?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 113 artiklit, väljastan 50
ahi <ahi ahju 'ahju 'ahju, 'ahju[de 'ahju[sid & 'ahj/e 24 s> пач
♦
vene ahi пӧжасян пач, ыджыд пач, роч пач;
hollandi ahi галанка, галанскӧй пач;
elektriahi электрическӧй пач;
induktsioonahi el индукционнӧй пач;
kahhelahi, kahhelkividest ahi кафеля пач;
kerisahi гор;
raudahi кӧрт пач;
sulatusahi tehn сывдчан пач;
ahju laduma пач тэчны;
ahju kütma пач ломтыны;
tegin tule ahju пач ломзьӧді;
pane ahi küdema, pane tuli ahju ломты пачсӧ, ломзьӧд пачсӧ;
ahi köeb пач ломтысьӧ
aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны
ajastu <ajastu ajastu ajastu[t -, ajastu[te ajastu[id 01 s> кадколаст, кад, эра
♦
feodaalajastu, feodalismiajastu феодализм кад;
kosmoseajastu космосӧ лэбалан кадколаст;
renessansiajastu Ловзьӧдан кадколаст;
suurte avastuste ajastu ыджыд аддзӧмторъяслӧн кад;
inimkonna kuldne ajastu морт рӧдлӧн зарни кад;
see sündmus avas uue ajastu тайӧ лоӧмторйыс паніс выль кадколаст
aju <aju aju aju 'ajju, aju[de aju[sid 17 s> вем ► sama päritoluga sama päritoluga üdi
♦
eesaju anat водз вем;
inimaju мортлӧн вем;
keskaju anat шӧр вем;
peaaju юр вем;
seljaaju anat сюрса лы вем;
suuraju anat ыджыд вем;
ajudega poiss kõnek юра зон
aktiivsus <akt'iivsus akt'iivsuse akt'iivsus[t akt'iivsus[se, akt'iivsus[te akt'iivsus/i & akt'iivsuse[id 11 & 09 s> водзмӧстчӧм, зільлун, босьтчӧм
♦
poliitiline aktiivsus политикаын водзмӧстчӧм;
ühiskondlik aktiivsus йӧзкотырын водзмӧстчӧм;
isiksuse aktiivsus мортлӧн зільлун;
aktiivsust ilmutama водзмӧстчыны;
erilise aktiivsusega silma paistma торъявны ыджыд зільлунӧн
ametikoht <+k'oht koha k'ohta k'ohta, k'ohta[de k'ohta[sid & k'oht/i 22 s> чин, удж
♦
vastutav ametikoht кывкутана чин;
juhtiv ametikoht юрнуӧдан чин;
kõrgel ametikohal ыджыд чинын;
ametikohal olema удж вылын лоны {кодӧн};
ametikohale määrama удж вылӧ индыны {кодӧн};
ametikohalt vabastama удж вылысь вештыны
annus <annus annuse annus[t -, annus[te annuse[id 09 s>
1. doos доза
♦
surmav annus кувмӧн доза;
mürgistav annus пагӧдан доза, пагӧдмӧн;
lisaannus содтӧд доза;
ravimi ühekordne annus ӧтчыдъя лекарство доза;
suurtes annustes ыджыд дозаясӧн;
haige võttis sisse suure annuse unerohtu висьысь юис ыджыд доза узьтӧдан лекарство;
temas on tubli annus kõrkust сійӧ вель тшап
2. portsjon порция
♦
leivaannus нянь порция;
söödaannus кӧрым порция
aru <aru aru aru -, aru[de aru[sid 17 s> mõistus вежӧр, мывкыд
♦
tark aru ыджыд мывкыд;
piiratud aru ичӧт вежӧр;
terve aruga inimene тӧлка мывкыда морт;
terase aruga laps ёсь мывкыда кага;
lühikese v napi aruga olevus ичӧт вежӧра ловъя лов;
inimene on aruga olend мортыд вежӧра ловъя лов;
vanataat on arust segane пӧльӧыс выжывмӧма;
eit on poole aruga пӧчӧыс абу тыр сюсь;
minu arust ме думысь
arv <'arv arvu 'arvu 'arvu, 'arvu[de 'arvu[sid & 'arv/e 22 s>
1. лыдпас, лыд
♦
positiivne arv mat нольысь ыджыд лыдпас;
ühekohaline arv ӧти паса лыд;
mitmekohaline arv уна паса лыд;
paaritu arv кык пельӧ юксьытӧм лыд;
astronoomilised arvud piltl зэв гырысь лыдпасъяс;
ümmargused arvud гӧгрӧс лыдпасъяс;
algarv mat прӧстӧй лыдпас;
irratsionaalarv mat ӧтластиттӧм лыдпас;
järgarv mat дорвыв лыдпас;
murdarv mat дрӧбъя лыдпас;
naturaalarv mat збыль лыдпас;
paarisarv тшӧта лыдпас;
põhiarv mat подув лыдпас;
täisarv дзонь лыд;
arve liitma лыдпасъяс содтыны;
arve korrutama лыдпасъяс унаавны, лыдпасъяс унапӧвставны;
arve lahutama лыдпасъяс чинтыны;
arve jagama лыдпасъяс юкны;
leidke ruutjuur antud arvust арталӧй тайӧ лыдпасыслысь квадрат вужсӧ
2. hulk, kogus лыд
♦
koguarv став лыдыс;
rahvaarv войтыр лыд;
suurel arvul уна;
kuulajate arv кывзысь лыд;
lehekülgede arv листбок лыд;
rahvast oli tohutul arvul kokku tulnud йӧзыс вӧлі локтӧма лыдтӧм-тшӧттӧм
3. keel лыд
♦
nimisõna esineb kahes arvus -- ainsuses ja mitmuses эмакыв петкӧдчӧ кык лыдын – ӧтка да уна лыдын
asjatundja <+t'undja t'undja t'undja[t -, t'undja[te t'undja[id 01 s, adj> s специалист, тӧдысь
♦
suur asjatundja ыджыд специалист;
põllumajanduse asjatundja видз-му овмӧс тӧдысь;
tehnika asjatundja техника тӧдысь;
tuleks mõnelt asjatundjalt nõu küsida колӧ эськӧ тӧдысь мортлысь юавны
asula <asula asula asula[t -, asula[te asula[id 01 s> оланін; linn кар; küla сикт
♦
suur asula ыджыд оланін;
maa-asula сикт
avar <avar avara avara[t -, avara[te avara[id 02 adj> ruumikas ыджыд; lai, ulatuslik паськыд; laiuv, lai ота, помтӧм
♦
avar korter ыджыд патера;
avarad tänavad паськыд уличьяс;
avar stepp помтӧм степ;
avar kleit паськыд платтьӧ;
avarad jalatsid ыджыд кӧм;
avar silmaring паськыд тӧдӧмлун
draama <draama draama draama[t -, draama[de draama[sid 16 s> драма
♦
klassikaline draama классика драма;
perekonnadraama семъяпытшса драма;
värssdraama кывбура драма;
draamat üle v läbi elama ас вывті ыджыд шог нуӧдны
edu <edu edu edu -, edu[de edu[sid 17 s> вермӧм
♦
märkimisväärne edu тӧдчана вермӧм;
hiiglaedu вывті ыджыд вермӧм;
edu pant верман подув;
edu saavutama вермӧм шедӧдны;
{milles} edu soovima вермӧм сины;
edule lootma артмӧм вылӧ надейтчыны;
edu korral артмас кӧ;
tema loengutel oli edu сылӧн лекцияясыс нималісны
ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын
ekraan <ekr'aan ekraani ekr'aani ekr'aani, ekr'aani[de ekr'aani[sid & ekr'aan/e 22 s> экран
♦
kinoekraan киноэкран;
laiekraan паськыд экран;
suure ekraaniga teler ыджыд экрана телевизор
eksimus <'eksimus 'eksimuse 'eksimus[t 'eksimus[se, 'eksimus[te 'eksimus/i 11 s> viga сорсьӧм, торксьӧм; üleastumine мыж, прӧступка
♦
andestamatu eksimus мыждана сорсьӧм;
raske eksimus ыджыд мыж;
õigekirjavead ja muud eksimused гижанног ӧшыбкаяс да мукӧд сорсьылӧмъяс;
karistati iga eksimuse eest мыждісны быд торксьылӧмысь
eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?
esik <esik esiku esiku[t -, esiku[te esiku[id 02 s> eesruum пӧрччысянін, водзпом
♦
avar esik ыджыд пӧрччысянін;
korteriesik, korteri esik патера водзпом;
riideid esikusse jätma паськӧм пӧрччысянінӧ кольны
ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис
ettevõte <+võte v'õtte võte[t -, võte[te v'õtte[id 06 s>
1. üritus босьтчӧм, кутчысьӧм; toiming делӧ
♦
kiiduväärt ettevõte ошкана босьтчӧм;
lootusetu ettevõte лачатӧм кутчысьӧм;
ettevõte õnnestus делӧыс артмис
2. maj käitis предприятие, фирма
♦
isemajandav ettevõte ас тшӧт весьтӧ уджалысь предприятие;
kaubandusettevõte вузасян предприятие;
põllumajandusettevõte видз-му овмӧс предприятие;
suurettevõte ыджыд предприятие;
toitlustusettevõte йӧзӧс вердан предприятие
garderoob <garder'oob garderoobi garder'oobi garder'oobi, garder'oobi[de garder'oobi[sid & garder'oob/e 22 s>
1. rõivistu гардероб, пӧрччысянін
♦
avar garderoob ыджыд гардероб;
andsin üleriided garderoobi сеті вылыс паськӧмӧс гардеробӧ
2. riided гардероб, новлан паськӧм
♦
oma garderoobi uuendama гардеробтӧ выльмӧдны
haare <haare h'aarde haare[t -, haare[te h'aarde[id 06 s>
1. haaramine шамыр, шымыртӧм; ümber сыв
♦
raudne haare чорыд шамыр;
rebis end vastase haardest lahti мынтӧдчис прӧтивниклӧн сывсьыс;
võttis tugeva haardega käest kinni крепыда шымыртӧмӧн босьтіс киӧдыс
2. sõj ümberpiiramismanööver кытшӧ босьтӧм, кытшалӧм
3. ulatus, laius ыджда, от
♦
ehitustööde lai haare стрӧитчан уджлӧн ыджыд от
hall2 <h'all halli h'alli h'alli, h'alli[de h'alli[sid & h'all/e 22 s> saal, tootmishoone зал, холл
♦
avar hall ыджыд зал;
muusikahall мюзик-холл
hirm <h'irm hirmu h'irmu h'irmu, h'irmu[de h'irmu[sid & h'irm/e 22 s> полӧм
♦
kohutav hirm зэв ыджыд полӧм;
suurest hirmust полӧмла, повзьӧмла;
kabuhirm садь быртӧдз повзьӧм;
hirmuga vaatama полӧмӧн видзӧдны;
hirmust värisema полӧмла сырмыны;
hirmu tundma повны;
hirmust jagu saama полӧм вермыны;
mul on hirm ме пола;
mul hakkab sinu pärast hirm ме тэ вӧсна пола;
poissi karistati teiste hirmuks зонмӧс накажитісны мукӧдсӧ повзьӧдлӧм могысь
hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма
hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру
hõlmama <h'õlma[ma hõlma[ta h'õlma[b hõlma[tud 29 v> шымыртны, босьтны
♦
looduskaitseala hõlmab suure pindala заповедниклӧн территорияыс ыджыд;
see köide hõlmab kirjaniku loomingu varasema perioodi тайӧ томыс шымыртӧ гижысьлысь воддза гижан периодсӧ
härra <härra härra härra[t -, härra[de härra[sid 16 s> ӧксай, господин; peen mees джентльмен, вежавидзысь морт; isand, käskija ыджыд, ыджыдалысь
♦
lugupeetud daamid ja härrad! пыдди пуктана аньяс да айяс!;
riides nagu tõeline härra джентльмен моз пасьтасьӧма;
elab härra elu барин моз олӧ
hävima <hävi[ma hävi[da hävi[b hävi[tud 27 v> hukka saama кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma; olemast lakkama бырны, вошны
♦
sõjas hävisid terved külad война дырйи дзонь сиктъяс бырисны;
tulekahjus hävis mitu maja биын сотчис некымын керка;
kõrges temperatuuris mikroobid hävivad ыджыд температураысь микробъяс кулӧны;
hävinud keeled бырӧм кывъяс;
hävinud rahvad бырӧм войтыръяс
iga1 <iga 'ea iga 'ikka, iga[de iga[sid 18 s> eluiga арлыд
♦
küps iga верстьӧ арлыд;
kõrge iga ыджыд арлыд;
keskiga шӧр арлыд;
kutseiga sõj призывайтан арлыд;
murdeiga вуджан арлыд;
väikelapseiga кага арлыд;
kõrge eani elama ыджыд арлыдӧдз овны;
pikka iga soovima кузь нэм сины;
pikka iga! кузь нэм!;
noores eas томдырйи;
vanas eas пӧрысьдырйи
ime <ime ime ime[t -, ime[de ime[sid 16 s> шемӧс, дивӧ, шензьӧдантор
♦
tehnikaime техника дивӧ;
seitse maailma imet мирса сизим дивӧ;
sündis suur ime лоис ыджыд шензьӧдантор;
arstid teevad vahel lausa imet врачьяс мукӧддырйиыс дивӧ вӧчлӧны;
see pole mingi ime тайӧ абу некутшӧм дивӧ;
mõni ime kah! kõnek зэв тай дивӧ!;
ime veel, et ta ei kukkunud дивӧ, мый сійӧ эз усь
isu <isu isu isu -, isu[de isu[sid 17 s> tahtmine süüa выть, азымлун
♦
hundiisu piltl ыджыд азымлун;
söögiisu сёян выть;
isu täis sööma пӧттӧдз сёйны;
mul on hea isu ме ыджыд вытя;
suure isuga sööma азыма сёйны;
süües kasvab isu вытьыд воссьӧ сёйигад;
head isu! нянь да сов!
julgus <j'ulgus j'ulguse j'ulgus[t j'ulgus[se, j'ulgus[te j'ulgus/i & j'ulguse[id 11 & 09 s> повтӧмлун, смеллун
♦
meeletu julgus ыджыд повтӧмлун;
julgust koguma смелмӧдчыны;
ei jätkunud julgust эз лысьт
jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс
kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася
kinni püüdma
1. õhust püüdma кутны, кыйны; kätte saama, tabama кутны, кыйны
♦
ta püüdis palli kinni сійӧ кутіс мачсӧ;
isa püüdis suure kala kinni батьӧй кыйис ыджыд чери
2. tabama кутны
♦
varas püüti kinni гусясьысьӧс кутісны
klass <kl'ass klassi kl'assi kl'assi, kl'assi[de kl'assi[sid & kl'ass/e 22 s>
1. liik, rühm класс, чукӧр; aste класс
♦
imetajate klass zool нёньӧдчысь чукӧр;
kõrget klassi näitama ыджыд класс петкӧдлыны
2. koolis класс
♦
esimene klass медводдза класс;
vanemate klasside õpilased ыджыдджык классъясса велӧдчысьяс;
õpetaja astus klassi велӧдысь пырис классӧ
kohus1 <kohus kohuse kohus[t -, kohus[te kohuse[id 09 s>
1. sisetunde sund мог
♦
püha kohus ыджыд мог
2. kohustus, ülesanne уджмог
♦
laste kohuseks on tubade koristamine челядьлӧн уджмогыс - пелькӧдны комнатъяс
kohutav <kohutav kohutava kohutava[t -, kohutava[te kohutava[id 02 adj> зэв лёк, аминь; hirmuäratav весьӧпӧртан
♦
kohutav ilm зэв лёк поводдя;
kohutav kuumus аминь жар;
maja eest nõuti kohutavat hinda керкасьыс корисны аминь ыджыд дон
korralik <korral'ik korraliku korral'ikku korral'ikku, korralik/e & korral'ikku[de korral'ikk/e & korral'ikku[sid 25 adj>
1. hoolikas, täpne бур, прамӧй
♦
korralik töömees прамӧй уджалысь
2. heade elukommetega бур мывкыда, авъя
♦
ta on korralikust perekonnast сійӧ бур семъяысь
3. nõuetekohane, omadustelt laitmatu, hea бур, прамӧй, туяна
♦
korralik maja бур керка
4. tubli, kõva, suur прамӧй, ыджыд
♦
korralik palk прамӧй удждон;
korralik summa ыджыд сумма
korter <k'orter k'orteri k'orteri[t -, k'orteri[te k'ortere[id 02 s> eluruumide kogum, majutuskoht патера, квартира
♦
avar korter ыджыд патера;
kahetoaline korter кык вежӧса патера, кык жыръя патера;
naaberkorter орчча патера;
kõigi mugavustega korter став удобствоа патера
kuigi <k'uigi adv, konj>
1. adv (eitusega) mitte eriti абу зэв, абу ёна
♦
park pole kuigi suur паркыс абу ёна ыджыд
2. konj olgugi et, ehkki, ehk küll кӧть, кӧть и
♦
sõin, kuigi isu ei olnud сёйи, кӧть и эг кӧсйы
kõht <k'õht kõhu k'õhtu k'õhtu, k'õhtu[de k'õhtu[sid & k'õht/e 22 s>
1. kehaosa inimesel кынӧм, рушку
♦
suur kõht ыджыд кынӧм;
paks kõht кыз рушку
2. seedeelundite talitluse ja sellega seotud aistingute kohta кынӧм
♦
kõht on tühi кынӧм сюмалӧ;
sõin kõhu täis пӧттӧдз сёйи;
kõht valutab кынӧм висьӧ
kõrge <k'õrge k'õrge k'õrge[t -, k'õrge[te k'õrge[id 01 adj>
1. джуджыд; suur ыджыд; hääle kohta вӧсни
♦
kõrge kallas джуджыд берег;
kõrge mägi джуджыд гӧра;
kõrge laup джуджыд кымӧс;
kõrge hind ыджыд дон;
kõrge palavik ыджыд температура;
kõrge vererõhk вылын вир личкӧд;
kõrge hääl вӧсни гӧлӧс;
kõrgete kontsadega kingad джуджыд каблука тупли
2. vanuse kohta ыджыд
♦
kõrge iga ыджыд арлыд
3. tähtis, ülim, tasemelt, arengult silmapaistev тӧдчана, ыджыд
♦
kõrge külaline ыджыд гӧсьт;
kõrgem matemaatika медвылыс математика;
kõrgemad loomad biol медвылыс пемӧсъяс;
kõrgemad taimed biol медвылыс быдмӧгъяс
kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис
köök <k'öök köögi k'ööki k'ööki, k'ööki[de k'ööki[sid & k'öök/e 22 s> ruum инпӧв; rahvuslik toiduvalmistusviis сёян
♦
avar v ruumikas köök ыджыд инпӧв;
eelistan hiina kööki меным кажитчӧджык китайса сёян
küla <küla küla küla k'ülla, küla[de küla[sid 17 s> maa-asula сикт
♦
suur küla ыджыд сикт
lein <l'ein leina l'eina l'eina, l'eina[de l'eina[sid & l'ein/u 22 s> шогалӧм, шог
♦
sügav lein ыджыд шог
lihavõtted pl <+võte v'õtte võte[t -, võte[te v'õtte[id 06 s> Ыджыд лун
