[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

alles <alles adv>
1. säilinud эм, кольӧма
♦
teie asjad on kõik alles став тіян кӧлуйныд местаын;
ainult paar maja jäi külas alles сиктас кольӧма сӧмын гоз-мӧд керка;
pool leiba on veel alles нянь джынйыс эм на
2. äsja сӧмын [на]
♦
tulin alles töölt сӧмын [на] вои удж вылысь;
täiesti uus maja, alles sai valmis дзик выль керка, сӧмын эштӧдӧма
3. oodatust hiljem сӧмын
♦
nüüd sa alles tuled тэ сӧмын ӧні локтан;
olen järjekorras alles kümnes ӧчередяс ме сӧмын дасӧд
4. ikka veel на
♦
poiss on alles väike зонкаыс ичӧт на;
rukis on alles lõikamata рудзӧгыс вундытӧм на;
kell on alles kolm кадыс куим час на
5. ikka, vast но и, вот тайӧ [и]
♦
on alles uudis! но и выльтор!;
on see alles mees! вот тайӧ и мужичӧй!

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия

eksisteerima <eksist'eeri[ma eksist'eeri[da eksisteeri[b eksisteeri[tud 28 v> oleviku ainsus эм; oleviku mitmus эмӧсь; minevikus вӧвны; tulevikus лоны; elama овны
♦
kunagi eksisteerinud komme коркӧ вӧвлӧм традиция;
rahumeelselt koos eksisteerima ӧтсӧгласӧн орччӧн овны;
sellist probleemi ei eksisteeri татшӧм проблемаыс абу

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

funktsioon <funktsi'oon funktsiooni funktsi'ooni funktsi'ooni, funktsi'ooni[de funktsi'ooni[sid & funktsi'oon/e 22 s> ülesanne, tegevus, talitlus функция, удж[мог]; mat sõltuv muutuja функция
♦
esteetiline funktsioon эстетика функция;
kasvatuslik funktsioon быдтан-велӧдан функция;
trigonomeetriline funktsioon mat тригонометрия функция;
jaotusfunktsioon mat юклан функция;
logaritmfunktsioon mat логарифм функция;
keele suhtlusfunktsioon кывлӧн сёрнитан функция;
igal esemel on oma kindel funktsioon быдторлӧн эм аслас торъя мог

hea <h'ea h'ea h'ea[d -, h'ea[de h'ä[id 26 adj, s>
1. adj бур ► sama päritoluga sama päritoluga paras
♦
hea arst бур врач;
hea enesetunne асьтӧ бура кылӧм;
hea ilm бур поводдя;
hea iseloom бур сям;
hea kasvatus бура быдтӧм;
hea kuulmine сюсь пель;
hea leib бур нянь;
hea mõte бур мӧвп;
hea sõna бур кыв;
head uudised бур выльторъяс;
hea tahtmise korral ёна кӧ кӧсъян;
häid pühi! празьникӧн!;
head reisi, head teed! бур туй!;
head uut aastat! выль воӧн!;
head õhtut! став бурсӧ!;
head ööd! бур вой!;
heas tujus olema бур руын лоны;
head muljet jätma сьӧлӧм вылӧ воны;
mul on hea meel меным нимкодь;
teen seda hea meelega окотапырысь тайӧс вӧча;
sul hea rääkida тэныд лӧсьыд шуны;
hea kui õhtuks jõuame kõik tehtud бур, рытӧдзыс кӧ ставсӧ удитам вӧчны
2. s miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv бур
♦
head mäletama бурсӧ помнитны;
head tegema бур вӧчны;
võitlus hea ja kurja vahel бура-лёка костын вен;
head kurjaga tasuma бурысь лёкӧн мынтысьны;
soovin sulle ainult head сиа тэныд сӧмын бурсӧ;
mis teil head on? мый тіян бурыс эм?;
see asi ei lõpe heaga тайӧ бурӧн оз помась

igatahes <+tahes adv> igal juhul, vähemalt сідз ли тадз
♦
tema igatahes tuleb сійӧ быть локтас;
minule igatahes aitab меным тай тырмас-а;
sarnasus igatahes on olemas ӧткодьыс, сідз ли тадз, эм

kompleks <k'ompl'eks k'ompleksi k'ompl'eksi k'ompl'eksi, k'ompl'eksi[de k'ompl'eksi[sid & k'ompl'eks/e 22 s>
1. kogum комплекс
♦
ülikooli hoonete kompleks университетса стрӧйбаяслӧн комплекс
2. psühh hingeeluhäire комплекс
♦
alaväärsuskompleks асьтӧ абу тыр-бурӧн чайтан комплекс, асьтӧ абу тыр-бурӧн чайтӧмысь комплексуйтӧм;
kannatab mingi kompleksi all сылӧн эм кутшӧмкӧ комплекс, сійӧ мыйыськӧ комплексуйтӧ

koostis <k'oostis k'oostise k'oostis[t k'oostis[se, k'oostis[te k'oostis/i & k'oostise[id 11 & 09 s> osiste kogum
♦
betooni koostis бетон вӧчӧма... {мыйыськӧ};
mulla koostis мусин пытшкын эм... {мыйкӧ}

käsutus <käsutus käsutuse käsutus[t käsutus[se, käsutus[te käsutus/i 11 s> keegi on kellegi juhtida веськӧдлӧм; miski on kasutada вӧдитчӧм
♦
sõdur ilmus ohvitseri käsutusse! салдат воис офицерлӧн веськӧдлӧм улӧ!;
meie käsutuses on kolm päeva миян эм куим лун

leiduma <l'eidu[ma l'eidu[da l'eidu[b l'eidu[tud 27 v> ainsuses эм; mitmuses эмӧсь; minevikus вӧвны
♦
raamatus leidub ka pilte небӧгас эмӧсь и серпасъяс

leppima <l'eppi[ma l'eppi[da lepi[b lepi[tud 28 v>
1. rahul olema миритчыны; rahulduma тырмӧдчыны
♦
lepi sellega, mis on миритчы сійӧн, мый эм;
lepib vähesega тырмӧдчӧ этшаӧн
2. lepitust tegema бурасьны
♦
vahel tülitseme, siis jälle lepime пинясьлам, сэсся бара бурасям

mahti <m'ahti adv> ajalise võimaluse väljendamisel кад лоны; eituse puhul некор
♦
ei olnud mahti puhata некор вӧлі шойччыны;
on sul natuke mahti minuga rääkida? эм тэнад кадыд мекӧд сёрнитыштны?

muld <m'uld mulla m'ulda m'ulda, m'ulda[de m'ulda[sid & m'uld/i 22 s> maakoore pindmine kobe kiht му, мусин
♦
viljakas muld вына му;
mulla koostis мусин пытшкын эм... {мыйкӧ};
vajutas labida mulda сюйис зырсӧ муӧ

mõtisklema <mõtiskle[ma mõtiskle[da mõtiskle[b mõtiskle[tud 27 v> mõtlema, mõtteid mõlgutama мӧвпавны
♦
on, mille üle mõtiskleda эм, мый йылысь мӧвпавны

noorem <noorem noorema noorema[t -, noorema[te noorema[id 02 adj> ичӧтджык, томджык
♦
mul on noorem õde менам эм ичӧтджык чой;
ta on minust noorem сійӧ меысь томджык

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

olemasolu <+olu olu olu 'ollu, olu[de olu[sid 17 s> kuskil
♦
mul polnud selle dokumendi olemasolust aimugi ме эг тӧд, мый эм татшӧм документ

omama <oma[ma oma[da oma[b oma[tud 27 v> лоны (кодлӧнкӧ); minevikus вӧвны
♦
omab kogemusi сылӧн эм опыт;
ma tahaks omada autot ме кӧсйи эськӧ машина;
see ei oma tähtsust тайӧ абу тӧдчана

piir <p'iir piiri p'iiri p'iiri, p'iiri[de p'iiri[sid & p'iir/e 22 s>
1. territooriume eraldav су, суйӧр, мудор; põllu-, krundi- бор, су
♦
looduslik piir ачыс артмӧм мудор;
Eesti-Läti piir Эстония да Латвия костса суйӧр
2. mõtteline joon, vahe кост
♦
vaesuspiir гӧльлун тшупӧд;
silbi piir keel кывпель кост;
liiva ja vee piiril лыаа-ваа костын;
elu ja surma piiril олӧма-кулӧма костын
3. ülemmäär пом, пом тшупӧд
♦
tugevuspiir füüs крепыдлунлӧн пом тшупӧд;
igal asjal on piirid быдторлӧн эм пом
4. (pl) raamid, ulatus
♦
ta ahnusel pole piire сылӧн горшлуныс помтӧм;
õhutemperatuur on nulli piires v piirides сынӧдыслӧн температураыс ноль гӧгӧр

seisukoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s>
1. arvamus, vaade видзӧдлас
♦
toetan sinu seisukohta ме доръя тэнсьыд видзӧдластӧ;
mul on ses asjas oma seisukoht менам та вылӧ эм аслам видзӧдлас
2. koht seismiseks сулалан места
♦
iste- ja seisukohad пукалан да сулалан местаяс

sisaldama <sisalda[ma sisalda[da sisalda[b sisalda[tud 27 v> -ын эм
♦
õhk sisaldab hapnikku сынӧдын эм кислород

sisu <sisu sisu sisu -, sisu[de sisu[sid 17 s>
1. esemete kohta пытшкӧс
♦
arbuusi mahlakas sisu арбузлӧн васӧд пытшкӧсыс;
uurisime lauasahtlite sisu видзӧдлім, мый эм пызан кудъясас
2. сюрӧс
♦
luuletuse sisu ja vorm кывбурлӧн сюрӧсыс да формаыс;
mõiste sisu понятиелӧн сюрӧсыс

viga <viga v'ea viga -, viga[de viga[sid & vig/u 18 s>
1. eksimus reegli, normi vms vastu ӧшыбка, сорсьӧм
♦
arvutusviga арталігӧн сорсьӧм;
grammatikaviga грамматика ӧшыбка;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kardab vigu teha полӧ сорсьыны
2. rike, häire, tõrge торксьӧм; haigus, tõbi, häda висьӧм, тырмытӧмтор; üldisemalt: vigastus, kahjustus дой
♦
kehaviga вир-яйын тырмытӧмтор;
südameviga сьӧлӧм висьӧм;
viga mootoris моторыс торксьӧма
3. puudus, puudujääk, häda тырмытӧмтор
♦
igal inimesel on oma[d] head ja vead быд мортлӧн эм бурыс и тырмытӧмторйыс;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
pole viga, varsti harjud ära нинӧм, регыд велалан
4. midagi põhjustav asjaolu v tegur
♦
sinu oma viga, kui hakkama ei saa ачыд мыжа, он кӧ сяммы;
viga on minus endas помкаыс меын