтны; hoolt kandma тӧждысьны; kahju olema жалитны
♦
sa peaksid oma lastest rohkem hoolima тэныд эськӧ коліс бурджыка тӧждысьны челядь вӧснаыд;
hea peremees hoolib oma hobusest бур кӧзяин жалитӧ ассьыс вӧвсӧ;
õuntest ma eriti ei hooli яблок меным ёна оз кажитчы;
ta ei hooli oma tervisest дзоньвидзалуныс сылы абу жаль
2. tähelepanu pöörama пыдди пуктыны; arvesse võtma артӧ босьтны
♦
ma ei hooli sellest mitte põrmugi меным тайӧ дзик веськодь;
poiss hoolis vähe ema nõuannetest зон мамыслысь велӧдӧмсӧ ёна эз кывзы;
teiste arvamustest ei tee ta hoolimagi мукӧдлысь видзӧдлассӧ сійӧ пыдди оз пукты

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

kena <kena kena kena -, kena[de kena[sid & ken/i 17 adj>
1. meeldiva välimusega, nägus мича, лӧсьыд; meeldiva olemisega шань
♦
kena neiu мича ныв
2. lahke, vastutulelik авъя, шань
♦
võiksid minu vastu kenam olla вермин эськӧ мекӧд шаньджык лоны

kuidagi <kuidagi adv>
1. just nagu, otsekui, mingil määral быттьӧкӧ, кыдзкӧ
♦
see koht tundub kuidagi tuttav тайӧ местаыс быттьӧкӧ тӧдса;
kuidagi ebamugav on küsida кыдзкӧ абу лӧсьыд юавнысӧ
2. mingil kombel, moel v viisil кыдзкӧ
♦
tahaksin teda kuidagi aidata кӧсйи эськӧ сылы кыдзкӧ отсавны
3. suuri vaevu, läbi häda кыдзкӧ
♦
suutsin kuidagi koduni komberdada кыдзкӧ вермӧдчи гортӧдз воӧдчыны
4. (eitusega) mitte mingil kombel, mitte mingil juhul, üldse mitte некыдз[и]
♦
siia ei mahu me [mitte] kuidagi ära татчӧ ми некыдзи ог тӧрӧй

läkitama <läkita[ma läkita[da läkita[b läkita[tud 27 v>
1. saatma ыстыны
♦
läkitasin talle kirja ысті сылы письмӧ
2. kõnek viskama, heitma шыбитны
♦
läkitasin suitsukoni aknast välja шыбиті чигаркапом ӧшиньӧд
3. kõnek lööma, virutama сӧтны
♦
läkitaks talle ühe tulise прамӧя эськӧ сылы сӧті

meeldetuletus <+tuletus tuletuse tuletus[t tuletus[se, tuletus[te tuletus/i 11 s> kellele mingi asjaolu meeldetuletamine казьтыштӧм
♦
oleksin läinud sinna ilma sinu meeldetuletuseta тэнад казьтышттӧг эськӧ сэтчӧ муні

moodi <m'oodi postp [gen]> kellegi-millegi sarnane, omaduse kohta кодь; kellegi-millegi sarnaselt, tegevuse kohta моз
♦
kuuri moodi ehitis сарай кодь стрӧйба;
tahaks ka inimese moodi elada кӧсйи эськӧ морт моз овны

nagunii <+n'ii adv> päris kindlasti, igal juhul, ikkagi, niikuinii сёровно
♦
ei tea, kas tundis meid ära? -- nagunii! тӧдіс эз эськӧ миянӧс? -- дерт!;
heitis magama, nagunii polnud pimedas midagi teha водіс узьны, пемыдас сёровно нинӧм вӧлі вӧчнысӧ

omama <oma[ma oma[da oma[b oma[tud 27 v> лоны (кодлӧнкӧ); minevikus вӧвны
♦
omab kogemusi сылӧн эм опыт;
ma tahaks omada autot ме кӧсйи эськӧ машина;
see ei oma tähtsust тайӧ абу тӧдчана

saama <s'aa[ma s'aa[da s'aa[b saa[vad s'aa[dud, s'a[i saa[ge s'aa[dakse 37 v>
1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, kasutusse
♦
sain isalt sünnipäevaks koera чужан лунӧ батьӧй козьналіс понйӧс;
sai kirja письмӧ воис;
sai kirjandi eest viie сочиненньӧсьыс пуктісны „вит“;
kui aega saan, räägin pikemalt кор кадыс лоас, кузьджыка висьтася;
sain nohu насмука кӧвъялі, насмукаӧн висьми;
terve öö ei saanud ta und сійӧ войбыд эз вермы унмовсьны;
joostes saad sooja пышйигад шоналан;
sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud ме сысянь кывлі, мый ставыс вӧлӧма бур
2. hankima, muretsema босьтны
♦
nendest kaevandustest saadakse põlevkivi тайӧ шахтаяссьыс перйӧны сланеч;
kust saaks abilisi? кытысь босьтны отсасьысьясӧс?;
nad said teise lapse налӧн чужис мӧд кага;
meie võistkond sai esikoha миян команданым босьтіс первой места
3. muutuma лоны
♦
sai kurjaks скӧрмис;
iga poiss tahab tugevaks saada быд зонка кӧсйӧ лоны ёнӧн;
vihm tuleb, saate märjaks! зэр локтӧ, кӧтасянныд!;
tahaksin temaga tuttavaks saada ме эськӧ кӧсйи сыкӧд тӧдмасьны;
kelleks sa tahad saada? кодӧн тэ кӧсъян лоны?;
Mari on varsti emaks saamas регыд Мари лоас мамӧн
4. [välja] tulema лоны
♦
neist palkidest saab saun тайӧ керъяссьыс лоас пывсян;
mis siis minust saab? мый мекӧд лоас?;
kell hakkab kaks saama регыд кык час лоас
5. suutma, võima вермыны
♦
ma ei saanud mõtelda ме эг вермы мӧвпавны;
ta ei saanud tulla сійӧ эз вермы локны;
ma ei saa sinu eest alla kirjutada тэ пыдди кырмасьны ме ог вермы

samamoodi <+m'oodi adv>, ka sama moodi тадзи жӧ, сідзи жӧ
♦
selles olukorras oleks igaüks käitunud samamoodi v sama moodi тайӧ ситуацияас быдӧн эськӧ тадзи жӧ вӧчис

samuti <samuti adv>
1. samal viisil, samamoodi сідз жӧ, моз жӧ
♦
elab samuti kui teised inimesed олӧ мукӧд йӧзыс моз жӧ;
ma oleksin toiminud just samuti ме эськӧ сідз жӧ вӧчи
2. ka тшӧтш, жӧ
♦
vendi tal pole, õdesid samuti mitte вокыс сылӧн абу, чойыс абу жӧ;
sina tule samuti kaasa! тэ тшӧтш лок!

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

soovitav <soovitav soovitava soovitava[t -, soovitava[te soovitava[id 02 adj> soovimisväärne бур эськӧ вӧлі, коліс эськӧ
♦
prantsuse keele oskus on soovitav бур эськӧ вӧлі тӧдны француз кыв;
sa ei ole siin soovitav тэныд тан эз эськӧ ков лоны